3-07-671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-671 Haldusasi V. P. kaebus seoses Ämari Vangla toimingut

§ 11

lg 3) Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. V. P. (avaldaja) esitas 02.04.2007.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada Ämari Vangla tegevust seoses ravi määramisega. Põhjendatud huvina on kaebuse esitaja välja toonud soovi taotleda tulevikus riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 krooni. Tallinna Halduskohtu 10.04.2007.a. määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks kümnepäevane tähtaeg (t.l. 6-7). Muuhulgas selgitati, et kaebuse lahendamisel võib tõusetuda hiljem ka küsimus sellest, et kas ja kuivõrd saab antud juhul olla üldse tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Kui asi ei ole raviteenuse võimaldamises kui sellises, vaid taandub pelgalt ravimeetodi ja ravimite valikule, siis see enam halduskohtu kompetentsi ei kuulu. Halduskohus saab kontrollida kas raviteenust on piisavas ulatuses võimaldatud, kuid mitte seda, millist konkreetset ravi oleks tulnud määrata või millist liiki ravi oleks võinud olla rohkem põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust oleks tulnud kaebuse esitajal oma nõuet täpsustada ning selgitada, milles seisnes Ämari Vangla kui võimaliku vastustaja tegevuse õigusvastasus seoses raviteenuste osutamisega. Samuti selgitati määruses, et vastustajaks ei saa olla vangla töötajad. Lähtuvalt riigivastutuse seaduse § 12 lg-st 2 vangla töötajad kannatanu ees vahetult ei vastuta ning vastutajaks saab olla vangla kui avaliku võimu kandja. Täiendavalt juhiti kaebuse käiguta jätmise määruses kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et arstiabi kvaliteeti puudutavates küsimustes peaks avaldajal olema võimalik pöörduda Tervishoiuameti juurde moodustatud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Nimetatud komisjon on moodustatud sotsiaalministri 27.09.2002.a. määrusega nr 118 „Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise kord“. Ämari Vangla meditsiinitöötajate tegevuse kontrollimiseks on võimalik pöörduda ka vangla juhtkonna poole. Kaebusest ei nähtunud, et avaldaja oleks seda teinud. Seega ei pruugi olla välistatud ka kohtuväline lahendus ning kohtule esitatud kaebus võis olla esialgu ennatlik. Veel juhiti käiguta jätmise määruses tähelepanu asjaolule, et kaebuses nimetatud moraalse kahju hüvitamise nõuded on küll võimalikud, kuid lähtuvalt riigivastutuse seadusest eeldab moraalse kahju hüvitamine vastustaja süülist tegevust. Väidetav eksimus või vaieldavus ei pruugi alati veel süülist käitumist tähendada. Vastustajapoolse süü puudumise korral moraalse kahju hüvitamise nõudel ilmselt suuri eduväljavaateid ei ole.
2. Kaebuse käiguta jätmise määrus saadeti avaldajale väljastusteatega. Ühtlasi selgitati, et vastamine on avaldaja õigus, mitte kohustus. Teade on kohtule tagastatud, millest nähtub, et määrus on 13.04.2007.a. vastu võetud. Käesolevaks ajaks on selge, et avaldaja jättis tähtaegselt vastamata. Arvestades asjaolu, et puudused jäid ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldamata – tuleb kaebus selle esitajale tagastada.
3. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta võimalust hiljem, näiteks arstiabi ekspertkomisjoni poole pöördumise järgselt, uuesti halduskohtusse pöörduda (

§ 11lg 7).

Õigusvastasuse kindlakstegemise või kahju hüvitamise nõude võib esitada üldjuhul kolme aasta jooksul arvestatuna kahjust ja selle põhjustanud isikust-, haldusaktist või toimingust teadasaamisest (

§ 9lõiked 4 ja 5).

Enno Loonurm Kohtunik