) §-ile 66 lg 3 võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks, kui: - see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; - haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; - isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Antud asjas ei saa olla vaidlust, et Viljandi linnavalitsuse 27.12.2005.a. korraldus nr 970 oli selle andmise ajal õiguspärane. Antud juhul ei esine
-is nimetatud materiaalõiguslikke aluseid haldusakti kehtetuks tunnistamiseks - haldusaktis puudub viide seadusele, mis selle võimaluse annaks, sellist võimalust ei ole jäetud haldusaktis endas; haldusaktiga ei ole seotud lisakohustusi, mida kaebuse esitaja ei oleks täitnud ning kaebuse esitajat ei saa süüdistada ka selles, et ta ei kasutaks üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Seega on vaidlustatav haldusakt juba seetõttu ebaseaduslik, et see ei vasta
Samuti ei ole vastustaja arvestanud muude
nõuete järgimisega haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Vastavalt
§-ile 67 lg 1 isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka mh. isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Vaidlustatavat haldusakti analüüsides saab teha järelduse, et Viljandi linnavalitsus ei ole pööranud mingit tähelepanu OÜ-1 V. tekkinud usaldusele haldusakti kehtima jäämiseks. OÜ V. on sama haldusakti kehtimajäämiseks olnud sunnitud juba korra kohtusse pöörduma ja saanud sealt enda jaoks ka positiivse lahendi. Nõnda ei saa öelda, et OÜ-1 V. ei ole tekkinud usaldust haldusakti kehtimajäämiseks. OÜ-l V. on tekkinud ka usaldus ja ootus, et Viljandi Linnavalitsus täidab sisuliselt Tartu Halduskohtu jõustunud kohtuotsuse. Kaebuse esitaja leidis, et Viljandi Linnavalitsuse korraldus ei ole sisuliselt põhjendatud. Korralduses on esile toodud põhjendused, et uue enampakkumine võitnud AS V. K. on teinud 450 000.- krooni võrra suurema pakkumise, kui kaebuse esitaja esialgses enampakkumises. Siit tulenevalt oleks kaebuse esitajaga lepingu sõlmimine vastuolus linna huvidega ja rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet; Veel märgitakse, et Viljandi Linnavalitsus ei saa nõustuda OÜ V. poolt 21.06.2006.a. elektronkirjas esitatud pakkumisega, mis sisaldas endas hoonestaja kohustuste muutmist. Kaebuse esindaja oli seisukohal, et haldusakti ei saa põhjendada uue enampakkumise tulemustega. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja ei ole õigustatud selliselt haldusakti põhjendama, sest uue enampakkumise õigustatus ja seaduslikkus tuvastatakse alles käimasoleva halduskohtumenetluse raames (Tartu Halduskohtu haldusasi nr 3-06-727). Kuivõrd kohus on 16.06.2006.a. otsuses tuvastanud, et vastustaja tegutses enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamisel õigusvastaselt, ei olnud Viljandi Linnavalitsusel vastavalt Viljandi Linnavolikogu määrusega nr 78 kinnitatud „ Linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise korra p.-le 40 õigust uut enampakkumist samale objektile korraldada. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kohus peab tunnistama uue enampakkumise korraldamise kehtetuks, sest samale objektile ei saa olla kaks võitjat. Lepingu sõlmimine kaebuse esitaja poolt pakutud hinnaga jäi pooleli Viljandi Linnavalitsusest tulenevatel põhjustel (nagu tuvastas Tartu Halduskohus) - kaebuse esitaja hinnangul püüab 3 haldusorgan legaliseerida oma õigusvastast käitumist väitega, et vahepealse halduskohtumenetluse jooksul on kinnisvarahinnad tõusnud. Sellise tegevuse aktsepteerimisel oleks võimalik tühistada kõik kinnisvaraga seotud enampakkumised - s.o. lepingut õigel ajal isikuga mitte sõlmida, korraldada mõne aja pärast uus enampakkumine ja selle kaudu saada linnale rohkem rahalisi vahendeid. Vastustaja loogika viib kaebaja arvates tulemuseni, kus Viljandi Linnavalitsus peaks käesoleval hetkel tühistama ka uue enampakkumise (kus osutus võitjaks AS V. K.), sest kinnisvara hinnad on tõusnud ka peale uue enampakkumise läbiviimist (03.04.2006.a.),samas on vastustaja tühistanud enampakkumise tulemuse vaid kaebuse esitaja suhtes. Arvestatav ei ole linna väide, et kaebuse esitajaga lepingu sõlmimine rikuks teiste pakkujate osas võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teised pakkujad said oma pakkumisi tehes arvestada, et tasu hoonestusõiguse omandamise eest tuleb maksta märtsis 2006.a. Ei saa rääkida pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest olukorras, kus kaebuse esitajale ei ole võrreldes teiste pakkujatega mingeid hüvesid loodud või teda kuidagi eelistatud. Kaebuse esitaja rõhutas, et kaebuse esitaja oli valmis maksma hoonestusõiguse tasu märtsis 2006.a., kuid kogu lepingu sõlmimise protsess on jäänud viibima linnast tulenevatel põhjustel. Linn ei ole antud juhul pikendanud kaebuse esitaja suhtes hoonestusõiguse tasu maksmise tähtaega, vastupidi - Viljandi Linnavalitsus on teinud kõik võimaliku, et kaebuse esitajaga lepingut üldse mitte sõlmida. Kaebuse esitaja edastas vastustajale 21.06.2006.a., s.o. peale Tartu Halduskohtu otsuse saamist e-kirja, milles ta palus edastada talle lepingu projekti valmistamaks end ette lepingu sõlmimiseks. Samuti palus kaebuse esitaja silmas pidada lepingu tähtaegasid (ehitusloa ja kasutusloa osas), mis vastustaja tegevusest tingituna pikeneks perioodi võrra, mille võttis enda alla halduskohtumenetlus (ca 4 kuud). Ettepanek enampakkumises sisaldunud tähtaegade ajatamiseks oli kaebaja arvates mõistlik ja põhjendatud ega rikkunuks kuidagi teiste pakkujate õigusi. Enampakkumise tingimuste kohaselt kohustus võitja ehitama hoonestusõiguse alale 8 elamut ja nimetatud ehituse jaoks oli sätestatud ka kindlad tähtajad (ehitusperiood). Tähtaja nihkumise oli põhjustanud linn ise oma käitumisega. Kaebuse esitaja leidis, et linn peaks igal juhul nõustuma tähtaegade ajatamisega perioodi võrra, mille jooksul käivad lepingu sõlmimise võimalikkuse üle kohtuvaidlused, ja mille jooksul ei ole kaebuse esitajal võimalik hoonestusõiguse alusel midagi ehitada. Enampakkumises oli sätestatud tähtajad ja need arvestasid sellega, et enampakkumise võitja saab asuda ehitama koheselt peale lepingu sõlmimist, eeldatavasti märtsi alguses 2006.a. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud reaalseks ehitustegevuseks vajaminevate, enampakkumises sätestatud ehitusperioodide pikendamist, seetõttu ei saa siin olla ka vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastupidi - kaebuse esitaja taotleb, et tema pakkumist koheldaks vastavuses enampakkumise tingimustega, ei saa tekkida situatsiooni, kus linnast tulenevatel põhjustel on kaebuse esitajaga lepingu sõlmimise aega edasi lükatud (kohtumenetlusteks kulunud aja võrra) ja selle võrra väheneks kaebuse esitajale lepingu täitmise ajaperiood. Viljandi Linnavalitsuse vastuväited Viljandi Linnavalitsus leidis, et OÜ V. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 4 Vastustaja oli seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus ning et kaebus ei sisalda põhjendusi, mis tooksid kaasa Viljandi Linnavalitsuse 17.07.2006.a. korralduse nr 564 tühistamise. HKMS § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Seetõttu omab küsimus OÜ V. õiguste rikkumisest Viljandi Linnavalitsuse 17.07.2006.a. korraldusega nr 564 OÜ V. kaebuse rahuldamise seisukohalt olulist tähtsust. Kaebusest kumab läbi arusaam, et kaebuse esitajal on õigus nõuda Viljandi Linnavalitsuselt temaga hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005.a. korralduse nr. 970 alusel ja selles näidatud tingimustel. Vastustaja arvates on see arusaam ebaõige. Vastustaja märkis, et igasuguse lepingu (nii võlaõigusliku kui ka halduslepingu) sõlmimine eeldab otsustusvabadust - vabadust otsustada, kas üldse leping sõlmida, ning vabadust otsustada, millistel tingimustel leping sõlmida. Eraõiguses tuntakse nimetatud vabadust lepingu-vabaduse põhimõttena, mille kohaselt keegi ei ole kohustatud lepingut sõlmima, kui ta seda ei soovi, ning nendel tingimustel, millega ta ei ole nõus. Lepingu (sealhulgas eraõigusliku kui ka halduslepingu) sõlmimine avaliku halduse kandja poolt kujutab endast kaalutlusõigust haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist. Kaalutlusõigus - vastandina seotud haldusele - tähendab, et haldusorgan ei ole millekski konkreetselt kohustatud vaid,
Tartu Halduskohtu
Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005.a. korraldusega nr 970 OÜ V. enampakkumise võitjaks tunnistamine oli ajaliselt piiratud. Nii Viljandi Linnavalitsuse 21.11.2005.a. korralduse nr 883 punkt 9.2 kui ka Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005.a. korralduse nr. 970 punkt 4 nägid ette 6 kahekuulise tähtaja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Nimetatud korraldusest tulenes, et kui nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmita, siis kuuluvad enampakkumise tulemused tühistamisele. Võttes arvesse, et eelmisel enampakkumisel hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks ettenähtud ajavahemik oli möödunud, oli vastustaja veendumuse kohaselt Viljandi Linnavalitsusel täielik õiguslik alus (
lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Korra p 40 järgi on enampakkumise tulemuste tühistamine linnavalitsuse õigus mitte kohustus, seega otsustatakse küsimus kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul on Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005 korraldus nr 970 tunnistatud kehtetuks isiku kahjuks.
lg 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Vastustaja väitel on Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005 korraldus nr 970 tunnistatud kehtetuks edasiulatuvalt, mitte tagasiulatuvalt ning kehtetuks tunnistamisel lähtus linnavalitsus
Vastustaja arvates ei oma tegelikult tähtsust, kas enampakkumise tulemused jäävad kehtima või mitte. 27.12.2005 korraldus nr 970 andis kaebajale üksnes õiguse pidada 9 linnavalitsusega hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi mitte õiguse see leping sõlmida. Kaebuse esitaja õigus pidada lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi oli piiratud kahe kuuga. Lähtudes sellest, et kaebaja sai 27.12.2005 korralduse kätte 02.01.2006, lõppes kaebaja õigus lepingu sõlmimiseks 03.03.2006 (tl 59 ja 84). Üldjuhul mõistetakse termini „tühistama” all haldusakti tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist. Enampakkumise tulemuste kinnitamise edasiulatuv kehtetuks tunnistamine ei ole kohtu arvates lähtudes selle akti olemusest võimalik. 27.12.2005 korralduse nr 970 tagasiulatuvale kehtetuks tunnistamisele viitab asjaolu, et 17.07.2006 korralduses nr 564 tunnistatakse enampakkumine nurjunuks ja erandkorras tagastatakse tagatisraha. Lähtudes
lg-s 2 sätestatust on haldusorgani poolt saadu (antud juhul tagatisraha) vabatahtlik tagastamine igati asjakohane haldusakti tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise puhul. Kuna haldusakti kehtetuks tunnistamine
lg 2 p 1 sätestatud alusel on võimalik nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt ning vastustaja väitel lähtuti
lg 1 p-s 1 sätestatud alusest, ei oma käesoleval juhul tähtsust väitlus, kas linnavalitsus on tunnistanud 27.12.2005 korralduse nr 970 kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. 27.12.2006.a. korralduse nr 970 p 4 sätestab: Hoonestusõiguse leping sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva korralduse jõustumisest arvates (tl 12). Korralduses (haldusaktis) eneses ei ole ette nähtud tagajärgi juhtumiks, kui lepingut kahe kuu jooksul ei sõlmita. Võimalikud tagajärjed sätestab linnamaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise korra p 40 ning Viljandi Linnavalitsuse 21.11.2005.a. korralduse nr 883 p 9.2. (tl 10). Seega on Viljandi Linnavalitsuse 27.12.2005.a. korralduse nr 970 (enampakkumise tulemuste tühistamine) põhimõtteliselt võimalik. Kuna Korra punkti 40 järgi on linnavalitsusel kaalutlusõigus, kas enampakkumise tulemused tühistada või mitte, kontrollib kohus diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Vaidlustatud korraldust ei põhjendata asjaoludega, mida eeldab korralduse õiguslik alus - Korra p 40 (enampakkumise võitja ei sõlminud lepingut kahe kuu jooksul). Alusetu on vastustaja väide, et OÜ V. esindaja R. J. on 27.02.2006 linnavalitsusele saadetud e-kirjas soovinud uue enampakkumise korraldamist ning sellest on linnavalitsus lähtunud nii esialgsel kui ka praegusel enampakkumise tulemuste tühistamisel. Korralduses on sellest e-kirjast küll juttu, kuid samas viidatakse ka sellele, et 21.06.2006 saatis OÜ V. esindaja R. J. Viljandi Linnavalitsusele elektronkirja, milles avaldab soovi hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks uutel tähtaegadel. Korralduses põhjendustes ei käsitleta R. J. 27.02.2006 e-kirja enampakkumise tulemuste tühistamise alusena. Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et ei saa kaebuse esitaja 22.06.2006.a. elektronkirjas tehtud ettepanekut vastu võtta, sest see oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning rikuks teiste enampakkumisel osalenud pakkujate õigusi. Eeltoodud seisukoht, et vastustaja ei saa 22,06.2006 tehtud ettepanekut vastu võtta, ei ole põhjendatud. Enampakkumises oli sätestatud tähtajad ja need arvestasid sellega, et enampakkumise võitja saab asuda ehitama koheselt peale lepingu sõlmimist (märtsi alguses 2006.a.). Kuna lepingut ei ole sõlmitud kaebajast mitteolenevatel põhjustel, on tingimustes sätestatud tähtaegade edasilükkumine vältimatu. Õige on kaebaja seisukoht, et ettepanek lepingu sõlmimise protsessi jätkamiseks ja tähtaegade nihutamiseks pole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud reaalseks ehitustegevuseks vajaminevate, enampakkumises sätestatud ehitusperioodide pikendamist. Kaebuse esitaja taotleb, et tema 10 pakkumist koheldaks vastavuses enampakkumise tingimustega, sest ei saa tekkida situatsiooni, kus linnavalitsusest tulenevatel põhjustel väheneks kaebuse esitajale lepingu täitmise ajaperiood. Kohtu arvates ei ole 27.02.2006 e-kirjast võimalik välja lugeda, et kaebuse esitaja ei soovi lepingut sõlmida ning soovib, et korraldataks uus enampakkumine. OÜ V. esindaja R. J. poolt 27.02.2006 linnavalitsusele saadetud e-kirjas kasutatakse tingivat kõneviisi ja osundatakse linnavalitsuse 21.11.2005 korralduses nr 883 sätestatud tingimuste ja notari poolt pakutud lepinguvariandi vastuoludele. OÜ V. esindaja arvamust, et vajadusel tuleks korraldada uus enampakkumine tulekski käsitleda selles kontekstis. Kirja lõpus palub selle saatja linnavalitsuse kommentaari (tl 63). Linnavalitsuse kommentaari ei järgnenud, 06.03.2006 andis linnavalitsus korralduse nr 179, millega tühistas kinnistule Karja tänav 2 hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tulemused ja samal kuupäeval antud korraldusega nr 180 kuulutas samale objektile välja uue enampakkumise.
lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud korralduse andmisel on kaalutud üksnes linna huve ja linna huvidega on ka korraldust põhjendatud. Märgitakse, et linna huvides ei ole sõlmida hoonestusõiguse lepingut 21.11.2005 väljakuulutatud tasu eest. 21.11.2005 väljakuulutatud enampakkumisel oli parimaks pakkumiseks OÜ V. poolt tehtud pakkumine summas 2 200 000 krooni, seevastu Viljandi Linnavalitsuse 06.03.2006 korraldusega samale objektile väljakuulutatud enampakkumise võitja AS V. K. pakkumine oli 2 650 000 krooni (tl 37). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlusalust haldusakti ei saa põhjendada 06.03.2006 korraldusega nr 180 samale objektile väljakuulutatud uue enampakkumise tulemustega. Õige on kaebaja seisukoht, et sellistel põhjendusel oleks võimalik tühistada kõik kinnisvaraga seotud enampakkumised – arvestades kinnisvarahinna tõusu on linna huvides kohe lepingut võitjaga mitte sõlmida, korraldada mõne aja pärast uus enampakkumine ja uue enampakkumise kaudu saada rohkem rahalisi vahendeid. Selliselt toimides annab linnavalitsus linna vara kasutusse mitte kehtestatud eeskirjade kohaselt, vaid oma suva järgi. Lisaks sellele on uue enampakkumise väljakuulutamine (06.03.2006 korraldus nr 180) ja AS V. K. võitjaks tunnistamine (03.04.2006 korraldus nr 250) Tartu Halduskohtus vaidlustatud ja kohtulahendit selles asjas pole tehtud. Esmakordselt tühistas Viljandi Linnavalitsus 27.12.2005 korralduse nr 970 (OÜ V. enampakkumise võitjaks tunnistamine) 06.03.2006.a. korraldusega nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.