nõuetele ning on olemas alused hagiavalduse menetluse võtmast keeldumiseks. Kohtu arvates on hagiavalduses jäetud täitmata
Nimelt ei võimalda hagiavalduses esitatud andmed hageja ja kostja isikute tuvastamist. Hagiavalduses on märgitud pooltena A.T. ja A.T., kuid nende menetluslikud positsioonid ei ole selgelt välja toodud ning igaüht nimetatakse nii kostjaks, kui ka hagejaks. Hagiavalduse sisu ega nõude alusel ei ole võimalik poolte menetlusliku seisundit puudutavate järelduste tegemine. Hagiavalduse esitamisel rikutud
lg 2 p 2, mille kohaselt on võimalik jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus arvestab perekonnaseaduse § 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel. Seega on kohtu arvates küsitav abielu sõlmimise võimalus kahe meessoost isikute vahel, sama kehtib ka laste võimaliku sünni osas. Eeltoodu alusel on hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud küsitavad. Kohus märgib, et Eesti Vabariigis kehtivad õigustloovad aktid ei käsitle vastavaid tsiviilõiguslike suhteid ning toodud asjaoludel ei ole riiklik õiguskaitse tagatud.
lg 1 p 3 kohaselt peavad hagiavalduses olema märgitud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning viidatud peab olema millist ajaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohtule ei ole esitatud dokumente A. T. ja A. T.vahel sõlmitud abielu sõlmimise ega lahutamise kohta, vastavad andmed puuduvad ka Rahvastikuregistris. Tegemist on elatise tasumise lõpetamise hagiga, kuid pole esitatud kohtuotsust, millega määrati elatise maksmist. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
Natalja Losevtsova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.