← Eesti

2-05-19262/2

2-05-19262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-19262 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. aprill 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S. P.´i hagi G. P.’i vastu elatise nõudes ning G. P.´i vastuhagi S. P.’i vastu lapse elukoha kindlaksmääramise ja ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja – S. P. (isikukood X); Hageja esindaja – M. T. (isikukood X); Kostja – G. P. (isikukood x). Resolutsioon
  3. Välja mõista G. P.´ilt (isikukood X, elukoht X) S. P.´i (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis tütre J. P.´i (sündinud X.a) ülalpidamiseks alates 01.11.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus ning edasi 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. Välja mõista G. P.´ilt elatise hagi eest 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
  5. Välja mõista S. P.´ilt G. P.´i kasuks hüvitis ühisvara jagamise eest summas 4 000 (neli tuhat) krooni. 1

(6)2-05-19262
  1. Lõpetada menetlus G. P.´i vastuhagis S. P.’i vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes.
  2. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
  3. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  5. novembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 22.09.1990.a. Abielust 31.03.1991.a sündis tütar J. P.. Abielu lahutati 24.04.2003.a. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palus vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus. KOSTJA VASTUSHAGI
  7. novembril 2005.a esitatud vastuhagi kohaselt abielu kestel on soetatud kolmetoaline korter aadressil X. Vastuhageja arvab, et korteri hinnaks on 150 000 krooni ja ta soovib saada rahalist hüvitist korteri eest summas 75 000 krooni.
  8. Vastuhageja võtab osa lapse ülalpidamisest. Pooltel oli kokkulepe selle kohta, et kui pooled ei jaga ühisvara, ei nõuta temalt elatist lapsele. Vastuhageja on töötu. Ta soovis, et tütre elukohaks oleks tema elukoht.
  9. Vastuhageja palus vastavalt PkS § 14, § 18 ja § 51 jagada poolte ühisvara, s.o korter aadressil X; välja mõista vastuhagi kostjalt enda kasuks hüvitis 75 000 krooni; määrata tütre elukohaks enda elukoht; jätta kohtukulud vastuhagi kostja kanda. HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
  11. detsembril 2005.a esitatud vastuses vastuhagi kostja tunnistas vastuhagi ühisvara jagamise osas osaliselt. Vastuse kohaselt poolte ühine laps on elanud kogu aeg ema juures. Vastuhageja soovib selle nõudega vabaneda lapsele elatise maksmise kohustusest.
  12. Abielu kestel omandasid pooled 23.02.2000.a ostu-müügilepingu alusel vallasvarana X asuva korteri hinnaga 8 000 krooni. Poolte abielu lahutati 24.04.2003.a. 21.10.2004.a notariaalse asjaõiguslepingu alusel läks vastuhagi kostjale üle korteriomandi omandiõigus ning ta on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 29.10.2004.a. Seega ei ole korteriomand poolte ühisvara, vaid ühisvaraks on korter vallasasjana, kuna see omandati abielu ajal. Kuna korter on kinnisasja oluliseks osaks, siis ei saa teda enam vallasasjana jagada, vaid vastuhagejal on õigus nõuda korteri, kui vallasvara maksumuse arvel hüvitist, s.o. 4 000 krooni.
  13. Pärast abielusuhete lõppemist vastuhagi kostja on korteris eemaldanud kekskütteradiaatorid, uuendanud köögi viimistlust ja 2004.a paigaldanud kaks uut puitraamidel pakettakent. Nimetatud 2
(6)2-05-19262 tööde tulemusena on vaidlusaluse korteriomandi seisukord paranenud vastuhagi kostja vara arvel.
  1. Vastuhagi kostja palus arvata ühisvara hulka ja jagada abikaasade ühisvarana lisaks vastuhagiavalduses toodule sõiduauto Mazda 626, reg.nr. 278 JAS, hinnaga 8 000 krooni ja garaažiboks nr. 18 garaažiühistus X, hinnaga 1 000 krooni. Nimetatud esemed on vastuhageja valduses.
  2. Vastuhagi kostja palus määrata poolte alaealise lapse elukohaks ema elukoht; jagada poolte ühisvara, jättes G. P.´i isiklikku omandusse sõiduauto Mazda 626, reg.nr. 278 JAS, hinnaga 8 000 krooni ja garaažiboks nr. 18 garaažiühistus X, hinnaga 1 000 krooni; tunnistada S. P.i lahusvaraks ja jätta tema isiklikku omandusse korteriomand Estonia pst. 36-11 Kohtla-Järve; jätta kohtukulud poolte endi kanda. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduses ja vastuses vastuhagile toodud põhjenduste juurde. Hageja täpsustas haginõude elatise osas ja palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a summas 1 500 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist maksis kostja lapse ülalpidamiseks kahel korral kokku 2 000 krooni ja palus seda arvestada kohtuotsuse tegemisel. Hageja seletas, et on nõus maksma kostjale korteri, kui vallasvara maksumuse arvelt hüvitist 4 000 krooni..
  4. Hageja esindaja seletuste järgi, lahutati poolte abielu ametlikult 24.04.2003.a. Korter oli ostetud vallasasjana 8 000 krooni eest 2000.a. Peale abielusuhete lõppemist tehti kanne kinnistusraamatusse ja korter muutus kinnisasjaks. Hageja tegi ise korteris remonti, sellega parandas korteri seisundit. Kostjal on õigus saada hüvitist vallasvara maksumusest.
  5. Kostja nõustus elatise nõudega, kuid mitte hageja poolt nõutavas ulatuses. Kostja palus hagi elatise osas rahuldada vaid summas 800 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt saab ta igakuiselt mitteametlikult tulu 2 500 – 3 000 krooni. Kostja toetas oma vastuhagi ühisvara jagamise osas ning loobus oma nõudest lapse elukoha kindlaksmääramise kohta. Laps elab ema juures. Laps on juba suureks kasvanud ning ise otsustab, kuhu ta elama jääb. Laps võib elada nii ema kui isa juures. Kostja palus jagada vaid korterit X. Garaažiboksi ja autot tal ei ole. Garaažiboks nr 12 aadressil X ei ole ühisvara. Auto Mazda asub Xs. Kostja töötas kaevanduses, vallandamise puhul sai raha ja ostis korteri. Kostja palus välja mõista hagejalt 75 000 krooni, selleks et osta endale korterit. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavaldustega ja vastusega vastuhagile, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi aga kuulub rahuldamisele osaliselt. . Elatise väljamõistmise nõue
  7. Sünnitunnistuse järgi lapse Jx Px vanemateks on hageja ja kostja. Kohtla-Järve Linna elanike registri 27.10.2005.a tõendi kohaselt laps elab hageja juures. Hagiavalduse ja hageja seletuste 3
(6)2-05-19262 kohaselt kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja pole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtuistungil ei olnud kostjal vaidlust lapse hageja juures elamise ega ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.
  1. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  2. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kuna kostja pole seda kohustust täitnud, siis mõistab kohus temalt lapse ülalpidamiseks elatise hageja kasuks. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest.
  3. Hageja nõuab elatise minimaalmääras, mistõttu elatise määra kindlakstegemisel ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi kindlaks teha.
  4. Hagejal on kindel töökoht. AS-i Virulane 21.10.2005.a tõendi kohaselt hageja saab brutosissetuleku keskmiselt 4 609 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab hageja kätte 3 944 krooni kuus. Lisaks saab ta lapsetoetuse 300 krooni. Teisi ülalpeetavaid hagejal ei ole. Hageja seletuste kohaselt tema kohustuseks on tagastamata Ego kaardi laenu jääk 12 000 krooni. Poolte vara on kirjeldatud käesoleva otsuse ühisvara jagamise osas.
  5. Hoolimata kohtu nõudmistele, kostja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute kohta. Kostja väitis kohtuistungil, et ta on töötu, kuid ta pole tööhõiveametis töötuna registreeritud. Pärast teatas kostja, et töötab mitteametlikult ja tegeleb sõidukite remontimisega ja saab keskmiselt 2 500-3 000 krooni kuus. Kostja kohustusteks on liikluseeskirja rikkumise eest määratud trahvi tasumata jääk 8 000 krooni. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole.
  6. PkS §61 lg4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammära. Sama paragrahvi 6 lõike alusel kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammära üksnes siis, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
  7. Kostja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute suuruse kohta. Kostja pole ametlikult ennast ettevõtjana registreerinud. Ta ei deklareeri enda sissetulekuid ega maksa sisetulekutelt tulu- ja sotsiaalmaksu. Kostja tegevus (tegevusetus) on vastuolus maksekorralduse seaduse §6 lg1 p1, §31 lg1 p1 ja tulumaksuseaduse §12 lg1 p 1, p2, §13 lg11, §14 sätetes toodud maksude tasumise kohustustega. Sellist kostja tegevust (tegevusetust) ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise alla minimaalmäära vähendamiseks. Hagi elatise väljamõistmise nõudes tuleb rahuldada minimaalmääras. Kuni 31.12.2005.a oli elatise minimaalmääraks 1 345 krooni ja alates 01.01.2006.a on 1 500 krooni kuus. Nendel põhjendustel ja PkS §70 lg1 alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamiseks, s.o 01.11.2005.a.
  8. Hageja on tunnistanud, et pärast hagi esitamist kostja on maksnud talle lapse ülalpidamiseks kokku 9 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Lapse elukoha kindlaksmääramise nõue 4
(6)2-05-19262
  1. Vastuhageja on loobunud lapse elukoha kindlaksmääramise nõudest, põhjendusel, et laps ise otsustab kelle juurde ta tahab elama jääda. Vastuhagi kostjal ei olnud vaidlust lapse elukoha kindlaksmääramise nõude osas menetluse lõpetamise üle.
  2. Et hagist loobumine on vastuolus lapse huvidega või avaliku huviga, pole tuvastatud. Vastavalt TsMS §428 lg1 p3 kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse lapse elukoha kindlaksmääramise osas. Ühisvara jagamine
  3. Poolte abielu registreeriti 22.09.1990.a. 24.04.2004.a abielu lahutati.
  4. 23.02.2000.a sõlmitud notariaalse lepingu alusel omandas S. P. D. Z.lt kolmetoalise korteri asukohaga X hinnaga 8 000 krooni. Ostu-müügilepingu lepingu sõlmimise ajal oli korter registreeritud vallasasjana. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 10.01.2000.a, s.t enne korteri võõrandamist, esitas D. Z. Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Selle alusel 24.07.2000.a kanti D. Z. kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Sellepärast ei saanud hageja korteriomandi omanikuks. 21.10.2004.a sõlmis hageja D. Z. asjaõiguslepingu ja esitas samal päeval kinnistamisavalduse ja 29.10.2004.a kanti hageja kinnistusraamatusse korteriomandi X omanikuna.
  5. Ühisvara mõiste on sätestatud PkS §14 lg1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Sama seaduse §18 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, siis tulenevalt PkS §18 lg2 määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vastuhagi ühisvara jagamise nõudes on esitatud 19.12.2005.a, s.t pärast abielu lahutamist. Seega PkS §18 lg5 alusel tuleks poolte ühisvara kindlaks määrata vastuhagi esitamise seisuga.
  6. Eeltooduga on tuvastatud, et abielu kestel ei saanud pooled kinnisasja-korteriomandi omanikeks. Hageja sai sõlmida vastavalt AÕS §120 lg1 asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmiseks alles pärast abielu lahutamist, mille tagajärjel poolte ühisvaraks hulka vallasajana kuulunud korter muutus kinnisasjaks ja korteriomandi ainuõigus läks üle hagejale.
  7. Kuigi kostja on väitnud vastuhagis, et poolte vallasvara väärtuseks on 150 000 krooni, siiski kostja ei esitanud tõendeid poolte vallasvara turuväärtuse kohta. Ei taotlenud kostja ka nimetatud tõendite esitamiseks tsiviilasja arutamise edasilükkamist. Tsiviilasja toimiku materjalide juures oleva BRCKV OÜ kinnisvara hindaja X 09-14.12.2005.a koostatud eksperdihinnangu 169/12/05J kohaselt korteriomandi X turuväärtuseks on 120 000 krooni. Kohus jätab eksperdihinnangut tähelepanuta, kuna see on tehtud kinnisvara kohta.
  8. Käesolevas vaidluses ei ole võimalik poolte ühisvara väärtust välja tuua ühisvara jagamise nõude esitamise seisuga, mistõttu korteri kui vallasvara väärtus tuleb välja tuua korteri kinnisvaraks muutumise (20.07.2000.a) seisuga. Alates korteri soetamisest kuni korteriomandi kinnisasjaks muutumiseni oli läinud viis kuud ja selle ajavahemiku jooksul pole Ida-Virumaal korterite hinnad oluliselt muutunud. Kostjal on õigus nõuda hagejalt ½ korteri soetamismaksumusest 8 000 kroonist. Nendel põhjendustel vastuhagi ühisvara jagamise nõudes 5
(6)2-05-19262 tuleb rahuldada osaliselt, s.o 4 000 krooni ulatuses. Sellisel viisil ühisvara jagamisega hageja on nõustunud.
  1. Pooled ei esitanud tõendeid ülejäänud ühisvara, s.o sõiduauto Mazda 626, reg.nr. 278 JAS ja garaažiboksi nr. 18 garaažiühistus X omandiõiguse ega nende turuväärtuse kohta. Kostja on kinnitanud sõiduki Mazda olemasolu, kui ei tunnistanud garaažiboksi ostmise fakti. Ilma sõiduauto ja garaažiboksi abielu kestel omandamise fakti ja vara turuväärtust tõendamata, ei saa kohus vara jagada. Sellepärast jätab kohus nimetatud vara jagamata. Kohtukulud
  2. TsMSRakS §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 08.03.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesolevas vaidluses elatise hagi hinnaks on 17 690 krooni (1 345 x 2 + 1 500 x 10). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 250 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.
  3. Kuna vastuhagi rahuldatakse osaliselt, vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus hagejalt kostja kasuks kohtukulud välja mõistmata.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.