2-07-12891/4

KOHTUMÄÄRUS Laste elukoha ja nendega suhtlemiskorra määramise ning lähenemiskeelu rakendamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Raplas Tsiviilasja number 2-07-12891 Menetlusosalised ja nende Avaldaja: N T Esindaja: vandeadvokaat N S Huvitatud isikud: T P Esindaja: vandeadvokaat E J R valla lastekaitsetöötaja R U esindajad Hagita asi Laste elukoha ja suhtlemiskorra lähenemiskeelu rakendamine määramine RESOLUTSIOON Määrata S P ja P P elukohaks nende ema NT elukoht. ning Määrata T P suhtlemiskord oma laste S ja Pga alljärgnevalt: T P võib ühes kalendrikuus kahel nädalavahetusel ühel puhkepäevadest viia lapsed enda juurde. Laste äraviimise korral peab T P noorema lapse P NT juurde tagasi tooma hiljemalt kell 12.00 ja S hiljemalt kell 19.
3. Lisaks sellele võib isa lapsi külastada nende sünnipäeval. Lastele läheb N T juurde järele ja viib nad sinna tagasi T P. Kohaldada T Ple lähenemiskeeld N T suhtes tähtajaga 1(üks) aasta, mis tähendab seda, et nimetatud tähtaja vältel ei 2 tohi T P NTle ja tema elukohale läheneda muul ajal, kui laste äraviimisel ja üleandmisel. Käesolev määrus jõustub selle T Ple kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 30.03.2007.a. esitas N T Pärnu Maakohtule avalduse sooviga, määrata laste S ja P P elukohaks tema elukoht ning kohaldada T Ple lähenemiskeeld. Avalduse ja avaldaja poolt kohtus antud selgituste kohaselt elasid nad TPga koos kaheksa aastat. Kooselust on sündinud kaks last - xxx.a. S P ja xxx.a. P P. Perekonnas tekkisid pingelised suhted, mis avaldaja hinnangul olid suuresti tingitud sellest, et elati T P eaka ema juures praktiliselt ühes toas. Tülide käigus muutus T P avaldaja suhtes järjest vägivaldsemaks, hoolimata see juures avaldaja rasedusest ega ka laste juuresolekust. Samuti keelas ta avaldajal minna oma ema juurde. Käesoleva aasta alguses põgenes avaldaja koos lastega kodust, varjates end mõnda aega xxx lastekodus ja asudes seejärel elama oma ema juurde xxx. 13.02.2007.a. viis T P lapsed endaga kaasa. Kartes, et mees võib lastele midagi halba teha, teatas avaldaja juhtunust sotsiaaltöötajale ja politseile. Kuna T P avaldajat pidevalt jälitab ja ähvardab, võib ta lapsi ära kasutada avaldaja terroriseerimiseks. Avaldaja soovib, et laste elukohaks määrataks tema elukoht, et TP ei saaks neid tema teadmata kuhugi ära viia. Avaldaja möönab, et isana on T P õigus oma lastega kohtuda, kuigi tal on hirm lapsi isale anda. T P on avaldajale tunnistanud, et tahab naist tagasi ega hooli lastest. Avaldaja soovib, et T P kohaldatakse tema suhtes lähenemiskeeld, kuna ta kardab vägivallategude kordumist. R valla lastekaitsetöötaja R U on kursis ning tegelenud kõnesoleva perekonna probleemidega. Lastekaitsetöötaja ei kahtle selles, et T P on avaldaja suhtes olnud vägivaldne ning avaldajal on mehe ees suur hirm. Küll aga kahtleb lastekaitsetöötaja T P sõnades. Eesmärgiga naist koju meelitada on T P valetanud isegi seda, et tema ema on surnud. Kooselu algul ühe, siis teise ämmaga peab lastekaitsetöötaja peres tekkinud probleemide üheks võimalikuks põhjuseks. Samuti seda, et T P ei ole juba aastaid omanud alalist töökohta, elades oma perega pensionärist ema kulul väga kitsastes tingimustes. Kohus vestles ka N T ema, T P ema ja õemehega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et S ja P P alaliseks elukohaks tuleb määrata nende ema N T elukoht. Arvesse võttes T P käitumist oma perekonna suhtes, tuleb tema õigusi lastega suhtlemisel kitsendada. Suhtlemiskorra määramisel võtab kohus arvesse eelkõige laste vanust ja samuti seda, et T P puudub lastega iseseisva suhtlemise ja nende eest hoolitsemise kogemus. Kohus leiab, et N T taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud ja vajalik, kaitsmaks N T isiklikke õigusi ja kehalist puutumatust. Lähenemiskeeld tuleb kohaldada üheks aastaks, milline on kohtu hinnangul piisav aeg, et pooled oma suhetes selgusele jõuaksid. Kui T P oma käitumist N T suhtes otsustavalt muudab, võib kohus peale poolte 3 ärakuulamist lähenemiskeelu tühistada. Lähenemiskeelu rikkumise eest on ette nähtud kriminaalvastutus (KarS § 331-2). Kohtunik: Anne Randjärv