Obsah (4)

§ 64§ 67§ 11§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11.04.2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-666 Haldusasi A.S. kaebus Murru v

) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomituse, mis käskkirjas väljenduvalt on proportsionaalne toimepandud distsiplinaarsüüteoga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID

§ 64

lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud ametiisik. Kaebaja selgituste kohaselt on haldusorganil uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus välja selgitada kõik olulised asjaolud, sest menetlusnõuete rikkumisel võib õigusvastaseks osutada ka menetluse lõpptulemus. Kaebaja selgitab, et isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguse reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. Distsiplinaarasja menetlemine peab toimuma kooskõlas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega, kaebaja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-74-03.

§ 64

lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat toime pandud distsiplinaarrikkumisest ning tal on õigus anda selgitusi. Kaebaja arvates tuleneb Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskirja" § 97 lg-st 1, et kui kinnipeetavat süüdistatakse distsiplinaarrikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. Kaebaja selgitab, et protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglaametnik, see on sätestatud nii

§ 64

lg 3, kui ka sisekorraeeskirja § 97 lg 3 ning sisekorraeeskirja § 98 p 3 kohaselt tuleb protokollile lisada kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Seega on kaebaja seisukohal, et kinnipeetavale tuleb tutvustada ka distsiplinaarmenetluse protokolli, mida aga antud juhul tehtud ei ole. Kaebaja väidab, et ta on selgituse andnud kohe ettekande koostamise ajal, kuid distsiplinaarmenetluse protokolli ei ole minule tutvustatud. Murru Vangla kodukorra punkti 180 kohaselt registreerib vangla korrapidaja ettekande korrarikkumiste registreerimise raamatus ja edastab need distsiplinaarrikkuja eluosakonna peaspetsialistile järgneva tööpäeva hommikul, erandjuhtudel viivitamatult ning p 181 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi eluosakonna peaspetsialist õigusaktides kehtestatud korras. Kaebaja selgitab, et 27.05.2005 ettekandest nähtub, et selle on koostanud

1. eluosakonna inspektor-kontaktisik Arvo Jõesalu, kuigi eluosakonnaks on märgitud
2. Kaebaja väitel nähtub distsiplinaarmenetluse protokollist, et see on koostatud
3. eluosakonna peaspetsialist Mati Reili poolt. Kaebaja arvates võib Murru Vangla kodukorrast tulenevalt teha järelduse, et kuna distsiplinaarmenetluse protokolli on koostanud
4. eluosakonna peaspetsialist, siis kaebaja paigutati
5. eluosakonda. Kaebaja väitel ei ole teda kunagi
6. eluosakonda paigutatud, millest tulenevalt jääb talle arusaamatuks, kuidas sai distsiplinaarmenetluse läbi viia
7. eluosakonna peaspetsialist. Kaebaja väidab, et ta sai teada asjaolust, et menetluse viis läbi
8. eluosakonna peaspetsialist pärast seda, kui palus Murru Vanglal teabenõude korras väljastada distsiplinaarkaristuse aluseks olevate materjalide koopiad. Kaebaja väitel on Murru Vangla talle oma 01.07.2005 teatises nr 5-28-278 kinnitanud, et toimingu ehk tema paigutamist
9. eluosakonda ärajätmist ei saa vaidemenetluses taotleda, kuna toimingut ei ole teostatud. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse on läbi viinud
10. eluosakonna peaspetsialist, seega oleks teda
11. eluosakonda paigutatud. Kaebaja leiab, et Murru Vangla ei viinud menetlust läbi kehtestatud korras, kuna kaebajat ei ole
12. eluosakonda paigutatud, vaid ta on viibinud edasi
13. ja hiljem
14. eluosakonnas. Kaebaja selgituste kohaselt saab distsiplinaarkaristuse määrata, kui isiku tegu (tegevus või tegevusetus) on: õigusvastane, st ta teeb seda, mis on õigusnormidega keelatud või jätab tegemata selle, milleks õigusnorm teda kohustab. See võib seisneda näiteks eeskirjadega, kodukorraga vms temale pandud kohustuse täitmatajätmises või mittekohases täitmises süüline, st distsiplinaarkaristust võib kohaldada ainult õigusvastase teo eest, mille toimepanemises on ta süüdi tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Kaebaja on seisukohal, et 2 loetletud koosseisulised tunnused peavad esinema üheaegselt. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr III-3/1-10-94, millest nähtuvalt peab distsiplinaarkaristuse määramine peab reguleeritud täpselt ja üheselt mõistetavalt. Kaebaja on arvamusel, et õigusnormid on tingivalt määratletud korraldused, mis on üles ehitatud kaheosalisena: nad koosnevad faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Lähtudes eeltoodust saab õiguslik tagajärg aset leida ainult juhul, kui on täidetud faktiline koosseis. Kaebaja selgitab, et nii

