3-06-2280/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2280 Haldusasi S.A. kaebus Tartu Vangla direktori 2006 käskkirja nr 1-4/1482 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.A. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2007 Menetlusosalised Apellant S.A. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
5. aprillist
7. novembri POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. Tartu Vangla direktori 16.11.2006 käskkirjaga nr 1-4/1482 karistati S.A. t juhindudes VangS §-dest 63 lg 1 p 4 ja 67 p 1 kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks selle eest, et ta pani toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et ta 26.10.2006 kell 18.11 süüdimõistetute eluhoone
9. sektsioonis solvas ja alandas järelevalvet teostavat vanglaametnikku. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseloomu, kõiki asjaolusid ning kinnipeetava teadlikust Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 sisust ning rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. S.A. palus halduskohtul Tartu Vangla direktori eeltoodud käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebaja 26.10.2006 kella 18 paiku seoses vanglas toimunud elektrikatkestusega koos kambrikaaslasega suletud kambris nr
10. Kaebaja palus valvurit välja lülitada suur elektrivalgustus ja lülitada selle asemel sisse väike elektrivalgustus. Valvur seda ei teinud ja võib-olla ta ei kuulnud kaebaja palvet, sest vahepeal rääkis kaebaja oma kambrikaaslasega. Mõne aja pärast tuli valvur kaebaja kambrisse ja andis talle seletuse andmiseks blanketi, sest valvuri arvates kaebaja solvas teda. Kaebaja ei ole valvurit solvanud ebatsensuursete sõnadega, vaid lihtsalt rääkis oma kambrikaaslasega.
11. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja rikkus oma süülise käitumisega kõiki käskkirjas nimetatud sätteid, mis on VangS § 64 nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla vangistusosakonna valvuri R. T. ettekannetega, kaebaja seletuskirja ja direktorile adresseeritud kaebusega 26.10.2006 ning distsiplinaarmenetluse protokolliga 13.11.
12. Kaebaja põhjendus, nagu oleks ta rääkinud kambrikaaslasega, on ennastõigustav ja ümber lükatud asjaoluga, et kaebaja sõnad olid suunatud naissoost isikule, kaebaja kambrikaaslane oli aga meessoost. Samuti nähtub R. T. lisaettekandest, et kaebaja seisis ebatsensuursete väljendite kasutamise ajal kambriukse juures ja vaatas läbi ukseklaasi tema poole. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Kaebaja solvas oma teenistuskohustusi täitvat vanglaametnikku, alandades tema väärikust ilma mingi põhjuseta. Kuigi kaebaja on varem distsiplinaarkorras karistamata, tuleb arvesse võtta, et taoline käitumine võib mõjutada kogu sektsiooni kinnipeetavate üldist meelestatust, seades sellega ohtu vangla julgeoleku. Kuna kaebaja ei ole aru saanud oma käitumise õigusvastasusest – ta ei tunnista oma eksimust, vaid otsib õigustusi ja vabandusi, pidas vangla direktor vajalikuks kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist 20 päevaks. HALDUSKOHTU LAHEND
13. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et valvur R.T. tegi 26.10.2006 ettekande kaebaja rikkumise kohta ning lisaettekande antud juhtumi kohta. 26.10.2006 andis kaebaja valvur R.T. le seletuskirja. 