← Eesti

2-06-32541/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-32541 Tsiviilasi M.K. kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäit

§ 30

alusel ning sellest tulenevalt on vaidlus nimetatud nõude seaduspärasuse üle kaotanud tänaseks oma tähenduse. Sellest tulenevalt on ka põhjendatud täiteasjas täitemenetluse uuendamine. Tartu Maakohus jättis

  1. märtsi 2007 määrusega M.K. kaebuse Tartu tööpiirkonna kohtutäituri Jane Rumjantseva
  2. oktoobri 2006 täitemenetluse uuendamise otsuse peale rahuldamata ja uuendas täitemenetluse täiteasjas nr 189/2005/
  3. Määruse kohaselt nõustus kohus puudutatud isikute seisukohaga, et juhul kui kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kaebus, on täitemenetluse peatamise otsustamine vastavalt TMS §-le 46 lg 2 p 1 täituri õigus, mitte aga kohustus. Vastavalt TMS §-le 47 lg 2 uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kohus nõustus kohtutäituriga, et käesolevas täitemenetluses on korduvalt kinnitust leidnud, et täituril on õigus nõuda võlgnikult viivist TMS § 30 alusel. Ringkonnakohus on 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-06-889 ja 23.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 2-06-25581 leidnud, et vaidlusalune sissenõutav viivisenõue on seaduslik. Samuti leidis Tartu Maakohus 16.10.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-06-25028, et M.K. kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlust täiteasjas nr 189/2005/167 jätkata. Seega on vaidlus viivisenõude seaduslikkuse üle mitmetes kohtumäärustes leidnud lahenduse, mistõttu on täitemenetluse peatamise alus, kohtuvaidlus viivisenõude seaduslikkuse üle täiteasjas nr 189/2005/167, ära langenud. Arvestades eeltoodut on kohtutäitur J. Rumjantseva 31.10.2006 otsus täiteasjas nr 189/2005/167 täitemenetluse uuendamise kohta seaduslik ja M.K. kaebus selle otsuse peale põhjendamatu. Kuna M.K. kaebus jääb rahuldamata, tuleb Tartu Maakohtu 10.11.2006 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse peatamine tühistada ning käesoleva määrusega täitemenetlus uuendada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2007 määruse tühistamist ning täitemenetluse täiteasjas nr 189/2005/167 lõpetamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus seadusega vastuolus ning määruses puuduvad põhjendused. 2 Tulenevalt TsMS §-st 456 lg 1 jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, ning vastavalt TsMS §-le 655 lg 2 jõustub ringkonnakohtu otsus eelkõige, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata või otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. 19.03.2007 esitas M.K. Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määruse tsiviilasjas nr 2-06-25581 ja Tartu Maakohtu 27.10.2006 määruse tsiviilasjas nr 2-0625581, millega jäeti rahuldamata M.K. kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäituri J. Rumjantseva 04.09.2006 otsuse täiteasjas nr 189/2005/167 tühistamiseks ning täitemenetluse täiteasjas nr 189/2005/167 lõpetamiseks, tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks ning taotluse määruskaebuse tagamiseks. TMS § 47 lg 2 näeb ette, et täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist, milleks antud juhul oli TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus. Seega ei saa täitemenetlust uuendada enne, kui on olemas jõustunud kohtuotsus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste osas. Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-06-25581 ei ole veel jõustunud ning viimase peale on esitatud ka Riigikohtule määruskaebus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kohtutäitur Jane Rumjantseva vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et vaidlustatud määrus on põhjendamata ning et maakohus on valesti tõlgendanud menetlusõiguse norme. Asjaolu, et täituril on õigus nõuda viivist sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe alusel tuginedes kuni 01.01.

§-le 30, on korduvalt kinnitust leidnud. Sellest tulenevalt on vaidlus viivisenõude seaduslikkuse üle leidnud lahenduse. M.K. määruskaebust, milles ta vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määruse tsiviilasjas nr 2-06-25581 (millega ringkonnakohus kinnitas täituri õigust nõuda viivist 10% kuni 01.10.

§ 30

alusel) Riigikohus menetlusse ei võtnud, seega on Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-25581 jõustunud ning täitemenetluse peatamise alus on ära langenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Kooskõlas TsMS §-de 659 ja 654 lg 6 sätetega ei pea ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata jätmisel vajalikuks korrata kõiki esimese astme määruse põhjendusi. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks ka kaebused kohtutäituri otsuste peale ning need vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 478 lg 2 sätestab, et määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitaja viited TsMS §-dele 456 lg 1 ja 655 lg 2 ei ole antud juhul asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna TsMS §-st 478 lg 2 kohaselt on vaidlustatud määrus jõustunud. Eelnevast tulenevalt on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et täitemenetlust saanuks maakohus uuendada alles siis, kui on olemas jõustunud lahend kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse osas. 3 Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et täiteasjas nr 189/2005/167 on kohtud mitmetes määrustes jõudnud järeldusele, et täituril on õigus nõuda võlgnikult viivist kehtinud TMS § 30 alusel ning seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et antud vaidluses puudub õiguslik selgus. Määruskaebuses märgitud Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2007 määrusele tsiviilasjas nr 2-06-25581 ei andnud Riigikohus menetlusluba. TMS § 50 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Seega isegi kui antud asjas esineksid täitemenetluse lõpetamise alused, saaks täitemenetlust lõpetada kohtutäitur, mitte kohus. Määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda. Üllar Roostoja 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.