§ 67

p 1 kui ka Murru Vangla kodukorra p 1 nähtub, et kinnipeetav on kohustatud üheaegselt täitma vangistust reguleerivaid õigusakte ja samal ajal alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja arvates ei ole ta distsiplinaarkaristamise käskkirja kohaselt allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, kuid selles ei ole ära näidatud ühtegi teist faktilise koosseisu elementi, millist vangistust reguleerivat õigusakti ta ei täitnud. Seega on A.S. seisukohal, et vangla poolt on välja jäänud selgitamata distsiplinaarkaristuse määramise kaks koosseisult elementi ehk esiteks, millise õigusvastase teo isik toime pani ja kas see on toime pandud süüliselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud koosseisuliste elementide puudumisel, ei saa distsiplinaarkaristust määrata. Kaebaja selgituste kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus vastavalt

§ 64lg 4 direktori käskkirjaga ja seda tuleb põhjendada.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt on vaidlustatav käskkiri HMS § 51 lõike 1 mõttes haldusakt ning haldusakt on HMS § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku kaalutlusotsustus, mis peab olema motiveeritud. HMS § 56 lg 2 ja

1. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et karistuse määramisel on direktor kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsuse (Riigikohus 3-3-1-35-02). Kaebaja hinnangul peab haldusakti põhjendus veenma, et haldusorgan on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kaebaja arvamuse kohaselt peavad olema faktilises motiveeringus ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on kaebaja arvates ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolusid koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Kaebaja selgitab, et diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises. Antud juhtumil oleks kaebaja hinnangul tegemist olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kaaluda. Motiveerimise vajadus tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 15, mis annab igaühele taotleda kohtulikku kontrolli tema suhtes tehtud haldusotsustuste suhtes. PS § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks, et haldusakti seaduslikkus oleks vaidlustatav, peab isikul olema võimalik kaebaja selgituste kohaselt teada selle akti andmise motiive. Kaebaja hinnangul ei ole vastasel korral võimalik põhiseadusliku kaebeõiguse teostamine, mis hõlmab selliste motiivide seaduslikkuse vaidlustamist. Kaebaja arvates ei kujuta pelgalt haldusakti õiguslikele alustele viitamine haldusakti piisavat põhjendamist, kui aktist ei nähtu põhimõtted, millest lähtudes sisustatakse akti aluseks olevas õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõisteid. Kaebaja on seisukohal, et motiveerimata haldusakt on õigusevastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse 3 käigus ei ole välja selgitatud, millise rikkumise kaebaja toime pani, on vaid väidetud, et isik ei allunud vanglaametniku korraldusele, kuid kaevatavas käskkirjas ei ole ära näidatud, millel põhineb vanglaametniku korraldus. Kaebaja arvates ei saa iga vanglaametniku korraldust pidada seaduslikuks, selleks, et korraldus oleks seaduslik, peab sellel korraldusel olema õiguslik alus, mis on suunatud mõne vangistust reguleeriva õigusakti sätte täitmisele. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole arvestatud tema 28.04.2005 avaldust ega ka 28.06.2005 esitatud vaiet, kuigi need omavad puutumust määratud distsiplinaarkaristusega. Kaebaja selgitab, et nimetatutega püüdis ta saada vanglalt selgitusi, miks mind soovitakse edasise karistuse kandmiseks paigutada
2. eluosakonda. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks oli teda vaja ümber paigutada just 27.05.2005 ehk siis mõned päevad enne kaebaja 28.04.2005 avaldusele vastuse saamist. A.S.le tekitab kahtlusi tekitab distsiplinaarkaristuse määramise aeg, kuna ta oli Murru Vangla vastusele esitanud vaide, mida aga vangla Justiitsministeeriumile ei edastanud ja teatas, et isikul ei ole sellele üldse õigust vaiet esitada, kuid vangla ei oodanud ära ka kaebuse esitajale antud 10 päeva vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käskkiri on dateeritud 06.07.2005, kaebaja esitasin vaides esinevate puuduste kõrvaldamise kirja 08.07.2005 ning käskkirja tutvustati temale 11.07.
3. Kaebaja on seisukohal, et kuna talle ei olnud keegi tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, siis ei olnud ta teadlik sellest, et nimetatud distsiplinaarmenetlust läbi viiakse ja kaebajal oli ootus, et kõik tema ümberpaigutamisega seonduvad avaldused vaadatakse läbi ja tehakse siis otsustus, mida aga ei ole tehtud. Kaebaja palub kohtul rahuldada esitatud kaebus ja tühistada Murru Vangla 06.07.2005 käskkiri nr 901dn ning mõista vastustajalt välja kohtukulud kaebaja kasuks, mis seisneb tasutud riigilõivus, s.t. 10 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

