KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-78 Haldusasi S.P. kaebus Ämari Vangla d
) § 425 lg 1 ja § 431 sõnastust ja kaebaja tervisliku seisundiga seotud asjaolusid. 5.
§ 425
lg 1 oli Ämari Vangla direktori vaidlustatud teatise tegemise ajal sõnastatud järg- miselt § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1)Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. 6.
§ 431
oli Ämari Vangla direktori vaidlustatud teatise tegemise ajal sõnastatud järgmiselt: § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. 2 7.
§ 425
lg 1 sõnastusest nähtub selgesti, et selles sisalduv regulatsioon on suunatud nende isikute ennetähtaegselt karistusest vabastamise lahendamisele, kes on karistuse kandmise ajal parandamatult ja raskesti haigestunud. 8.
§ 431
annab lahendi teinud kohtule või kohtulahendit täitmisele pöörava kohtu täitmiskohtunikule võimaluse kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks.
- Nimetatud sätete koosmõjuna võib järeldada, et seadusandja ei ole siinkohal otseselt välistanud võimalust, et ka enne süüdimõistetu karistuse kandmisele asumist tekkinud raske parandamatu haiguse korral oleks võimalik karistust täitva asutuse juhil esitada esildis süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks. Taolise võimaluse olemasolu tuleb pidada mõislikuks juhtudel, kui kohtuotsuse langetamise ajal mingil põhjusel küsimus kohtualuse tervisliku seisundi arvestamisest karistuse täitmisele pööramisel ei tõusetu.
- Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tõendina Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuniku A. Pellja vastuse tema teabenõudele 29.09.2006 nr 1-188-03/8641-06 (t.l. 98), millest nähtub, et kohtulike vaidluste käigus 21.05.2004.a. Valga Maakohtus ei ole kaebaja taotlenud lugeda oma tervislikku seisundit karistust kergendavaks asjaoluks ja seetõttu ei ole nimetatud asjaolu olnud võimalik täpselt kirjeldada ja põhistada. Esitatud tõendist nähtub, et eelmises punktis nimetatud küsimus ei tõusetunud karistuse määramisel ja täitmisele pööramisel ja seetõttu võib tõusetuda küsimus
§§ 425lg 1 ja 431 rakendamisest.
11. Käesoleva kaebuse puhul vajab enne nimetatud
§-de rakendamise või rakendamata jätmise õiguspärasuse üle otsustamist selgitamist küsimus kaebuse esitaja tervislikust seisundist vaidlustatud haldusakti väljaandmise ajal.
- Kaebuse esitaja ja vastustaja on esitanud kohtule mitmeid tõendeid, mis puudutavad kaebuse esitaja tervislikku seisukorda. Neist omavad käesoleva kaebuse lahendamisel tähendust ainult enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist olemas olnud tõendid, sest hilisematele süüdimõistetu tervist iseloomustavatele tõenditele ei olnud haldusakti andjal võimalik tugineda. Kohus leiab, et käesolevas asjas omavad eelpooltoodu alusel tähendust Virumaa Pensioniameti VEK-i Kohtla-Järve koosseisu Arstliku Ekspertiisi otsus nr. 030894 06.05.2003, Tallinna Vangla vastus taotlusele 28.06.2005 nr 1-13/12607-1 (t.l.7), SA Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja Ruth Sepperi 24.08.2005 vastus nr 2-3/6714 Ämari Vangla poolt tehtud järelepärimisele (t.l.47).
- Nimetatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitajal on umbes 10 aastat tagasi
(1994)toimunud autoavarii tagajärjel raske seljatrauma, „mille jääknähtutena esineb jalgade nõrkus ja tundehäired ning põietalituse häired ja alaseljavalud. Viiteid sümptomite progresseerumisele ei ole.”( SA Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja Ruth Sepperi 24.08.2005 vastus nr 23/6714 Ämari Vangla poolt tehtud järelepärimisele). Samas vastuses öeldakse ”Kui S.P. tervislik seisund on senini võimaldanud vanglakaristust kanda, on tõenäoline, et ta on selleks võimeline ka edaspidi. Arvestades aga tema olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teistega”. Sisuliselt sama meditsiinilise seisukoha võib välja lugeda ka Virumaa Pensioniameti VEK-i Kohtla-Järve koosseisu Arstliku Ekspertiisi otsusest nr. 030894 06.05.2003, mille alajaotises ”Puude raskusaste, lisakulutuste vajadus” on öeldud „Keskmine puue, põhjustab lisakulutusi”. 3
- Tallinna Vangla vastusest taotlusele 28.06.2005 nr 1-13/12607-1 nähtub, et S.P. on viibinud Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas statsionaaris ravil 14.03.2005-28.03.2005 ja 09.0526.05.
- Mõlemal korral oli diagnoosiks posttraumaatiline põie atoonia. Vastuse punktist 4 nähtub, et neurokirurg dr. Andres Kreisi otsuse järgi olulist paranemist ette näha ei ole.
- Hinnates kaebuse esitaja tervislikku seisundit puudutavaid tõendid nende koosmõjus leiab kohus, et need ei anna alust väiteks, et kaebuse esitaja oli Ämari Vangla teatise tegemise ajal või enne seda haigestunud raskelt ja parandamatult. Seljatrauma tagajärjel tekkinud puuet ei kvalifitseeri arstid mitte haigusena, vaid puudena, ning peavad võimalikuks karistuse kandmise jätkamist. Samas peavad nad vajalikuks rõhutada, et arvestades kaebuse esitaja olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teiste kinnipeetavatega.
- Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et Ämari Vangala direktori 04.10.2005 teatis nr 18/2504 ja selles sisalduv otsus on õiguspärane ja puuduvad põhjused selle tühistamiseks.
- Kohus peab vajalikuks lisada, et kaebaja on korrektselt jõudnud järeldusele, et arvestades muutunud faktilist olukorda ja eelkõige tema üleviimist Tartu Vanglasse 2005 lõpus, ei saa kohus teha ettekirjutust Ämari Vangla juhile
§ 425lg 1 ettenähtud esildise tegemiseks.
Küll aga on kaebuse esitajal, juhul kui tema tervislik seisukord oluliselt halveneb ja tekivad alused
§ 425
lg 1 rakendamiseks, võimalik pöörduda vastava taotlusega Tartu Vangla juhi poole.
- Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Kuna kaebuse esitaja on vastavalt Tallinna Halduskohtu 04.04.2006 määrusele vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse maksejõuetuse tõttu ja vastustaja ei ole esitanud täiendavaid taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks, siis täiendavaid kulutusi kaebuse esitajal teha ei tule.
- Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku §§ 31 ja 32 sätestatust. Daimar Liiv Kohtunik 4