KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-28870 Ts

§ 60lg 2 alusel välja elatusraha igakuiselt 1500 krooni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar, sündinud xxxxx. Alates 01.09.2006 õpib hageja Tartu Kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise erialal ning tal puudub sissetulek. Hageja seletuste kohaselt lõpetas ta

1. a põhikooli ja õppis umbes kuu aega x Gümnaasiumi
2. klassis, sest ei saanud konkursiga sisse Tartu Kutsehariduskeskuses õpetatavale erialale. Siis õppis ta mõned kuud Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis, kuid seal ei sobinud talle elamine ühiselamus. Alates 20.02.2006 ei õppinud hageja kusagil. 01.09.2006 õnnestus tal lõpuks alustada õpinguid soovitud erialal Tartu Kutsehariduskeskuses.
3. Kostja vaidles hagile vastu.

§ 60

lg 2 kohaselt isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-06). Hageja sai täisealiseks ja sel ajal kusagil ei õppinud. Kutsehariduskeskusesse asus hageja õppima alles 01.09.2006, seega pärast täisealiseks saamist. Kostja on nõus võimaluse korral vabatahtlikult tütart majanduslikult toetama, kuid elatise väljamõistmisega nõus ei ole. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 15. detsembri 2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt

§ 60

lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Tartu Kutsehariduskeskuse tõendi kohaselt alustas hageja õpinguid nimetatud õppeasutuses 01.09.

1. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli tõendi kohaselt õppis hageja nimetatud õppeasutuses müüja erialal alates 27.09.2005 kuni 20.02.
2. Hageja enda väitel vahepealsel ajal ta ei õppinud üheski õppeasutuses. Hageja sai täisealiseks 05.08.
3. Kostja viidatud 03.10.2006 lahendis nr 3-2-1-83-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Kolleegium mõistab

§ 60

lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab

§ 60

lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks.“ Kohus oli seisukohal, et kuna hageja ei õppinud täiealiseks saamise ajal mitte üheski

§-s 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses, siis ei ole tal seadusest tulenevat alust nõuda pärast täisealiseks saamist õppima asumisel kostjalt elatist. Hageja lõpetas omal algatusel õpingud Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis 20.02.2006. Olles saanud 05.08.2006 täisealiseks, jätkas ta õpinguid alles 01.09.2006.

§ 60

lg 2 kohaselt peab elatise nõudja õppima täisealiseks saamise momendil (olema õppeasutuse õpilaste nimekirjas) ja jätkama õppimist õppeasutuses. Sellisel juhul on tal õigus nõuda vanemalt elatist kuni õpingute lõppemiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. detsembri 2006 otsuse tühistamist ning tema hagi rahuldamist. 2 Kaebuse põhjenduste kohaselt asus hageja enne täisealiseks saamist eelneval õppeaastal õppima Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli, kus õppis viis kuud (27.09.2005 kuni 20.02.2006). Nimetatud koolist oli hageja sunnitud ära tulema omal algatusel, sest tagasihoidlikul maatüdrukul oli raske kohaneda häid kombeid ja tavasid eirava ühiselamueluga (suitsetamine, joomine, liiderdamine, toidu- ja hügieenitarvete vargus jne). Koolist äratulekut käsitles kostja advokaat maakohtu istungil koolist väljaviskamisena, mis on ebaõige. Vastavas määruses on kirjas, et õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja seoses mitteosavõtmisega, mitte ei ole sunnitud kooli poolt lahkuma seoses halva õppeedukuse või käitumisega. Et tagada õppeprotsessi järjepidevus, andis hageja dokumendid sisse uude kooli 20.07.
3. Hageja dokumentide sisseandmise hetkest kuni 01.09.2006 jäävat ajavahemikku on kohus valesti käsitlenud õppimise mittejätkamisena

§ 60

lg 2 kohaselt, kuna on põhjendamatult rõhutanud hageja kooli nimekirjas mitteolemist. Kooli nimekirja kandmise fakt oleneb koolisisesest tööst ning toimub hageja tahtest mitteolenevatel põhjustel. Kooli nimekirjas olemise/mitteolemise fakt ei saa olla iseenesest määravaks argumendiks elatise mittemaksmiseks

§ 60

lg 2 mõistes ja ei seondu otseselt koolis õppimise ja mitteõppimisega.

§-st 60 lg 2 ja ka Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-83-06 ei tulene nõuet, et laps peab täisealiseks saamisele eelneval õppeaastal koolis käima.

§ 60

lg 2 sätestab, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et: „Seega peab

§ 60

lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks.“ Maakohus on põhjendamatult rõhutanud suvisel ajal kooli nimekirjas mitteolemist, põhjendamatult kohaldanud

§-s 60 lg 2 sätestatud mõistet „õppimise ajal“ suveajale ning ei ole arvestanud, et hageja reaalselt õpib seaduses sätestatud õppeasutuses, kusjuures hageja alustas õppeprotsessist osavõtmist 20.07.2006, see tähendab alates dokumentide sisseviimisest. Kui hageja sünnipäev oleks langenud kevadkuule ja ta ei oleks õppinud täisealiseks saamise hetkel, mil tegelikult toimus plaaniline õppetöö, siis puuduks hagejal elatise saamise õigus

§ 60

lg 2 mõistes samamoodi nagu siis, kui hageja sünnipäev oleks langenud septembrikuule ja ta ei oleks õppinud üheski koolis. Hageja sünnipäev ehk täisealiseks saamise hetk langes suvekuule, mil ta ei saanudki üheski koolis õppida. Hageja küsimusele, kas ta siis saaks elatist, kui ta sünnipäev oleks langenud septembrikuusse, vastas kohtunik, et saaks küll. Seega koheldakse ebavõrdselt isikuid, kellel on sünnipäev septembris ja kellel suvel. Ebavõrdne kohtlemine on vastuolus põhiseadusega (§ 12) ja õiguse üldprintsiipidega. Antud tsiviilasja lahendamisel ei saa kohaldada analoogiana tsiviilasja nr 2-05-15076 (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-83-06), kuna see on veel lõpuni vaidlemata. Viidatud Riigikohtu otsuses on kirjas, et kolleegium saadab asja tagasi Tallinna Ringkonnakohtusse ning leiab, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav õigus olemas või mitte. Samuti ei ole maakohus TsMS § 442 lg 8 järgi põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja kõigi faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. 5. I.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on täisealiseks saava lapse õigus saada õppimise ajal vanemalt elatist sätestatud

§-s 60 lg

1. Täidetud peab olema kaks tingimust: laps peab õppima selles seaduses näidatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Seda seisukohta on 3 väljendanud ka Riigikohus otsuses nr 3-2-1-83-
2. Hageja sai täisealiseks ja asus Kutsehariduskeskusesse õppima 01.09.2006, seega peale täisealiseks saamist. Täisealiseks saamisel ta ühegi kooli õpilaste nimekirjas ei olnud. Suvevaheajal õppetööd ei toimu, kuid koolis õppijaks saab lugeda siiski õpilast, kes on ka õppevaheajal kooli õpilaste nimekirjas. Hageja on suhtunud õppimisse vastutustundetult. Ta jättis keskkooli lõpetamata, asus küll õppima Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli, kuid arvati sealt välja 20.02.
3. Hageja väide, et ta pidi koolist lahkuma halbade olmetingimuste tõttu, ei vasta tõele. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli tõendist nähtub, et ta arvati koolist välja seoses õppetööst mitteosavõtuga, mitte tema enda soovil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
5. detsembri 2006 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millega ringkonnakohus nõustub.
6. Maakohus on õigesti tõlgendanud

§ 60lg 2 ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

Tulenevalt

§-st 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 60

lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Nimetatud säte näeb ette erandi, millest tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma täisealiseks saanud last, kui laps õpib ühes nimetatud õppeasutuses ja saab õppimise ajal täisealiseks.

§ 60

lg 2 eesmärgiks on vanema kohustus ülal pidada ka õppimise ajal täisealiseks saanud last, et võimaldada lapsel lõpetada õppeasutus, milles ta õpib täisealiseks saamisel. Juhul, kui laps saab täisealiseks ajal, mil ta ei õpi üheski

§-s 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses, siis õppima asumine pärast täisealiseks saamist ei ole selliseks asjaoluks, mis tooks vanemale kaasa kohustuse hakata maksma lapsele elatist. Antud juhul sai apellant täisealiseks ja sel ajal ei õppinud ta üheski

§-s 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses. Asjaolu, et apellant asus täisealisena 01.09.2006 õppima Tartu Kutsehariduskeskuses, ei too vanemale kaasa elatise maksmise kohustust

§ 60lg 2 alusel.

Seetõttu on maakohus kohaldanud õigesti

§ 60lg 2 ja jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamise seisukohalt ei ole oluline, millisel põhjusel katkestas apellant
2. aasta veebruaris õpingud Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis. Samuti ei ole oluline, millal viis apellant dokumendid uude õppeasutusse. Hagi rahuldamise seisukohalt on oluline, et apellant oleks õppinud täisealiseks saamisel. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohtu poolse

§ 60

lg 2 tõlgendamise korral koheldakse ebavõrdselt isikuid sõltuvalt nende sünnikuupäevast.

§ 60

lg 2 eesmärgiks on tagada seadusega õppimise ajal täisealiseks saanud lapsele vanemapoolne ülalpidamine ning isikuid, kelle suhtes on täidetud

§-s 60 lg 2 sätestatud eeldused, koheldakse võrdselt. 4 Vaidlustatud otsusest on näha kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele kohus rajas oma järeldused. Seega vastab vaidlustatud otsus TsMS §-s 442 lg 8 nõuetele. 9. Riigilõivuseaduse (redaktsioon alates 01.01.2007) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja