3-07-701/13

3-07-701 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-701 Haldusasi Esialgse õiguskaitse taotlus R.K. kaebuses Tartu Vangla 01.03.2007 käskkirja nr 1-3/17 osaliselt õigusvastakseks tunnistamiseks ja Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.04.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD
3. R.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 01.03.2007 käskkirja nr 13/17 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt keelati R.K. l saabudes 14.02.2007 Tartu Vanglasse õigusvastaselt viirukiküünalde, arvuti, printeri, TV-kaardi ja mälupulga kasutamine, võeti ära riietepuu. R.K. palus kaebusele lisatud taotluses esialgse õiguskaitse raames kohustada Tartu Vanglat võimaldama viirukiküünalde kasutamist ning tagastama printer, sülearvuti ja TV-kaart. Taotluse kohaselt on R.K. usk budism, mille kombetalituse osaks on viirukiküünlad. Tema heaolutaseme langusest tingitud moraalne kahju on pöördumatu ning hilisem rahaline kompensatsioon ei heasta rikutud õigusi täiel määral. Hilisem kohtuotsuse täitmine küll ennistab kaebuse esitaja õigused, kuid ei korva juba tekitatud kahju.
4. Tartu Halduskohus jättis 11.04.2007 määrusega rahuldamata R.K. taotluse. esialgse õiguskaitse Määruse kohaselt võib halduskohus, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 121 lg 2, kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebuse esitaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Samas peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama ka avalikku huvi, kuid tuleb arvestada ka esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendatust. Antud juhul puudub õiguslik alus enne asja sisulist läbivaatamist teha Tartu Vanglale ettekirjutus vaidlustatud toimingute sooritamiseks. Vastasel juhul oleks käesoleva määruse näol tegemist kohtu eelotsustusega enne asja sisulist arutamist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too kaasa selliseid kaebuse esitaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Käesolev määrus ei too kaasa hilisemalt kohtuotsuse täitmise võimatust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. R.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
6. aprilli 2007 määrus osas, milles jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus viirukiküünalde kasutamise lubamiseks kambris ning teha selles osas uue määruse, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt: 1) rikub Tartu Vangla viirukiküünalde kasutamise keelamisega usulise kombetalituse läbiviimiseks kaebuse esitajale põhiseaduse (PS) §-is 40 sätestatud põhiõigust, milleks on usuvabadus. Tartu Halduskohus on 11.11.2005 otsusega nr 3-360/2005 tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, millega keelati viirukiküünalde kasutamine; 2) ei ole teistes vanglates kunagi keelatud kaebuse esitajal viirukiküünalde kasutamist, et oma usust tulenevaid kombetalitusi läbi viia. Viirukiküünaldest erituv lõhn on minimaalne ja kaob 1015 minuti möödudes ning ei sega vanglaametnike tööd. Hilisem kohtuotsuse täitmine küll taastaks kaebuse esitaja õigused, kuid ei korvaks tekitatud moraalset kahju; 3) alandab Tartu Vangla usulise kombetalituse läbiviimise keelamisega kaebuse esitaja inimväärikust. Vangistusseaduse (VangS) §-ist 62 tulenevalt on vangla juhtkonna kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Tartu Vangla vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) kehtib alates 01.02.2007 uus vangistusseaduse redaktsioon, mille § 15 lg 2 loetleb kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete tunnused. Keelatud on ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut; 2) segavad tavatut lõhna eritavad ained ja esemed vanglaametnike teenistusülesannete täitmist, samuti teenistuskoera tegevust ja ohustavad seega vangla julgeolekut. Samuti on tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-ist 641 p 12 küünlad 2 vanglas kinnipeetavale keelatud. Tartu Vangla ei lubanud kaebuse esitajale viirukiküünlaid kambrisse, kuna täitis seadusest tulenevat kohustust. Kaebuses viidatud kohtuotsuse tegemise ajal ei kehtinud uus vangla sisekorda reguleeriv seadus, mistõttu ei ole asjakohane viidata halduskohtu 11.11.2005 otsusele; 3) ole tõendatud kaebuse esitaja poolt tõsine suhtumine budismi ning viirukiküünalde põletamise rituaali tingimusteta vajalikkus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
9. aprilli 2007 määrus muutmata. Määruskaebuses on vaidlustatud Tartu Halduskohtu
10. aprilli 2007 määrust osas, milles jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus viirukiküünalde kasutamise lubamiseks kambris ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust ainult selles osas. Halduskohus on jätnud õigesti rahuldamata R.K. esialgse õiguskaitse taotluse viirukiküünalde kasutamise lubamiseks kambris ning ükski määruskaebuse põhjendus ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus.
11. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
12. novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04). Antud juhul on kaebus esitatud toimingu peale ja on taotletud esialgse õiguskaitse raames kohustada haldusorganit (Tartu Vanglat) toimingut sooritama (lubama kambris kasutada viirukiküünlaid). Kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu ning kaebuse perspektiivitus ei oleks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele. Seega tuleks kaaluda seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks kahjuliku tagajärje oht. Kaebaja on põhjendanud oma esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et hilisem kohtuotsuse täitmine küll taastaks kaebuse esitaja õigused, kuid ei korvaks selleni tekitatud moraalset kahju, s. o kaebaja seisukoha kohaselt kohtuotsuse täitmine ei ole raskendatud või võimatu, vaid talle võidakse põhjustada asja menetluse kestel juhul, kui ei kohaldata esialgset õiguskaitset, korvamatut kahju. Vastavalt VangS §-ile 62 tagab vangla kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tõendatud, et viirukiküünalde põletamise keelamine kinnipeetava kambris oleks selline asjaolu, mis annaks alust väita, et vangla ei ole taganud kinnipeetavale usuluste vajaduste rahuldamist ning alandab tema inimväärikust. Budismi kombestikku kuulub küll küünalde põletamine (altarite eest hoolitsemiseks süüdatakse muuhulgas küünlaid, templites süüdatakse küünlaid jms), kuid budism ei eelda, et kinnipeetav peaks tingimata põletama kambris viirukiküünlaid ning juhul, kui tal ei võimaldata seda teha, siis põhjustab see kahjuliku tagajärje, mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik ka talle positiivse otsuse korral. 3 Seega ei ole tõendatud ohu olemasolu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võivad isiku õigused saada põhjendamatult kahjustatud ning seetõttu on ka halduskohus jätnud õigesti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Agu Timmi Maili Lokk 4 Viivi Tomson