. Viivise arvestamine nimetatud sätte alusel ei ole ebaseaduslik, kuivõrd viivise tasumise kohustus tekkis selle sätte kehtivuse ajal ning hilisem seaduse muutumine ei saa antud kohustust muuta. Maakohus leidis, et ebaõige on ka kaebaja seisukoht, et viivise arvestamine TsMS § 461 lg 4 alusel saab toimuda vaid tsiviilkohtumenetluses, mitte täitemenetluses. TsMS § 461 pealkirjaks on „Otsuse täitmine“, mis viitab sellele, et viivist saab selle sätte alusel nõuda täitemenetluses ja selle paragrahvi lg 4 sätestab otseselt ja arusaadavalt viivise arvestamise kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt ja intressilt kuni täimiseni. Samuti on põhjendamatu kaebaja viide kehtiva TMS §-le 56, mis sätestab, et sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist ning tema väide, et kuna täitedokumendist - kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1768/03 - ei tulene viivise 10% nõudmise õigust, siis on viivise arvestamine täitemenetluses ebaseaduslik. Kuna viivise tasumise kohustus tekkinud enne uue TMS jõustumist, siis ei ole kehtiva TMS § 56 kohaldamine põhjendatud ning viivise arvestamisel tuleb kohaldada enne 01.01.
MS § 461 lg 4 ja TMS § 56, milline on viidud kooskõlla kehtiva TsMS-ga. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.K. esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 16.10.2006 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2005/
Kohus ega täitur ei ole kordagi viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 11 lg 1, mis sätestab, et käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Kohtutäitur J. Rumjantseva ja K.E. leiavad oma kirjalikes vastustes, et määruskaebus ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Maakohus on õigesti jätnud M.K. kaebuse kohtutäituri 28.08.2006 otsusele rahuldamata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus TsMS §-de 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu kõiki motiive. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kehtiv õigus ei võimalda täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.
Käesoleval juhul on täitur arvestanud viivist määruskaebuse esitaja poolt oma kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni detsembrini 2005. a. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis kuni 01.01.
kehtivuse ajal, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.
lõikes 1 sätestatud viivise määr 10% sõltumata sellest, et viivise sissenõudmine on langenud uue seaduse kehtimise perioodi. Määruskaebuse esitaja viide antud täiteasjas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt saab täitemenetlust pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, ei ole põhjendatud. Käsitletaval juhul on täitemenetlus alanud enne 01.01.
sätete järgi ning täitedokumendiks on Tartu Maakohtu otsus nr 2-1768/03. Kuna täitemenetluse käigus kaebuse esitaja ja võlausaldaja vahel 01.04.2005 sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepet viivise arvestamise osas tuleb käsitada põhitäitedokumendi – jõustunud kohtuotsuse - täitmist tagava täiendava abinõuna ning täitmise viivitus on aset leidnud enne 01.01.2006, siis on täitemenetlus ka sissenõutavate viiviste osas alanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 mõttes kuni 01.01.
sätete järgi (mitte aga pärast 01.01.2006 iseseisva täitemenetlusena, nagu apellant seda sisuliselt leiab) ning viivis on seega sissenõutav poolte kokkuleppes ja kuni 01.01.
Egon Konsand kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.