KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-14344 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2007, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

) § 409 lg 1 p-st 1 juhindudes läbi vaatamata. Vastavasisulise kirjalikult vormistatud määruse tegi kohus teatavaks 11.12.

1. Kohtumäärus saadeti hageja lepingulisele esindajale K. Põllule 15.12.
3. 05.01.2007 saabus kohtule hageja avaldus, milles taotletakse menetluse taastamist. Avalduse kohaselt ei olnud hageja teadlik 01.12.2006 toimunud eelistungist, mistõttu ei saanud ta ka kohtuistungile ilmuda ega teatada ilmumata jätmisest. Kohtukutse eelistungile oli küll saadetud hageja esindajale, kuid esindaja K. Põlluga on lõppenud lepinguline suhe juba 2006 juunikuus. Hageja on kohut sellest asjaolust ka telefoni teel teavitanud. Hagi läbivaatamata jätmise määruse sai hageja kätte 28.12.
4. Esimese astme kohtu määrus
5. Kohus leidis, et hageja avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning menetlustähtaeg ennistamata. 4.

§ 412

lg-st 3 tuleneb, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Käesoleval juhul on 11.12.2006 hagi läbivaatamata jätmise määrus kooskõlas

§ 321lg-ga 1 kätte toimetatud 15.12.2006 hageja lepingulisele esindajale K.

Põllule. Hageja avaldus menetluse taastamiseks saabus kohtule 05.01.

2. Juhul kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel vastavalt

§-le 66 õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.

§ 67

lg-st 1 tulenevalt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel mööda lastud seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kooskõlas

§ 68lg-ga 3 lahendab kohus tähtaja ennistamise määrusega.

6. Kohus leidis, et avalduses menetlustähtaja ennistamiseks ei ole hageja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust menetlustähtaja järgimata jätmiseks.

§ 217

lg 1 annab menetlusosalisele õiguse osaleda menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Samas loetakse

§ 217

lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. 28.12.2006 telefonivestluses informeeris kohtunik I. Parrest hagejat asjaolust, et 11.12.2006 kohtumäärus on edastatud hageja lepingulisele esindajale K. Põllule. Kohtul puudus telefonivestluse toimumise ajal teave, et K. Põld on määruse kätte saanud 15.12.

1. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt sõltub menetlusosalise kohustuste maht kohtumenetluses üksnes ja alati kohtu vastavasisulistest selgitustest. Määruskaebus
2. Määruskaebuses palub T. K maakohtu määruse tühistada ja lugeda 05.01.2007 esitatud avaldus menetluse taastamiseks esitatuks tähtaegselt või ennistada menetluse taastamise avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg.
3. Kohus on oma tegevusega oluliselt rikkunud hageja õiguskindlust. Üldise menetlusõiguse printsiibi järgi on kohtul kohustus viia kohtumenetlus läbi asjaosaliste huvides, selgitades neile nende õigusi ja kohustusi. Samuti on kohtul kohustus informeerida menetlusosalisi menetluse käigust. Antud juhul ei ole kohus vastavaid kohustusi täitnud ning on saatnud menetlusdokumendid ainult hageja endisele esindajale, kellega hagejal lepingulist suhet ei olnud juba peaaegu poole aasta vältel, millisest asjaolust ka kohus teadlik oli. Kuivõrd hageja mitteteadmine kohtuistungi toimumisest on põhjustatud kohtu enda poolt kohtu ebakorrektse käitumise tagajärjel, on tegemist mõjuva põhjusega

§ 412lg 3 mõttes. 2

§ 412

lg 3 järgi algab 14 päevase tähtaja kulgemine alates hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et nimetatud tähtaeg hakkas kulgema 15.12.2006 ning lõppes 02.01.

1. Hageja sai esmase informatsiooni hagi läbivaatamata jätmise kohta 27.12.2006 kolmanda isiku esindajaga juhusliku suhtluse käigus. Pärast seda järgmisel päeval kontakteerus hageja kohtuga ning sai hagi läbivaatamata jätmise määruse faksi teel. Alles nimetatud päeva saab hakata hageja jaoks lugema kohtumäärusest teadasaamiseks.
2. 28.12.2006 kohtuga suheldes kohus selgitas hagejale, et tal on võimalik esitada avaldus menetluse taastamiseks. Kohus ei öelnud, et hagi läbivaatamata jätmise määrus on varasemalt saadetud hageja endisele esindajale ning kuna K. Põld on selle 15.12.2006 vastu võtnud, siis loeb kohus menetluse taastamise avalduse esitamise tähtaega sellest hetkest kulgema hakanuks ja kaja esitamise tähtaeg saabub 02.01.
3. Hageja leiab, et kohus on käitunud antud juhul hageja suhtes eksitavalt ja kohtumenetluse üldpõhimõtteid eirates.
4. Hageja esitas menetluse taastamise avalduse 5.01.2007 ning on kasutanud oma menetlusõigusi kohaselt ning kohus oleks pidanud lugema menetluse taastamise avalduse esitatuks tähtaegselt. Vastasel juhul on kohus käitunud hageja suhtes sõnamurdlikult.
5. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, et menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaeg lõppes 02.01.2007, siis arvestades nõude suurust 3 067 000 krooni ning sellelt tasutud riigilõivu ulatust, ei ole kahepäevane tähtaja möödalaskmine oluline rikkumine, mis õigustaks menetluse lõpetamist. Hageja palub arvestada ka asjaoluga, et tema näol ei ole tegu õigusteadmistega isikuga, kes oskaks iseseisvalt otsida määratud kohtuistungite aegasid või omaalgatuslikult taotleda infot kohtu poolsete menetlustoimingute kohta. Hagejale on täiesti vastuvõtmatu, et kohus on oma vahetus kontaktis väljendatud seisukohti kirjalikes lahendites muutnud. Vastustaja seisukoht
6. AS * vaidleb määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega ennistab menetluse taastamise avalduse esitamise tähtaja. 15.

§ 412

lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Õige on kohtu seisukoht, et kuna määrus toimetati kätte hageja lepingulisele esindajale Kiur Põllule 15.12.2006, lõppes menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaeg 02.01.

1. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks Kiur Põllu volituste lõppemisest varem kohut teavitanud. Samas nähtub asja materjalidest, et hagejal toimus 28.12.2006 kohtunikuga telefonivestlus, mille käigus hageja teavitas kohut, et ta ei olnud teadlik eelistungi toimumisest ja soovib menetluse taastamist. Kolleegium leiab, et sellise vestluse käigus, saades teada, et hageja on lepingu esindajaga lõpetanud ning ta sai hagi läbivaatamata jätmise määruse alles samal kuupäeval kätte, oleks kohus pidanud hagejale selgitama tähtaja kulgemist menetluse taastamise avalduse esitamiseks. Kolleegium leiab, et kohtu käitumine hageja suhtes oli eksitav nii see tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.
2. Menetluse taastamisega seonduvalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele et

§ 412

lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata

§ 412lg-s 1 nimetatud põhjusel.

Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kohtukutse 01.12. 2006 istungile oleks hagejale või tema esindajale Kiur Põllule kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 3