KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-7393 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2007, Tallinn Tsiviilasi J. A hagi B AS vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.01.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. A apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja J. A (ik xxxxxxxxxx), eluk XX xx Tallinn xxxxx Kostja B AS (reg kood xxxxxxxx), asukoht XX xx Tallinn xxxxx, esindaja Elar Simmo. RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 03.01.2007 otsus J. A kasuks väljamõistetava summa ning kohtukulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus.
- Mõista välja B AS-lt J. A kasuks 6000 (kuus tuhat) krooni.
- Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
- J. A apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Kõik kohtukulud jätta 10 % ulatuses B AS ja 90 % ulatuses J. A kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- J. A esitas 30.03.2006 hagi Harju Maakohtusse B AS vastu kahju hüvitamiseks.
- 03.11.2005 toimus hagejale kuuluva sõidukiga Ford Sierra registrimärgiga xxxxxx liiklusõnnetus, mille tulemusena sõiduk muutus täielikult sõidukõlbmatuks. 28.11.2005 esitas hageja B AS-le kahju hüvitamise nõude, mille tulemusel kostja hüvitas hagejale liikluskahju 5000 krooni. Hageja sõiduauto väärtus oli aga 15 600 krooni, mistõttu kostjalt tuleb täiendavalt veel 10 000 krooni liikluskahju välja mõista. Menetluse käigus suurendas hageja kahju hüvitamise nõuet 30 000 kroonile ning palus alternatiivnõudena talle kuulunud sõiduk taastada. Ühtlasi palus hageja kostjalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 45 lg 4 ja 5 alusel 30 000 kroonine viivise välja mõista.
- Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et vaidlusaluse sõiduki harilik väärtus oligi 5000 krooni. Lähtuvalt eksperdi arvamusest täiendas kostja oma vastulauset alternatiivse vastuväitega, paludes sõiduki avariijärgne väärtus 2000 krooni hüvitamisele kuuluvast kahjust maha arvata. Viivise nõue on alusetu, sest liikluskahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaeg pikenes seoses väärteomenetlusega, kus tuvastati kostja liikluskindlustuse kliendi tsiviilvastutus.
- 18.12.2006 esitas hageja eksperdile ja kostjale täiendavaid küsimusi, mainis, et tal on tekkinud moraalne kahju 200 000 krooni, samuti kahju seoses tööseisakuga. Seoses viidatud asjaoludega hageja samas nõuet ei muutnud. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis B AS-lt J. A kasuks 5100 krooni. Kohtukulud jäid 8,5% ulatuses kostja ja ülejäänud osas hageja kanda.
- Kohus nõustus ekspert C.C arvamusega, et sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumit oli 8000 krooni. Eksperdi hinnang lähtus konkreetse, hagejale kuulunud sõiduki väärtusest. Kohus nõustus eksperdiga, et sõiduki hoolduseks ja remondiks tehtud kulutused ei tõsta sõiduki turuhinda, olles vajalikud selleks, et sõiduk üldse töökorras püsiks.
- Kindlustushüvituse 5000 krooni otsustas kostja hagejale hüvitada 20.03.2006 otsusega. Seega on viivitamine toimunud 3000 krooni väljamaksmisega LKindlS § 45 lg 4 alusel otsuse tegemisele järgnevast tööpäevast, s.o 21.03.
- Vahemikus 21.03.2006 kuni 30.03.2006 on viivis 1% päevas arvutatuna 3000-st kroonist 300 krooni. Edasi kuni kohtuotsuse teatavaks tegemiseni 0,4% päevas, mis 175 päeva eest on 2100 krooni.
- Hageja 18.12.2006 esitatud taotluse eksperdile täiendavaid küsimusi esitada jättis kohus rahuldamata. Hageja poolt esitatud küsimused on siseriiklikku õigust puudutava sisuga, ekspertarvamusega juba hõlmatud või ei puutu asjasse. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja erialateadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse välja selgitamiseks.
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole kanda. Nõude 2
(3)suurus oli 60 000 krooni, kusjuures rahuldamisele kuulus 5100 krooni. Seega jääb hageja 8,5% kohtukuludest kostja ning ülejäänud osa hageja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- J. A esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega mõista välja B AS-lt 66 942 krooni ja hageja menetluskulud.
- Hageja ei ole nõus väljamõistetud hüvitise suurusega ja menetluskulude jaotusega, kuna ta on saanud väga suure varalise, materiaalse ja hingelise kaotuse osaliseks.
- Hageja ei saanud kaitsta oma seisukohti, kuna talle ei antud võimalust esitada kostjale ja eksperdile küsimusi sündmuse ja asitõendi kohta. Vastustaja seisukoht
- B AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada viivise arvestuse ja menetluskulude jaotuse osas otsuse põhjenduses oleva arvutusvea tõttu. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, peab neid piisavaks ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumisi kohtu poolt, mis oleksid võinud viia ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on õigesti tuvastanud, et sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumit oli 8000 krooni ning viivitamine toimus 3000 krooni väljamaksmisega, mille pealt tuleb arvestada viivist vastavalt LKindlS §-le
- Maakohus eksis aga viivise arvestusega ajavahemikus alates 31.03.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.01.
- Kohus märkis ekslikult ajavahemiku 31.03.2006 – 03.01.2007 pikkuseks 175 päeva. Tegelikult mahub sellesse ajavahemikku 279 päeva ning viivis 0,4% päevas selle aja eest on 3348 krooni. LKindlS § 45 lg 5 kohaselt ei saa viivise summa olla suurem kui 100% hüvitise summast. Seega kuulub väljamõistmisele viivis kokku 3000 krooni.
- Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele suuremas ulatuses, muutub ka kohtukulude jaotuse proportsioon. Kostja kanda tuleb jätta menetluskulud 10% ulatuses ja ülejäänud osas hageja kanda. M. Klaar G. Kivinurm T. Kollom 3
(3)