järgi kvalifitseeritavas kurteos ning teda karistati
Lisakaristusena võeti
Vangistust asus KK kandma 03.01.2005 ning vabanes 03.06.2005. 03.09.2006 koostas Lõuna Politseiprefektuur KKule väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis KK mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust (juhtimisõigus taastamata). 07.09.2006 esitas KK ARK-le taotluse mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks. 12.09.2006 kirjas keeldus ARK KKu taotluse rahuldamisest, teatades, et Liiklusseaduse § 44 lg 1 alusel tuleb tal juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria eksam. 1 22.09.2006 esitas KK Tartu Halduskohtule kaebuse taotluses kohustada Eesti Riiklikku Autoregistriekskust taastama tema sõiduki juhtimisõigus alates 03.09.2005.a. KAEBUSE PÕHJENDUSED Kaebaja märgib, et kohtuotsusega mõistetud vangitust asus ta kandma 03.jaanuarist 2005 ja vabanes karistuse kandmisest 3 juunil 2005.a.
lg 1 kohaselt arvestatakse lisakaristuse tähtaega 3 kuud põhikaristusena mõistetud vangistuse ärakandmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb lisakaristuse tähtaega arvestada alates 03.06.2005 ning vastav piirang lõppes 02.09.2005. Kaebaja oli 03.09.2005 kuni 03.09.2006 juhtinud sõidukit teadmisega, et tal on sõiduauto juhtimisõigus olemas. Märgitud ajavahemikul oli liikluspolitsei mitmel korral liiklusjärelevalve käigus kontrollinud sõidudokumente sh. juhtimisõiguse olemasolu ning mitte keegi ei olnud varem leidnud, et kaebajal juhtimisõigus puudus. Kõik ametnikud lähtusid kohtuotsuses toodud lisakaristuse tähtajast.
lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 44 lg 1 sätestab, et kui isikult on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta taastada juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Käesoleval juhul ei ole kaebajalt juhtimisõigust ära võetud või peatatud tähtajaga üle kuue kuu vaid kolmeks kuuks kohtuotsuse alusel, mille tõttu ei kuulu kohaldamisele LS § 44 lg. 1 sätestatud põhimõte, et juhtimisõiguse taastamiseks tuleb kaebajal sooritada liiklusteooria eksam. Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel puudub õigus liita karistusi st. põhikaristus ja lisakaristus omavahel, mis on mõistetud kohtuotsuse alusel kriminaalasjas eriliigiliste karistustena. Kaebaja leiab, et ARK on rikkunud PS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui lähtuda ARK seisukohast, siis kui isik mõistetakse süüdi I astme kuriteos ja süüdistuses mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mõistes liitkaristuseks 10 aastat vangistust ning kohaldades lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kas sellisel juhul oleks juhtimisõigus ära võetud 11 aastaks või näitena teisel juhul, kui karistus on jäetud
või 74 alusel tingimuslikult kohaldamata, pööratakse lisakaristus täitmisele kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 408, 412 lg. 2 ja § 421 lg. 1. Samas on võimalik, et mõistetud vangistus pööratakse täitmisele pärast lisakaristuse ärakandmist. Kaebaja leiab, et ARK ei ole täidesaatva riigivõimu asutusena pädev väljuma kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse piiridest ega laiendavalt tõlgendama
Tuginedes eeltoodule leiab kaebaja, et ARK-i poolne tõlgendus rikub muuhulgas ka õiguskindluse põhimõtet. Kaebajalt on 04.11.2004 kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks ning prokuratuuris sõlmides kokkulepet sh. lisakaristuse tähtaja osas, võeti kokkuleppe läbirääkimiste käigus arvesse ka LS § 44 lg 1 sätestatut, leppides lisakaristuse tähtaeg kokku alla kuue kuu, et vältida juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria eksami sooritamist. Kaebaja leiab, et Eesti Autoregistrikeskuse Tartu büroo tegevus kaebaja juhtimisõiguse mittetaastamisel, rikub tema õigusi, kuivõrd juhtimisõiguse taastamiseks nõutakse 2 liiklusteooriaeksami sooritamist, milline nõue aga ei tulene seadusest. Samuti toob kaasa kaebaja karistamise väärteo toimepanemises so. juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, mille toimepanemises ta ei ole süüdi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Eesti Autoregistrikeskus vaidleb kaebusel vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajat karistati juhtimisõiguse ära võtmisega 3-ks kuuks ning vangistusega, tähtajaga 5 kuud.
lg 1 sätestab, et lisakaristuse (3 kuud) mõistmisel koos aresti või vangistusega (5 kuud) laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. See tähendab seda, et isikul, kellel on põhikaristusena määratud vangistus, on juhtimisõigus ära võetud ka vangis oleku ajal. Kaebaja on teinud väärad järeldused, et ARK liitis
Juhtimisõiguse äravõtmise liiklusregistrisse kandmisel lähtus ARK
Kaebusest jääb ebaselgeks, mismoodi on ARK rikkunud võrdsuse põhimõtet ning milliste isikute ringiga on kaebajat koheldud ebavõrdselt. Asjakohatu on väide, et ARK kohtleb erinevaid isikuid ebavõrdselt analoogilistes (juhtimisõiguse ära võtmine) asjades. ARK-1 puudub õigus isikutelt juhtimisõigus ära võta, ARK vaid fikseerib kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse ära võtmised liiklusregistris. Juhtimisõiguse ära võtmise kandmisel liiklusregistrisse lähtub ARK vastavas otsuses toodud tähtaegadest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud juhul on vajalik lahendada küsimus, kas ARK keeldumine kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamisest ilma kaebaja poolt liiklusteooria eksamit sooritamata, oli õiguspärane või mitte. Liiklusseaduse (LS) § 44 lg 1 sätestab, et kui isikult on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta taastada juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Seega juhtudel, kui juhtimisõigus on ära võetud lühemaks kui kuueks kuuks, taastub juhtimisõigus ilma eksamiteta. LS § 42 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. ARK Tartu büroo on oma 12.09.2006 kirjas (tlk.12) märkinud, et kuna kohtuotsusega mõisteti kaebajale liitkaristusena 5 kuud vangistust ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, oli kaebajal kokkuvõttes
Võru Maakohtu 04.11.2004 otsusega (tlk.8) on KK süüdi tunnistatud
KKu karistust suurendati eelmise, Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud) võrra.
lg 1 alusel võeti KKult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Seega, arvestades LS § 42, oli KKult kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, mitte kaheksaks kuuks. 3 Vastustaja on oma seisukoha kujundamisel lähtunud
lõikest 1, mis sätestab, et käesoleva seadustiku §-des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kuid antud säte ei tähenda, et kohtu poolt mõistetud lisakaristuse tähtaeg ise pikeneb põhikaristuse aja võrra. Nagu on märgitud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, täpsustab
lg 1 seda, et lisakaristus laieneb vangistuse ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
lõike 1 mõte on selles, et lisakaristus tuleb alati ära kanda peale vangistusest vabanemist, mitte ei saa vangistuse aja sees lugeda ka lisakaristus kantuks. Kuid
lõikest 1 ei saa teha järeldust, et kohtuotsusega määratud lisakaristuse kestuse hulka tuleb arvata ka vangistuse kandmise aeg. Kui kohtuotsusega on kaebajalt lisakaristusena võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks, siis tuleb sellest ka lähtuda. LS § 42, millest ARK-l tuleb lähtuda, ei anna õigust kohtu poolt mõistetud lisakaristuse hulka lugeda ka põhikaristuse aega. Kuna KKule oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks, siis puudub vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes LS § 44 lg 1 ning nõuda juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria eksami sooritamist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel kui täidesaatval riigivõimuasutusel puudub pädevus väljuda kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse piiridest ja asuda laiendavalt, seda isiku kahjuks, tõlgendama
Põhjendatult on kaebaja esitanud küsimuse, kuidas kohaldab ARK LS § 44 juhtudel, kui kohus on põhikaristusena määratud vangistuse jätnud tingimuslikult kohaldamata ning kui vangistus pööratakse täitmisele peale lisakaristuse kandmise tähtaega jne.
ARK tõlgenduse puhul tekib aga selge ebavõrdsus rahatrahviga karistatud isikute ja vangistusega karistatud isikute puhul lisakaristuse kestuse arvestamisel, (seda juhul kui mõlemal juhul on ka lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud). Isiku puhul, kellele on määratud rahatrahv ja lisaks juhtimisõiguse äravõtmine, ei oleks ARK-l
lg 1 võimalik kohaldada ja isiku lisakaristuse ajaks jääks kohtuotsuses märgitud aeg, isikule kellele on aga põhikaristuseks vangistus mõistetud, pikeneks lisakaristus vangistuses oleku ajaga. Juhtimisõiguse taastamine toimub haldusmenetluse käigus liiklusseaduse alusel, mitte karistusseadustiku alusel. ARK-l puudub haldusmenetluses pädevus isiku õigusi ja huve kitsendada rohkem kui see on kohtuotsusega määratud. Arvestades eeltoodut tunnistab kohus ARK Tartu büroo keeldumise KKu mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks ilma teooriaeksami sooritamiseta õigusvastaseks. KKul taastus mootorsõiduki juhtimisõigus 03.09.2005.Vastustajal tuleb KKu juhtimisõigus liiklusregistris taastada alates 03.09.2005 seisuga. Kaebuse esitaja on taotlenud välja mõista vastustajalt kantud menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv 80 krooni. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuulub Eesti Autoregistrikeskuselt HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja poolt kantud kohtukulu väljamõistmisele. Eda Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.