27.10.2006 andis Tartu Vangla direktori asetäitja korralduse asja menetleda ja 13.11.2006 vormistati juhtunu kohta distsiplinaarmenetluse protokoll. Eeltoodust tulenevalt Tartu Vangla poolt protsessuaalseid rikkumisi distsiplinaarmenetluse käigus ei ole esinenud. Kaebaja väide, et ta ei ole solvanud ja alandanud valvurit, sest ebatsensuurseid sõnu kasutas ta kambrikaaslasega suhtlemisel omavahelise jutu käigus ja võib-olla valvur kuulis seda, sest ta oli nende kambri ukse juures, ei leidnud kohtus tõendamist. Valvur R.T. kirjeldas ettekandes nr 1384, mille ta vormistas rikkumisega samal päeval, et vanglas eriolukorra ajal (elektrikatkestus) hakkas kaebaja teda sõimama, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, nimetades ettekandes ka neid sõnu. Samal päeval vormistatud lisaettekandes täpsustas valvur, et möödudes kambrist nr 469, kuulis ta, et kaebaja sõimas just teda, sest ta oli sektsiooni koridoris üksinda ja kinnipeetavad olid suletud kambrites. Kui valvur seisis kambri nr 469 ukse juures, siis kaebaja vaatas ukseklaasi kaudu tema poole vihaselt, mistõttu valvur tundis ennast solvatuna ja alandatuna. Kohus leidis, et valvuri ettekande sisus ei ole alust kahelda. Valvur kuulis selgelt, mis väljendeid kaebaja kasutas ja et need olid suunatud tema aadressile, sest valvur oli koridoris 2 üksinda ning väljendid olid suunatud naisterahvale, kaebaja kambrikaaslane oli aga meesterahvas. Valvur kinnitas oma ettekandes, et kaebaja kasutas peale solvavaid sõnu veel väljendit „lase välja“ (seda vene keeles). See asjaolu näitab, et ta võis solvata ainult valvurit, kuna kambrikaaslase kohta see väljend asjakohane ei ole. Valvuril puudus igasugune alus teha põhjuseta ettekanne kaebaja kohta. Kaebaja seletas kohtus, et ei ole selle valvuriga varem kokku puutunud, ei tunne teda ja ei tea tema nime. Kohtuistungil seletas kaebaja, et kavatseb esitada vangla vastu moraalse kahju nõude summas 10 000 krooni valvuri ebaõiglase seletuskirja ja seega seadusevastase distsiplinaarkaristuse määramise tõttu. Kohus leidis, et just sel põhjusel kaebaja eitab valvuri solvamist. Kohus leidis, et kaebaja rikkus süüliselt Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.1 (kinnipeetavad isikud on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.1.6 (kinnipeetavad isikud on kohustatud olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavate isikutega viisakad), 7.2.4 (kinnipeetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid). Käskkiri on põhjendatud, selles on esitatud kõik asjakohased kaalutlused, millest vangla direktor on otsuse tegemisel lähtunud. Haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrde kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. S.A. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning tema kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaadatud kaebust läbi objektiivselt. Kohus ei ole võtnud arvesse kaebaja seletusi ning välja selgitanud kõiki fakte, millega on rikutud HKMS §-de 6 ja 16 lg 2 sätteid. Kohus oli kohustatud asja objektiivseks lahendamiseks kutsuma kohtusse tunnistaja – kaebaja vaidlusaluse sündmuse aegse kambrikaaslase. Vastavalt vene keele reeglitele sõnad, mis valvur R.T. ja vastustaja arvates olid suunatud R.T. le, ei kuulu ei mees- ega naissoost isikule ega üldse inimesele. Kuna vastustaja esindaja ja valvur R.T. ei tunne põhjalikult vene keelt, oleks tulnud kohtusse kutsuda TÜ vene keele professor, kes oleks seletanud kõnealuste sõnade tähendust. Kuna kaebaja seletused on vastuolus valvuri seletusega, tekib kahtlus valvuri seletuse õigsuses ning seega vajab nimetatud seletus tõendamist. Vangla pidi teostama distsiplinaarjuurdluse vastavalt VangS § 64 lg 1 ja Vangla kodukorra § 97.2.6 ning välja selgitama tunnistajad. Kohus on rikkunud Kodaniku ja poliitilised õigused: Inimõiguse komitee § 14.1 – kõik on kohtu ees võrdsed, ja § 14.3 – igaühel on õigus küsitleda tunnistajaid. Apellant palub kutsuda kohtusse valvur R.T. , kaebaja endine kambrikaaslane A. S. ning TÜ vene keele professor, kes seletaks täpselt vene keele sõnade tähendust.
15. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus selgitanud välja kõik asjasse puutuvad faktid ning neid, sh ka kaebaja seletust, otsuse langetamisel arvesse võtnud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kasutas 26.10.2006 kella 18.11 ajal oma elukambris solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid ning et samal ajal viibis koridoris kambri ukse taga naisvalvur, keda ta ei tundnud ja kellega tal vihavaenu ei ole. Kaebaja poolt valvuri suunas öeldud sõnade tähendusest nähtub üheselt, et need olid suunatud naissoost vanglaametnikule, kuna kaebaja kambrikaaslane oli meessoost ja tema võimuses ei 3 oleks olnud kaebajat kambrist välja lasta. Asjas on tõendatud, et valvuri ja kaebaja vahel ei olnud vihavaenu ja nad ei tundnud teineteist, seega puudus valvuril põhjus ettekande koostamiseks. Valvuri ettekandest nähtub, et ta kuulis kaebaja lausutud sõnu ja kui ta kambri poole vaatas, siis nägi läbi ukseklaasi kaebajat enda poole vaatavat, mistõttu veendus, et öeldu oli temale mõeldud. Valvuri seletustes ei ole põhjust kahelda, küll aga on kaebajal ja tema kambrikaaslasel põhjust anda tõele mittevastavaid seletusi eesmärgiga vabastada kaebaja distsiplinaarvastutusest. Kuna on üldiselt teada, et kinnipeetavad üksteise kahjuks ei tunnista ning kaebajal oli piisavalt aega kambrikaaslasega kokku leppida, milliseid ütlusi kohtus anda, ei annaks kaebaja kambrikaaslase tunnistajana ülekuulamine asjas usaldusväärset tõendit. Halduskohtus arutati kaebaja öeldud sõnade tähendust, kuid kaebaja ei avaldanud soovi esitada täiendavaid tõendeid ja kutsuda kohtuistungile TÜ vene keele professor. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud taotlust halduskohtus ei esitanud, mistõttu taotlus TÜ vene keele professori kutsumiseks tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti, on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning jõudnud õigele lõppjäreldusele. Tartu Vangla nõustub halduskohtu otsusega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
17. detsembri 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda valvuri R. T. ettekande ja lisaettekande usaldusväärsuses. Nii kaebaja kui ka valvur on kinnitanud, et nad omavahel enne kokku puutunud ei olnud. R.T. on kinnitanud, et kaebaja kasutas just tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja seisis oma kambri ukseklaasi juures ja vaatas tema poole ning valvur tundis ennast solvatuna ja alandatuna. Kuna kaebaja nõudis vene keeles enda väljalaskmist, siis ei saanud olla tegemist pöördumisega oma kambrikaaslase poole, kuna viimasel puudus võimalus teda välja lasta. Samuti kinnitas valvur, et tegemist oli pöördumisega naissoost isiku poole. Ringkonnakohus leiab, et nende tõendite alusel on ümber lükatud apellandi väide, et ta vestles kambrikaaslasega ja solvavad ning ebatsensuursed väljendid ei olnud suunatud valvurile. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata apellandi taotluse kutsuda halduskohtusse kambrikaaslane A. S. Halduskohus leidis õigesti, et A. S. oli kaebajal küllalt aega kokku leppida, et viimane annaks tema suhtes soodsaid ütlusi. Seega ei ole tegemist objektiivse tõendiga, millega annaks seada kahtluse alla R.T. ütlused. Samuti ei ole vajalik omada filoloogilist kõrgharidust selleks, et tuvastada, et tegemist on ebatsensuursete väljenditega. S.A. rikkus süüliselt oma tegevusega Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.1 (kinnipeetavad isikud on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.1.6 (kinnipeetavad isikud on kohustatud olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavatega viisakad), 7.2.4 (kinnipeetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid). 4 Distsiplinaarkaristuse määramisel on täidetud VangS § 64 sätteid. Haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärke ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seega puuduvad alused apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi