Obsah (4)

§ 26§ 28§ 16§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-830 Haldusasi M.L. i kaebus Vihula Vall

§ 26

lg 1, mis sätestab, et planeeringu kehtestamine vaidlustatakse ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Kuna algatatud kohtuvaidlus seondub planeeringu kehtestamisega, võib kohaldada kaebuse esitaja jaoks soodsamat kaebuse esitamise tähtaega. Halduskohus leidis, et M.L. ei ole eiranud

§ 26lg 1 sätestatud ühekuulist haldusaktide vaidlustamise tähtaega.

Kaebaja leidis, et tegemist on tähtaegse kaebusega, sest ta sai vaidlustatud haldusaktid kätte Lääne-Viru Maavalitsusest 08.11.

1. Juhul kui väita, et M.L. oli teadlik vaidlustatud haldusaktidest 16.10.2006, kui ta käis Vihula Vallavalitsuses ehitusnõunik V. Uettiga kohtumas, on ikkagi kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 15.11.
2. Vastavalt HKMS § 9 lg 9 kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, 2 loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. M.L. on käitunud haldusakti andmisest teada saades ja haldusakti esitamist nõudes kohasel viisil ning teinud vastavad toimingud mõistliku aja jooksul ja seetõttu tuleb lugeda tema kaebus tähtaegseks. Kuna vaidlustatud haldusakti kehtivus võib raskendada kaebuse rahuldamise korral hilisemat kohtuotsuse täitmist, pidas halduskohus otstarbekaks peatada HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korralduse nr 518 kehtivuse. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Samas peab kohus arvestama ka avalikke huvisid. Kohtul ei ole käesolevas menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kaebuse perspektiivitus on juba seotud konkreetse haldusasja sisulise lahendamisega. Puuduvad ka andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid. Ehitusloa peatamata jätmine võimaldab olukorra, kus on võimalik jätkata ehitustegevust ja hilisema positiivse kohtulahendi puhul võib kaebajale tekkida olukord, et otsuse täitmine on raskendatud, kuna see tooks kaasa juba valminud ehitise kas täieliku või osalise lammutamise. Seetõttu on otstarbekas ja kaebaja vara säilimise seisukohast hädavajalik ning õiguslikult põhjendatud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitustegevuse täielik peatamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning uue otsustuse tegemist, millega lugeda M.L. i kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja lõpetada asjas menetlus, samuti jätta rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Kui ringkonnakohus ei pea taotletud tunnistaja ülekuulamiseta kaebetähtaja rikkumise tuvastamist võimalikus, kuulata ringkonnakohtus tunnistaja üle. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli vaidlustatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning kehtestamine avalikult teatavaks tehtud juba
3. a aprillis ja pidi olema seetõttu kõigile teada. Lisaks teavitas Vihula vallavanem 03.02.2004 kirjaga nr 7-2.12/338 M.L. i X asuva kuuri lammutuskavatsusest. Eeltoodust tulenevalt olid vaidlustatud haldusaktid M.L. ile teatavaks tehtud. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et haldusakti teatavaks tegemine peab ilmtingimata tähendama selle paberkandjal kätteandmist. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja kehtestamise avaliku teatavakstegemisega ja kaebajale lammutamisest teatava kirja saatmisega valla poolt pidi kaevatavate haldusaktide olemasolu M.L. ile sedavõrd teada olema, et tal oli piisavalt alust arvata, et need haldusaktid võivad rikkuda tema õigusi ning neid võiks ja saaks soovi korral vaidlustada. Riigikohus on sarnases asjas asunud seisukohale, et taolistel juhtudel peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et need haldusaktid talle soovi korral ka paberkandjal kätte antaks. Ei saa pidada mõistlikuks, et M.L. pöördus valda haldusaktide kättesaamiseks ja seejärel kohtusse nende vaidlustamiseks alles kaks aastat hiljem. Kolmas isik esitas toodud seisukoha ka kohtule, kuid määrusest ei selgu, miks kohus nende väidetega ei nõustunud. Ehitise omanikud teavitasid detailplaneeringust, selle alusel välja antud ehitusloast ja peatselt algavast lammutustegevusest kaebajat isiklikult
4. a suve lõpul. Lammutustegevus toimus 10.-14.10.
5. M.L. käis kohapeal tegevust vaatamas ja talle esitati tutvumiseks nii detailplaneering kui ehitusluba. Kolmas isik on sellest faktilisest asjaolust teavitanud kohut ning palunud kahtluste korral üle kuulata tunnistaja M. V.. Kohtuistungist kolmanda isiku esindajatel osa võtta ei õnnestunud (kohus ei rahuldanud istungi edasilükkamise taotlust). Samas ei nähtu määrusest, miks jäeti see väide tähelepanuta või miks ei kutsutud istungile ega kuulatud seal tunnistajana üle M. V. 3 Võrreldes kaebaja ja kolmanda isiku huve ja õigustatud ootusi ning esialgse õiguskaitse eesmärki, on ehitise peatamine käesolevas olukorras ebaproportsionaalselt ning ebaõiglaselt kolmanda isiku õiguste ja huvide suhtes kreenis. Maja on määruse tegemise momendil juba katuse all. Ehitustööde peatamine selles seisus tähendaks ehitise jätmist uste-akendeta, mis oluliselt kahjustaks looduse stiihia poolt seisukorda ja ehituskvaliteeti. Ka kaebuse võimaliku rahuldamise korral ei ole kuigi olulist erinevust (kohtuotsuse täitmise raskuste kaalumise mõttes), kas ehitis on uste ja akendega (isegi seda mitte, kas sisemised ja välimised viimistlustööd on tehtud või veel pooleli). Olukorda ei muuda oletatava kohtuotsuse täitmise mõttes raskemaks mitte niivõrd kohtuvaidluse ajal jätkuvad ehitustööd, kuivõrd see, et kaebaja on kohtusse pöördunud kaks aastat pärast õiget aega. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Vihula Vallavolikogu leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Vallavolikogu väidete kohaselt kehtestati X detailplaneering 14.04.2004 ning M.L. esitas selle tühistamiseks kaebuse 15.11.2006 ehk 31 kuud hiljem.

