KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1805 Ts

§ 6

lg 1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse neli kuud. Nõude esitamise tähtaeg algas 12.07.2004 ja aegus hiljemalt 12.11.

1. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile alles 19.11.
2. TsMS § 651 lg 2 alusel on nõude aegumist õigus taotleda ka apellatsioonimenetluses.
3. H.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu
4. märtsi 2006 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista AS-lt X H.U. i kasuks välja täiendavalt 7210 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on õige seisukoht, et kuna auto kuulus tööandjale, siis vastutab auto tehnilise olukorra eest ja tagab auto ülevaatusliku järelevalve tööandja. Hageja on trahvi tasumist kinnitanud nii töövaidluskomisjonis kui kohtus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega puudus selles vaidlus ja täiendavate tõendite esitamiseks ei olnud vajadust. Kuivõrd trahvi tasumise küsimus tõusetus alles kohtuotsuses, siis palus hageja võtta uue kohtulahendi tegemisel aluseks lisatud tõendid trahvi tasumise kohta.
5. H.U. vaidles AS X apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt sai hageja vallandamisest teada pärast tähitud kirjaga järelepärimise esitamist 05.08.2004.

§ 6lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat.

Seega on töövaidluskomisjoni pöördumine toimunud tähtaegselt. Palga ja hüvitise nõuded on esitatud avalduses töövaidluskomisjonile, mida töövaidluskomisjoni istungil sai täpsustatud.

1. AS X vaidles H.U. i apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti jätnud välja mõistmata trahvisumma 7200 krooni, kuid jätnud selle piisavalt motiveerimata. Kõik trahvi tegemisel sõidukil tuvastatud vead on tekkinud sõidu jooksul ja osaliselt sõidukijuhi süül ning tal oli võimalus need ise kõrvaldada. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. septembri 2006 otsusega kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 6

lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi

1. ja
2. lõikes ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et hageja sai või vähemalt pidi oma rikutud õigustest teada saama 11.07.2004, kui hagejat tööle ei lubatud. Seega hakkas sellest päevast kulgema 3 aegumise tähtaeg ja nõude esitamise viimaseks päevaks oli 12.11.
3. Kuna hageja esitas nõude töövaidluskomisjoni 19.11.2004 ja kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna aegumine lõpetab perioodi, mil riik tagab isiku õiguste kaitse. Hageja töösuhtest tulenevad nõuded on aegunud. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Liiklusseaduse § 749 kohaselt on tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest karistus ette nähtud juhile. Liikluseeskirja § 68 kohaselt on juht kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Kuna hageja sõitis tehniliste puudustega sõidukiga, siis pidi tema ka trahvisumma tasuma.
4. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas
5. veebruari 2007 otsusega H.U. i kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu
6. septembri 2006 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata H.U. i nõue palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palga saamiseks, samuti kohtukulude osas, ning saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jättis tsiviilkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud hageja palganõudele 4-kuulist aegumistähtaega.

§ 6lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Tulenevalt Pa

S §-st 29 ja TLS §-st 119 lg 2 on lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk oma olemuselt ühelt poolt hüvitis töötajale ja teiselt poolt sanktsioon tööandjale tema kohustuse rikkumise eest. Kui kohus asjas tuvastab, et kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata ja lõpparvena saamata palga nõue ei ole aegunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud sätetega ettenähtud hüvitis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

1. Vastavalt TsMS §-le 693 lg 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu
2. veebruari 2007 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmise palga saamiseks, samuti kohtukulude osas. Selles osas saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tulenevalt Riigikohtu otsusest kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja nõude palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmise palga saamiseks osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja põhjendatult mõistnud AS-lt X H.U. i kasuks välja 9920 krooni maksmata palga ja 2480 krooni lõpparve maksmata jätmise eest.

§ 6

lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi

1. ja
2. lõikes ettenähtud juhul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja lõike 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. 4 Seega on seadusandja ühe erandina töösuhtest tulenevate nõuete üldisest tähtajast sätestanud kolmeaastase nõude esitamise tähtaja palga maksmise nõude kohta. Kuna antud juhul tuleb hageja nõude esitamise tähtaja suhtes kohaldada

§ 6

lg 3, siis ei olnud 19.11.2004, kui hageja pöördus nõudega töövaidluskomisjoni, tema nõue aegunud. AS X apellatsioonkaebus aegumise kohaldamiseks ei ole eeltoodu alusel põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PaS § 29 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve maksmisega viivitamise aja eest maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses töölepingu seaduses sätestatud korras. Vastavalt TLS §-le 119 lg 2 on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja ei ole hageja esitatud keskmise palga suurusele vastuväiteid esitanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kuna kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 9920 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hageja ühe kuu keskmine palk 2480 krooni. Seoses kassatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb AS-lt X H.U. i kasuks välja mõista 1416 krooni õigusabikulude katteks. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja