Obsah (4)
§ 4§ 1§ 2§ 53-05-343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-
) § 4 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Pärnu Halduskohtu 31.
- ja 18.04.2005 määrustega tagastati kaebused põhjusel, et kohus ei saa hakata neid menetlema enne, kui kaebajal pole esitada Rahandusministeeriumi otsust hüvitise maksmisest keeldumise või taotluse läbivaatamata jätmise kohta. 16.05.2005 esitas C.A kaebuse Tallinna Halduskohtule rahandusministri 03.05.2005 vastuskirja nr 4-4/3839 tühistamiseks ning alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et vahi all viibis ta seoses kriminaalasjaga nr 00267002746 ning sellest, et kriminaalmenetlus on tema suhtes 12.12.2000 määrusega lõpetatud, sai ta teada alles 2005 märtsis. Vastustaja Rahandusministeerium vaidles kaebusele vastu. Hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal 12.12.2000 ning sellest kuupäevast alates oli kaebajal 6 kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks kas taotlusega Rahandusministeeriumi poole või hagiga kohtusse. Kaebaja seda ei teinud ning 6-kuuline taotluse või hagi esitamise tähtaeg möödus juunis
- Riigivastutuse seaduse (RVS) jõustumisel 01.01.2002 muudeti ka
sätteid selliselt, et hüvitise saamiseks tuleb esmalt esitada avaldus Rahandusministeeriumile ning selle avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse.
§ 4
lõiget 6 tuleb tõlgendada koosmõjus RVS § 18 lõikega 2 ja HKMS § 9 lõikega 3 ning mõista selliselt, et kaebuse saab halduskohtule esitada 30 päeva jooksul siis, kui Rahandusministeerium on hüvitise taotluse jätnud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui taotlus on tähtaegselt lahendamata jäänud. Kui ministeerium on keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et see on esitatud tähtaja rikkumisega, ei hakka sellisest avalduse läbivaatamata jätmisest kulgema hüvitise väljamõistmise kaebuse esitamise tähtaeg. Rahandusministeeriumi vaidlusaluse 03.05.2005 vastuskirja sisuks on kaebaja taotluse läbivaatamatult tagastamine ning selle saamisest 30 päeva jooksul võib C.A vaidlustada halduskohtus hüvitise taotluse menetlemisest keeldumist, mitte aga taotleda kohtult kahju hüvitamist. Menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud 2
(6)3-05-343 tähtpäevast oli möödunud neli aastat, mistõttu puudus Rahandusministeeriumil seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks. Kui kohus siiski leiab, et kaebajale tuleb hüvitist maksta, siis on hüvitise suuruseks 4 186 krooni. Tallinna Halduskohus luges 23.08.2005 määrusega kaebuse Rahandusministeeriumi 03.05.2005 vastuskirja peale tähtaegselt esitatuks. 21.11.2005 otsusega jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Rahandusministeeriumi 03.05.2005 kiri ei ole haldusakt, mistõttu tuleb tühistamiskaebust tõlgendada toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Õige on vastustaja seisukoht, et hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal tema kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määruse tegemisel 12.12.2000 ning seega möödus juunis 2001 kuus kuud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast.
§ 4
lg 11 kohaselt kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse (HMS) sätteid, arvestades
erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbivaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Rahandusministeeriumi vaidlusalusest vastuskirjast ei nähtu, et kaalutud oleks tähtaja ennistamise võimalusi, kuigi kaebaja on oma avaldustes korduvalt teavitanud põhjustest, miks ta ei ole taotlust hüvitise nõudes esitanud varem. Vastavalt Justiitsministeeriumi poolt esitatud õiendile on kaebaja viibinud kinnipidamisasutustes ajavahemikul 07.11.2000-07.07.2003, 21.04.2004-29.04.2004, 01.10.2004-14.02.2005 ja Pärnu Politseiosakonna arestimajas 14.02.-24.03.
- Kaebaja on ise märkinud, et sai 12.12.2000 määrusest teada viimase eeluurimise ajal. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna vastuses kohtu järelepärimisele on märgitud, et kriminaalasja nr 00267002746 materjalidest ega dokumendi haldusprogrammi kannetest ei nähtu, et C.Ale oleks väljastatud 12.12.2000 koostatud määruse ärakiri ning et kõnealusest määrusest teavitati kaebajat 14.03.2005 vastuseks tema järelepärimisele. Asja materjalidest nähtub, et järelepärimise Pärnu Politseiosakonnale tegi kaebaja Pärnu Vanglas olles (kus ta viibis 15.10-05.11.2004 ja 12.11.2004-14.02.2005) ning et nimetatud määrus saadeti kaebajale 14.03.2005 käsipostiga Pärnu Politseiosakonna arestimajja. Olgugi, et C.A viibis nii 12.12.2000 määruse tegemise ajal kui ka pärast seda korduvalt pikaajaliselt erinevates kinnipidamisasutustes, ei saanud see olla takistuseks juba varasemalt uurimisasutuse poole pöördumisele, et välja selgitada kriminaalasjas nr 00267002746 toimunud kinnipidamisega seonduvaid asjaolusid. Määruse hilisem teatavakstegemine ei kaalu üles HMS § 34 lõikes 3 sätestatud piirangut. Eeltoodu alusel on Rahandusministeerium C.A avalduse läbi vaatamata jätmisel toiminud õiguspäraselt. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES C.A esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, leides, et halduskohus on talle põhjendamatult ette heitnud seda, et ta ise varem Pärnu Politseiosakonnast oma kinnipidamise asjaolusid ei selgitanud. Apellant leiab, et politseiasutus oleks pidanud teda teavitama hüvitise taotlemise õigusest, eriti arvestades seda, et ta viibis kinnipidamisasutuses. Kaebaja hakkas kriminaalasjas nr 00267002746 kinnipidamisega seonduvaid asjaolusid omal algatusel uurima seetõttu, et tema arvates kuriteod 5 aastaga aeguvad. Kaebaja ei saanud enne
- aasta märtsi teada, et kõnealuses kriminaalasjas on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud. Kinnipidamiskohtades 3
(6)3-05-343 viibimine ja kriminaalmenetluse lõpetamisest teatamata jätmine politseiasutuse poolt on tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks. Rahandusministeerium apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Kuivõrd Rahandusministeeriumi 03.05.2005 vastuskirja nr 4-4/3839 sisuks oli kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastamine, siis saab kaebaja halduskohtus vaidlustada vaid tema avalduse menetlemisest keeldumist, mitte aga nõuda kahju hüvitamist. Tähtaja ennistamata jätmiseks andis sõnaselge aluse HMS § 34 lg 3 ning asjaolu, et avalduse esitamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud kaugelt üle aasta. Kaebajal ei esinenud objektiivseid asjaolusid, mis takistanuks tal kahju hüvitamise taotluse õigeaegset esitamist: ka kinnipidamiskohtades viibimise ajal oli tal võimalus kasutada õigusabi ja esitada järelepärimisi politseiasutustele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Halduskohus on tõlgendanud ja kohaldanud õigusakte ebaõigesti ning see on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab C.A kahju hüvitamise nõude. Kaebaja kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibimise (13.09-25.09.2000) ajal kehtis
redaktsioonis (01.01.1998-01.01.2002), mis nägi ette isiku õiguse taotleda temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras, so Rahandusministeeriumi kaudu või siis kohtu kaudu ning mõlemal juhul tuli taotlus (hagi) esitada 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates (§-d 3, 4 lg 2 ja § 6 lg 1). Samuti sätestas
§ 4
lg 6, et kui hüvitise taotlus on jäetud Rahandusministeeriumi poolt rahuldamata, on isikul õigus esitada kohtule hagi hüvitise saamiseks 6 kuu jooksul keeldumise otsusest teada saamise päevast. Riigivastutuse seaduse (RVS) jõustumisel 01.01.2002 muudeti ka
sätteid selliselt, et hüvitise saamiseks tuleb esmalt esitada avaldus Rahandusministeeriumile ning selle avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse (§ 4 lg 2 ja 6). RVS § 31 lõikega 5 sätestati hüvitise taotluse lahendamise kord juhtumiks, kus vastav taotlus Rahandusministeeriumile või hagi kohtule oli esitatud enne RVS jõustumist. Käesoleval juhul RVS § 31 lõikes 5 sätestatud olukorraga tegemist ei ole. Sisulist vaidlust ei ole selle üle, et C.A vastab isiku tunnustele, kellel on
§ 1
punktide 1 ja 2 alusel õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist.
§ 1
lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavatele asjaoludele ei ole vastustaja osundanud. Halduskohus lahendas õigesti asja
alates 01.01.2002 kehtiva redaktsiooni alusel, kuid leidis ekslikult, et hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal 12.12.2000 tema suhtes kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määruse tegemisega.
