lg 3 poleks tohtinud tema suhtes kohaldada, sest ta ei lahkunud mitte lepingu alusel vaid oli sõjapõgenik. Kuna vara omanik P. B oli 10.06.1940 seisuga Eesti Vabariigi kodanik, peab tema pärijatel olema võrdne võimalus teiste omandireformi õigustatud subjektidega saada vara tagasi või kompenseeritud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise nõudeõigust omaval isikul, kes esitas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse, oli kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et tema tunnistamine omandireformi õigustatud subjektiks toimub avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud ORAS § 7 lg l alusel ja aastaid hiljem neid otsuseid ei muudeta.
lg 3 on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et seadusandja jättis täitmata kohustuse sõnastada piisavalt arusaadavalt 1941.aastal sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunute ning neile kuulunud vara kasutajate õigused. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS § 7 lg 3 kehtetuks, märkides, et otsus jõustub selles osas 12.10.2006 tingimusel, et ei ole jõustunud Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus. ORAS § 7 lg 3 kaotas kehtivuse 12.10.2006. Kuna ORAS § 7 lg 3 kaotas kehtivuse, pole tarvis enam hinnata kaebaja väiteid sätte tõlgendamise kohta ja otsuste vaidlustatud punktid tuleb tühistada. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon peab tekkinud õigussituatsioonis H. A taotlused uuesti läbi vaatama ning võtma vastu uue otsustuse, lähtudes asjaolust,
lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele ORAS-s sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. Seega selline õiguslik selgus võimaldab ÕVVTK Tallinna linnakomisjonil H. A taotlust uuesti läbi vaadata nagu see on sätestatud halduskohtu otsuses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märgib oma 31.01.2007 otsuses nr 3-41-14-06, et „vaidlustatud seadus ei takista ka nende avalduste menetlemist, mille menetlemine on peatatud või ei ole muul põhjusel lõppenud või mille lahendamise seaduslikkuse kohta on pooleli kohtumenetlus” (p 25 lg 2 ja p 27). Seetõttu puudub alus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 on põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja §-ga 14 nende koostoimes vastuolus seetõttu, et seadusandja polnud täitnud oma kohustust sõnastada piisavalt arusaadavalt 1941.a. sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunute ning neile kuulunud vara kasutajate õigused ning seadust polnud senini suudetud kohandada uuele olukorrale, vastavat riikidevahelist kokkulepet ei olnud sõlmitud ning väljavaade kokkuleppe sõlmimiseks tulevikus puudub. Käesolevas asjas vaidlustatud otsused on tehtud 03.12.2001. Arvestades seda, et käesolevas asjas vaidlustatud otsused on ajaliselt hilisemad otsusest, mille pinnalt kerkinud vaidluses ORAS § 7 lg 3 vastuolu põhiseadusega tuvastati, ja Riigikohtu poolt esile toodud põhjendusi, ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht,
lg 3 ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal veel vastuolus põhiseadusega ning sätet võis rakendada. Kuna linnakomisjoni otsused vaidlustatud osas tuginevad põhiseadusevastasele õigusnormile, on nad õigusvastased ning kohus on need õigesti tühistanud. 10. Apellant märgib õigesti, et kaebuses vaidlustati haldusaktid põhjendusega,
lg 3 ei kuulu antud asjaoludel kohaldamisele ning sätte vastuolule põhiseadusega ei viidatud. Eeltoodu ei tähenda, et kohtul puudusid volitused vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Tulenevalt HKMS § 19 lg 7 vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses ega ole seotud kaebuse sõnastusega. Kuna kaebaja eesmärgiks oli kohaliku komisjoni otsuste tühistamine ning haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel ei saa halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt lähtuda üksnes kaebaja põhjendustest, oli kohtul HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel õigus haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise korral haldusaktid tühistada. Haldusaktide tühistamisega taotletud osas on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, mis tähendabki kaebuse rahuldamist. 11. Otsuste tühistamist ja kohustamiskaebuse rahuldamist ei takista asjaolu, et seadusandja pole veel vastu võtnud praktiliste küsimuste lahendamiseks vajalikku õiguslikku regulatsiooni. Riigikohtu üldkogu 06.12.2006 otsuses nr 3-3-1-63-05 leiti,
lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras (otsuse p 5). Kuna praegu kehtiva regulatsiooni alusel kuulub P.Blt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele üldistel alustel ja üldises korras sõltumata sellest, kas P.B lahkus Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel või mitte, ei ole viimati nimetatud asjaolu kindlaks tegemisel asja õige lahendamise seisukohalt enam tähtsust ning kohus jättis selle õigesti hindamata. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.