§ 26

lg 1 järgi on võimalik planeeringu kehtestamine vaidlustada ühe kuu jooksul päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. M.L. il ei olnud mitte raske teada saada planeeringust, vaid tal oli raske sellest mitte teada. Planeeriti M.L. i kõrvalkrunti, kus tehti mõõtmisi ja mõõdistusi, planeeringu avalikustamise teade avaldati internetis valla koduleheküljel ja Vihula Valla Lehes ning Virumaa Teatajas. 10.10.2006 alustati krundil lammutustöödega, mida M.L. käis isiklikult kohapeal vaatamas.

§ 28

lg 2 p 3 järgi tagatakse kehtestatud planeeringuga tutvumine detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kohalikus omavalitsuses, milline nõue ka täideti. Lääne-Viru maavanem, kes vastavalt

§-le 23 lg 1, KOKS §-le 66 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 84 p 10 teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse, sh detailplaneeringute seadusele vastavuse üle, vastas 06.11.2006 kirjaga M.L. i avaldusele, et: „Vihula vald on tulenevalt ehitusseaduse § 23 täitnud kõik nõuded, mis on ehitusloa väljastamise aluseks. Samuti kehtib detailplaneering.“ Kohus on seda pädevat arvamust ignoreerinud. Põhjendatud on ka määruskaebuse väide esialgse õiguskaitse ebaadekvaatsuse kohta. Kaebus tugineb sellele, et naaberkrundi kohta koostatud detailplaneeringu alusel on otsustatud lammutada Xa asuv kuur, millel on ühine sein X asuva kuuri seinaga. X asuv kuur oli määruse tegemise ajaks mitte ainult lammutatud, vaid asemele on juba ehitatud elumaja, mis on katuse all. Pealegi selgus kohtumenetluse käigus, et M.L. i kinnistul asuv kuur on omavoliline ehitis, see puudub ehitisregistris ja selle püstitamiseks pole pädevat luba. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-23-06 rõhutatakse, et „Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine on omandi vaba kasutamise oluline piirang, mille möödapääsmatus käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei ole tõendatud.“ Käsitletavas haldusasjas ehitustegevuse peatamisega X elamu ehitusel ei parandata kaebaja olukorda – ehitus on püstitatud ja katuse all ning omavolilist kuuri see ei puuduta, küll aga toob see kaasa otsese kahju OÜ-le X. Vihula Vallavalitsus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Vallavalitsuse väidete kohaselt oli kõikidel kodanikel võimalus esitada oma ettepanekud ja kirjalikud põhjendatud vastuväited X kinnistu kohta detailplaneeringule. Avalik väljapanek toimus 26.01.-09.02.

1. Vastav kuulutus ilmus „Virumaa Teatajas“. Avaliku väljapaneku ajal M.L. detailplaneeringuga tutvumas ei käinud. 4 01.02.2007 kohtuistungil väitis kolmanda isiku esindaja Marika Vartla, et omanikud teavitasid M.L. i detailplaneeringust ja ehitusloast
2. a suvel. Vallavalitsusel ei ole alust M. V. mitte uskuda, seda enam, et M.L. on kohtuistungi käigus varemgi valetanud (alles teisel kohtuistungil võttis M.L. omaks, et sai eeldatavalt vallavalitsusest haldusaktid kätte 16.10.2006). Sellest tulenevalt ei pea vallavalitsus ka M.L. i teisi väiteid tõesteks. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-70-06 leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Vallavalitsus nõustub esialgse õiguskaitse rakendamise osas kolmanda isikuga. Xa asuva kuuri näol on tegemist omavolilise ehitisega, mille kohta puuduvad andmed ehitusregistris, kohtule ega vallavalitsusele ei ole esitatud dokumente, mis näitaksid, et kuur on ehitatud õiguslikul alusel. M.L. taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt käsitles Vihula Vallavalitsus detailplaneeringut ainult X maatüki kohta käivana. Tegelikkuses väljus detailplaneering X maatüki piiridest.

§ 16

lg 1 kohaselt tuleb kaasata detailplaneeringu koostamisele planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Naaberkinnistute omanikke ei teavitatud

§ 18

lg 5 korras detailplaneeringu algatamisest, kuigi nimetatud säte näeb ette, et kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kuna M.L. ei teadnud ega saanudki teada, et detailplaneering väljub X maatüki piirest, ei pidanud ega saanud ta reageerida detailplaneeringu avaliku väljapaneku teatele. Samal põhjusel ei pööranud M.L. tähelepanu ka detailplaneeringu kehtestamisele. Kolmanda isiku väide, et 02.03.2004 kirjast pidi M.L. aru saama, et tema õigusi rikutakse, on ekslik, kuna õigused ja kohustused tekivad haldusakti andmisega, detailplaneering kehtestati aga alles 14.04.2004 haldusaktiga. M.L. esitas kaebuse halduskohtusse seitsme päeva möödumisel haldusaktist (mida talle teatavaks ei tehtud) teadasaamisest, mida ei saa kindlasti lugeda ebamõistlikuks viivitamiseks, ning seetõttu on kaebus esitatud tähtaegselt. M.L. sai Vihula Vallavalitsuse 27.10.2005 korraldusest nr 518 teadlikuks vallavalitsuse poolt M.L. ile saadetud kirjast 25.10.

1. Haldusakti ja ehitusloa nr 701 sai kaebaja esmakordselt oma valdusesse Lääne-Viru Maavalitsusest 08.11.
2. M.L. nõustub määruses väljendatuga, et ehitusloa peatamata jätmine võimaldab olukorra tekkimist, kus on võimalik jätkata ehitustegevust ja hilisema positiivse kohtulahendi puhul võib kaebajale tekkida olukord, et otsuse täitmine on raskendatud, kuna see tooks kaasa kas juba valminud ehitise täieliku või osalise lammutamise. Ehitusloa peatamine on ka kolmandate isikute huvides, kuna kolmandad isikud ei saa sellisel juhul teha kulutusi, mis võivad osutuda asjatuteks. M.L. esitas kaebuse
3. a novembrikuus. Kolmandad isikud olid kohtumenetlusest teadlikud, kuna kohus väljastas neile kaebused, millistes oli väljendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Kolmandad isikud, jätkates sellises olukorras ehitustegevust, panid end teadlikult olukorda, et ehitustegevus võidakse peatada, kuna ehitustegevus laienes kõrvalkinnistutele ja kahjustas nendel asuvaid hooneid. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. HKMS § 12 lg 3 sõnastusest võib järeldada, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse tegemist seadus ette ei näe ja sellise määruse peale ei saa esitada ka erikaebust. Riigikohus on määrustes 3-3-1-36-01, 3-3-1-24-03 ja otsuses 3-3-1-18-07 asunud seisukohale, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määrus ei ole vaidlustatav ning teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest on saavutatav menetlusvigade vaidlustamise regulatsiooni kaudu, s. o apellatsioonkaebuse esitamisega. Seega jätab ringkonnakohus määruse selle osa väited tähelepanuta. HKMS § 121 lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Halduskohus on oma määrusega peatanud Võsul X elamu juures teostatava ehitustegevuse ning Vihula Vallavalitsuse
5. oktoobri 2005 korralduse nr 518 kehtivuse. Halduskohus on õigesti leidnud, et ehitusloa peatamata jätmine annab võimaluse jätkata ehitustegevust ja positiivse kohtulahendi korral võib tekkida olukord, mille puhul otsuse täitmine on raskendatud, kuna see tooks kaasa valminud ehitise täieliku või osalise lammutamise. Samuti on esialgse õiguskaitse rakendamise korral kaitstud ka kolmandate isikute huvid, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kaasa tuua hiljem asjatute kulutuste vältimise. Samuti ei tulene esialgse õiguskaitse kohaldamisest ka avalike huvide eiramist. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Agu Timmi