KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1161 Haldusasi H

§ 100lg 1 p 3, H.H.

t karistada ja paigutada ta viieks ööpäevaks kartserisse. Tartu Vangla direktori 06.03.2006 käskkirja nr 1-4/276 kohaselt hoidis H.H. 26.01.2006 kella 09.20 ajal kartseri kambris mittelubatud esemeid (akna liistu vahel ühte sigaretti, raamatu vahel ühte tikutoosi väävlikülge ja pastapliiatsi tera ning WC potis laelambi trafot). Samuti oli ta ära lõhkunud kambri keskmise valgusti. Sellega rikkus vahistatu VangS § 67 p 1, 4, Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 ning Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.1.4 sätteid. Vahistatul on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et vahistatu on süstemaatiline korrarikkuja ja ei soovi jätkuvalt asuda õiguskuulekale teele. Samuti on vahistatu ka varem mitmel korral samaliigilisi rikkumisi toime pannud (lõhkunud ära kambri akna ja laevalgusti, omanud mitmel korral mittelubatud esemeid). Käitumine vanglatöötajatega on ebarahuldav, mida näitavad mitmed kehtivad distsiplinaarkaristused allumatuse ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest. Tartu Vangla direktor,

§ 100lg 1 p 3, otsustas H.H.

t karistada ja paigutada ta 15 ööpäevaks kartserisse. Tartu Vangla direktori 06.03.2006 käskkirja nr 1-4/277 kohaselt kasutas H.H. 30.01.2006 kella 14.20 paiku kambris 1004 suhtlemisel inspektor-kontaktisikuga ebatsensuurseid, solvavaid ja ähvardavaid väljendeid. Vahistatul on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et vahistatu on süstemaatiline korrarikkuja ja ei soovi jätkuvalt asuda õiguskuulekale teele. Samuti on vahistatu ka varem mitmel korral samaliigilisi rikkumisi toime pannud (sõimanud ja ähvardanud vangla töötajaid). Tuginedes eeltoodule ja arvesse võttes senist ebarahuldavat käitumist vanglaametnikega, mida näitavad mitmed kehtivad distsiplinaarkaristused allumatuse ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest, otsustas Tartu Vangla direktor,

§ 100lg 1 p 3, H.H.

t karistada ja paigutada ta 30 ööpäevaks kartserisse. Tartu Vangla direktori 06.03.2006 käskkirja nr 1-4/278 kohaselt omas H.H. 01.02.2006 kell 09.40 kambris 1004 aknaraami vahel ühte ca 15 cm pikkust musta isolatsiooniga elektrijuhtme juppi ning kanalisatsiooniluugi all nelja ja valamu all kolme aknapaketist pärit klaasitükki. Lisaks oli katkise aknapaketi augu ette asetatud lahtine klaasitükk mõõtmetes 20x25 cm. Sellega rikkus vahistatu VangS § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1, 7.1.4 ja 7.2.7 sätteid. Kuna vahistatul on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi vanglavara lõhkumise ning keelatud esemete omamise eest, kuid vahistatu pole neist järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekale teele, otsustas Tartu Vangla direktor H.H. t karistada ja paigutada ta 15 ööpäevaks kartserisse. H.H. palus halduskohtul Tartu Vangla direktori eeltoodud käskkirjad tühistada. Kaebaja leidis, et teda on karistatud põhjuseta ja ülekohtuselt, sest tema midagi keelatut teinud ei ole. Kaebaja väitis, et võib-olla on keegi teine seda teinud, kuid tema ei tea nendest rikkumistest midagi.

1. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vastavalt VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et kaebaja on oma süülise käitumisega rikkunud käskkirjades toodud sätteid. Määratud karistused on vastavuses üleastumiste raskusega. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus jättis 13.11.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.4 kohustab kinnipeetavat suhtuma 2 heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Vangla esemete, elu- ja olmeruumide rikkumise eest kannavad kinnipeetavad distsiplinaarvastutust. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega viisakas. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.4 keelab kinnipeetaval isikul kasutada vanglateenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid, ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda, valmistada, tarvitada ja hoida esemeid, mida ei ole kinnipeetaval isikul lubatud omada. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest, mida ta on oma allkirjaga kinnitanud 02.04.
3. Kaebaja väited, et vaidlustatud käskkirjad on talle antud põhjuseta ja ülekohtuselt, on paljasõnalised ja ei leidnud kohtus millegagi tõendamist. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kohus oli seisukohal, et Tartu Vangla direktor, arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et kaebajal oli 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, paigutades kaebaja distsiplinaarkaristusena kartserisse, toimis õigesti, kuna varasemad kergemad karistused ei ole teda mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et käskkirjad on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning nende tühistamiseks puudub alus. Kõigil juhtudel on enne karistuste määramist läbiviidud vastavalt VangS § 64 distsiplinaarmenetlus, milles on tõendamist leidnud kaebaja süüline käitumine. Tartu Vangla direktori vastu võetud otsustused on kaalutletud ja määratud karistused on proportsioonis üleastumiste raskusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. H.H. taotleb apellatsioonkaebuses vaidlustatud käskkirjade tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on peaaegu kõik Tartu Vanglas määratud distsiplinaarkaristused „õhust“ võetud. Apellant nõudis halduskohtus, et kohtusse kutsutaks ka ettekanded koostanud valvurid, kuna kohtuistungil osalenud vastustaja esindaja ei teadnud asjast midagi. Kohus ei määranud apellandile tema taotlusel riigi poolt õiguskaitset, kuigi vastustaja esindaja oli juriidilise kõrgharidusega, apellant aga keskharidusega.
5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on poolel HKMS § 31 lg 1 järgi õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant ei ole kaebuses viidanud ühelegi loetletud alustest ega märkinud ühtki mõistlikku põhjust, miks ta leiab, et halduskohtu otsus on ebaõige. Halduskohus ei ole haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme, hinnanud tõendeid ebaõigesti ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Otsuse põhjendavas osas on märgitud kõik kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud, samuti kohaldatud seadused. Tartu Vangla nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
7. novembri 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. H.H. kaebuses ringkonnakohtule selliseid rikkumisi välja toodud ei ole. H.H. on apellatsioonkaebuses halduskohtule ette heitnud seda, et halduskohus ei kutsunud kohtusse ettekandeid koostanud valvureid. Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et sellist taotlust apellandi poolt ei ole esitatud. Halduskohus on leidnud, et asja lahendamine on võimalik asjas kogutud kirjalike tõendite alusel. Seega puudus vajadus valvureid täiendavalt tunnistajatena üle kuulata. H.H. väite kohaselt ta talle süüks arvatud distsiplinaarrikkumisi toime ei ole pannud. Samas ei ole apellant välja toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid tema sellise väite õigsust. Asjas olevate kirjalike materjalidega on tuvastatud H.H. poolt distsiplinaarrikkumiste toimepanek. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda Tartu Vangla poolt esitatud materjalide õigsuses. H.H. oli tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ning oli teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest, mida kinnitas oma allkirjaga
8. aprillist
9. Vaatamata sellele tuvastati distsiplinaarrikkumised, mille eest teda karistati distsiplinaarkorras. Käskkirjad on põhjendatud, nendes on esitatud kõik kaalutlused, millest on otsuse tegemisel lähtutud. Haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi