3-07-815/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-07-815 Määruse kuupäev 03.05.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Toomas Kudrjašov´i taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2007 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Toomas Kudrjašov´i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Määrus saata taotluse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 23.04.2007.a esitas Toomas Kudrjašov Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Halduskohtu 24.04.2007.a määrusega jäeti T. Kudrjašov´´i taotlus käiguta ning anti taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 09.05.2007.a. Käiguta jätmise määruse kohaselt ei olnud T. Kudrjašov esitanud kohtule nõuetekohast riigi õigusabi taotlust. Esitatud oli vaid teatis majandusliku seisundi kohta koos lisadokumentidega, kuid nõutaval kujul taotlust riigi õigusabi saamiseks ei olnud esitatud, mistõttu jäi selgusetuks, millise probleemi lahendamiseks seda vajati. Koos Tartu Halduskohtu 24.04.2007.a käiguta jätmise määrusega edastati T. Kudrjašov´ile nõuetekohase riigi õigusabi taotluse blankett. T. Kudrjašov tagastas 27.04.2007.a blanketti täidetult kohtule. 1 Kohus on seisukohal, et Toomas Kudrjašov´i taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Taotluses väidab T. Kudrjašov, et kohtusse pöördumine on vajalik, et kohus väljastaks kohtuotsuse selle kohta, et taotluse esitajat hoiti ajavahemikul 05.08.2005 – 22.08.2005 lukustatud kambris. Samas võib taotlusest aru saada ka nii, et taotluse esitaja soovib kohtule esitada kaebust nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks või kahju hüvitamiseks. Kohus märgib, et Tartu Halduskohtu menetluses on juba olnud T. Kudrjašov´i kaebus ülalnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-05-1118). Nimetatud asjas on Tartu Ringkonnakohus teinud otsuse 25.mai 2006.a ning see on jõustunud. T. Kudrjašov on ka ise riigi õigusabi taotluse juurde lisanud nimetatud ringkonnakohtu otsuse. Seega on ilmselge, et taotluse esitajal ei ole õigus esitada teistkordselt sama nõudega kaebust kohtule. Riigi õigusabi taotluses on märgitud, et taotluse esitaja viibis ka ajavahemikul 02.11.2006 – 16.11.2006 lukustatud kambris ja soovib selle kohta kohtuotsust. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest. Riigi õigusabi taotlusest võib järeldada, et T. Kudrjašov soovib kohtule esitada kaebust vangla toimingule, mis seisnes tema lukustatud kambris hoidmises ajavahemikul 02.11.2006 – 16.11.
3. Kohus on seisukohal, et selline vangla toiming ei ole oma sisult mahukas ja keeruline. Kaebuse esitaja on varasemalt korduvalt kohtu poole pöördunud ning kaebuse koostamine ei tohiks tal olla väga keeruline. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Kohus selgitab, et nõuded kaebusele sätestab HKMS §
4. Kaebuses tuleb väljendada oma selged seisukohad vastavalt HKMS §
5. Kui halduskohtusse saabub kaebus, siis eelmenetluses kontrollib kohus, kas esitatud kaebus vastab HKMS § 10 sätestatud nõuetele. Kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavad puudused, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taoliselt on kaebuse esitajal võimalik kaebust täpsustada ja selles esinevaid puudusi kõrvaldada, mistõttu selline eelmenetlus võimaldab kaebajal kaebust vormistada taoliselt, et see on kohtus menetletav. 2 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 94 ja RÕS § 7 lg 1 p 1, 2 ei kuulu T. Kudrjašov´i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele. Roby Koik Kohtunik 3