§ 2
lg 1 nii kuni 01.01.2002 kehtinud kui ka alates 01.01.2002 kehtestatud redaktsioonis nägid ja näevad ette, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Nimetatud sättest tuleb ringkonnakohtu hinnangul aru saada ja tõlgendada sätet selliselt, et isik, kelle suhtes vastav lahend tehti, peab selle lahendi olemasolust, so nõudeõiguse tekkimisest ka teadlik olema või vähemalt mõistlikult selle olemasolu eeldama. Nii
§ 2lg 3 (redaktsioon nii enne kui ka pärast 01.01.2002) kui ka 2000. aastal kehtinud Kr
MK § 451 nägid ette isikule, kellelt oli alusetult vabadus võetud, tema õiguste kaitse korra (seaduses sätestatud hüvitise taotlemise) selgitamise 4
(6)3-05-343 kohustuse uurija, prokuröri või kohtu poolt. KrMK § 168 lg 4 nägi ette kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saatmise süüdistatavana vastutusele võetud isikule, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuli määrusele lisada teatis eeluurimise ja süüdistatava vahi all pidamise kestuse kohta. Käesoleval juhul eelpooltoodud nõudeid kaebaja osas ei täidetud ning ümber pole lükatud kaebaja väide, et kõnealusest 12.12.2000 vastu võetud ja tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetavast määrusest sai ta teada alles märtsis 2005 vastuseks oma järelepärimisele. Asjas pole tuvastatud ka asjaolusid, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et kaebaja pidi vastava määruse olemasolu eeldama. Kaebaja selgitustest järeldub, et esmakordne Rahandusministeeriumi poole hüvitise taotlusega pöördumine jaanuaris 2005 oli seotud tema arusaamisega, et kuritegu, mille toimepanemises kaebajat kahtlustati ja 13 päeva vahi all peeti, on aegunud ning alles Rahandusministeeriumilt 07.02.2005 kirja saamisel, milles paluti lisada avaldusele hüvitise taotlemise õiguse aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri, pöördus ta järelepärimisega kriminaalasja menetlenud politseiosakonna poole. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal mitte 12.12.2000, kui „Kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise ja kriminaalasja eeluurimise peatamise määrus“ tehti, vaid 14.03.2005, kui osundatud määrus talle kätte toimetati.
§ 4
lg 2 tulenevalt oli kaebajal nimetatud kuupäevast alates õigus 6 kuu jooksul pöörduda kahju hüvitamiseks taotlusega Rahandusministeeriumi poole. Kaebaja esitas taotlused aprillis 2005, so tähtaegselt. Ekslik on seisukoht, et kuivõrd Rahandusministeerium tagastas C.A avalduse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel selle mittetähtaegsuse tõttu, siis ei saa kaebaja taotleda kohtult alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, vaid saab vaidlustada üksnes taotluse menetlemisest keeldumist.
§ 4
lõikest 6 tuleneb isikule õigus pöörduda hüvitise väljamõistmiseks kohtu poole, kui Rahandusministeerium on jätnud avalduse hüvitise saamiseks kas rahuldamata või läbi vaatamata. Isikul on õigus halduskohtu poole pöörduda igal juhul, kui haldusakt või toiming, mille Rahandusministeerium tema avalduse alusel annab või teeb, avaldusega taotletud eesmärki ei täida. Halduskohus kontrollib
§ 4
lg 6 alusel esitatud kaebuse lahendamisel nii Rahandusministeeriumi toimingu (haldusakti) õiguspärasust kui ka isiku õigust hüvitise saamisele. Leides, et isiku avaldus hüvitise saamiseks on jäetud põhjendamatult rahuldamata või läbi vaatamata ning et asjaoludest nähtuvalt on isikul õigus hüvitist saada, mõistab kohus ka Rahandusministeeriumi poolt taotluse läbi vaatamata jätmise korral hüvitise ise välja ega kohusta Rahandusministeeriumi taotlust uuesti läbi vaatama. Hüvitise väljamõistmiseks on halduskohtul pädevus olemas. Selle poolest erineb kõnealune asi neist asjadest, kus taotletava toimingu tegemise või haldusakti andmise pädevust halduskohtul endal ei ole.
§ 1
lg 1 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. Sama paragrahvi lõige 2 näeb hüvitise maksmise ette isikule, kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega. Asja materjalidest (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja kohtuniku määrus tõkendi -vahi all pidamine- kohaldamiseks nõusoleku andmise kohta) nähtub, et C.A peeti kinni ja ta viibis kuriteos kahtlustatavana vahi all ajavahemikul 13.09.-25.09.2000. Seega oli kaebajalt võetud vabadus alusetult 13 päeva.
§ 5
lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, 5
(6)3-05-343 et päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ning päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul tekkis kaebajal hüvitise taotlemise õigus 14.03.2005, siis tuleb hüvitise arvutamise aluseks võtta nimetatud päeval kehtinud kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 374 „Palga alammäära kehtestamine” kohaselt oli 2005. aastal kuupalga alammääraks täistööaja korral 2 690 krooni. Päevamääraks on seega 90 krooni ning hüvitise suuruseks 90 x 7x 13 = 8190 krooni, mis tuleb Rahandusministeeriumilt kaebaja kasuks välja mõista. Tulenevalt
§ 5
lõikest 4 loetakse nimetatud hüvitise maksmisega kaebajale hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6
(6)