§ 67

p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2005 käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord" (edaspidi: Kodukord). Kodukorra punkti 29 ap 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusakti nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 06.07.2005 käskkirja nr 901-dm alusel karistati kaebajat noomitusega. Karistamise põhjuseks oli distsiplinaarsüütegu, mis väljendus selles, et kaebaja 27.05.2005 ei allunud vanglaametniku korraldusele väljuda üheksanda eluosakonna kambrist ja minna teise eluosakonda. Distsipliinirikkumine on fikseeritud 27.05.2005 ettekandega, mis registreeriti numbriga 423. Distsiplinaarrikkumisest on antud kaebajale teada ning kaebaja on andnud seletuse. Kaebaja sõnul keeldus tema teise eluosakonda siirdumast kuna viibis ennem lukustatud kambrisse paigutamist kuuendas eluosakonnas, siis peaksid temale kehtima kõik tingimused, mis tagavad normaalset resotsialiseerimist. Kaebaja väitel vangla direktor ei ole distsiplinaarmenetluses välja selgitanud olulisi asjaolusid. Samas kaebaja ei ole nimetanud asjaolusid, mis väidetavalt jäid välja selgitamata. Vastustaja leiab, et kõik distsiplinaarmenetluse olulised asjaolud on välja selgitatud ja karistus on proportsionaalne.

§ 11lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe-või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. Vastustaja on seisukohal, et viidatud sätetest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust tuba või kambrit valida ning kinnipeetav peab karistust kandma temale määratud toas või kambris. Kaebaja ei allunud 27.05.2005 vanglaametnike korraldusele väljuda üheksanda eluosakonna kambrist ja minna teise eluosakonna kambrisse. Lähtudes

§ 11

lg 2 ja VSE § 6 lg 1 on kambrisse paigutamise korraldus antud seaduse täitmiseks ning kinnipeetav peab vanglaametnike seaduslikke korraldusi täitma. Vastustaja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust 4 rikkus kaebaja

§ 67p 1 sätestatud kohustust.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et temal puudus reaalne võimalus kaitsta oma õigusi distsiplinaarmenetluses. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajale tehtud distsipliinirikkumine teatavaks 27.05.2005, mida kinnitab ettekanne nr 423 ning kaebaja on kirjutanud ettekandele selgitused toime pandud rikkumise kohta ning kinnitanud seda allkirjaga. Vastustaja kinnitusel ei soovinud kaebaja muid selgitusi ja täpsustusi distsiplinaarmenetluse käigus lisada.

§ 1

lg 1 kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kõik taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult. Vastustaja on seisukohal, et viidatud sätetest tulenevalt tuleb kaebajal esitada kõik taotlused ja selgitused haldusmenetluses kirjalikult. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et seetõttu ei ole käesolevas asjas haldusmenetluse ärakuulamispõhimõtte rikkumist toimunud, kuna kaebaja on saanud esitada oma seisukohad. Kaebaja väited, et temal ei olnud võimalik tutvuda protokolliga on vastustaja arvates paljasõnalised. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja menetlusnõuete väidetavale rikkumisele tugineda, kuna tema passiivsuse või soovimatuse tõttu ei ole ta soovinud esitada täiendavaid selgitusi või märkusi sündmuste või menetlustoimingute kohta. Vastustaja arvates ei ole

§ 64

sätestatud nõudeid distsiplinaarmenetluses rikutud kuna distsipliinirikkumisest on kaebajale teada antud, temal oli võimalus esitada selgitusi ja vastuväiteid, millega oli kaebajal võimalus oma õigusi distsiplinaarmenetluses realiseerida. Vastustaja kinnitab, et distsiplinaarmenetlus on protokollitud. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses distsiplinaarmenetluse protokolli kohta esitanud märkuseid või pretensioone, mistõttu vastustaja leiab, et kaebuse väited menetlusnõuete rikkumisest on otsitud. Vastustaja leiab, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ja Murru Vangla direktori 06.07.2005 käskkirjaga nr 901-dn määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne, mistõttu esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebuse sisuga, vastustaja kirjalike seisukohtadega ning haldusasjas esitatud tõenditega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Murru vangla direktori 06.07.2005 käskkirja nr 901-dn „Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine” alusel määrati A.S.´le noomitus selle eest, et ta pani Murru vanglas toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 27.05.2005 kell 15.45 ei allunud vanglaametniku korraldusele väljuda 9. eluosakonna kambrist ja minna 2. eluosakonna kambrisse. Vangistusseaduse § 67 p 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama nõue on kehtestatud ka Murru vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru vangla kodukorra” punktis 29 alapunktis 1. Vangistusseaduse § 63 lg 1 alusel võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusakti nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on distsiplinaarsüütegu, mille eest võib määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse. Käesoleval juhul määrati kinnipeetavale 5 A.S.´le distsiplinaarkaristusena noomituse, mis on kergeim

§-is 63 ettenähtud distsiplinaarkaristustest. Vaidlustatud käskkirjas on toodud kaalutlused kergema karistuse määramisel, leides, et noomitus on proportsionaalne toimepandud distsiplinaarsüüteoga. Seega A.S. pidi käskkirja sisust aru saama, mis põhjusel vangla direktor määras temale kõige kergema distsiplinaarkaristuse- noomituse- toimepandud distsipliinirikkumise eest. 27.05.2005 koostatud ettekandest nähtub, et A.S. 27.05.2005 kell 15.45 keeldus väljumast 9.eluosakonna kambrist temale määratud 2.eluosakonna kambrisse. Nimetatud ettekandele on A.S. märkinud oma kirjaliku seletuse ning selle ka allkirjastanud. Isiku enda valikul võib anda veel täiendavaid selgitusi ja täpsustusi vms, kuid see ei ole kohustus. A.S.´l oli võimalik esitada täiendavaid selgitusi jms eraldi paberkandjal, kuid seda võimalust ta ei kasutanud ning midagi täiendavalt antud asjas ei esitanud. 27.05.2005 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll. Protokollis korratakse rikkumise kirjeldust, mille kohaselt kinnipeetav A.S. keeldus väljumast 9.EO (eluosakond) kambrist, et siirduda 2.EO kambrisse. Kinnipeetav A.S. oli teadlik, millise distsipliinirikkumise toimepanemises teda süüdistatakse. Ettekandes sisalduva A.S. kirjaliku seletuse sisust võib seda üheselt järeldada. Menetlusnormide rikkumine iseenesest ei tingi haldusakti tühistamise, see võib tulla kõne alla vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumine oli nii oluline, et võis viia ebaõige otsustuseni. Käesolevas asjas kohus ei ole tuvastanud menetlusnormi rikkumist, mis võis viia ebaõige otsustuseni. Distsipliinirikkumise toimepanemisest oli kaebaja teadlik ning andis selle kohta ka omapoolse seletuse. Distsiplinaarmenetlus A.S. distsiplinaarasjas oli läbi viidud kooskõlas

§ 64

nõuetega.

§ 11lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 tulenevalt kinnipeetav paigutatakse vanglas ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. Kohus nõustub vastustajaga selles, et viidatud sätted ei anna kinnipeetavale õigust kinnipidamisasutuses endale tuba või kambrit valida ning kinnipeetav peab karistust kandma temale määratud toas või kambris. Faktipõhiselt on tõendatud, et A.S. ei allunud 27.05.2005 vanglaametnike korraldusele väljuda 9. eluosakonna kambrist ning üle minna 2. eluosakonna kambrisse. A.S.´le antud korraldus oli seaduslik ning kinnipeetav oli kohustatud seda täitma. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus

§ 67p 1 sätestatud kohustust.

Vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on aegunud. A.S. on käesoleva kohtumenetluse käigus vabanenud Murru vanglast. Kaebusest ei nähtu, kuidas distsiplinaarkaristusena määratud noomitus (käesoleva ajal aegunud) rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi. Kohus võimaldas kaebajale muuta oma esialgset nõuet, so vaidlusaluse käskkirja tühistamise asemel taotleda selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja jäi oma esialgse tühistamiskaebuse ning sellest tuleneva nõude juurde. Tühistamiskaebuse esitamisel on primaarne subjektiivsete õiguste rikkumise või vabaduste piiramise olemasolu. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi/…/. Käesoleval juhul kohus ei ole tuvastanud A.S. subjektiivsete õiguste rikkumist või vabaduste piiramist kaevatavast haldusaktist tulenevalt, samuti riivet tema põhiõigustele. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaieldav käskkiri on motiveerimata ning kaalutlusvigadega. Kohtu hinnangul Murru vangla direktori 06.07.2005 käskkiri nr 901-dn „Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine” on piisavalt motiveeritud, üheselt mõistetav ja kontrollitav, kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne. Selles sisaldub faktiliste asjaolude 6 (distsiplinaarsüüteo) kirjeldus, selles on toodud õiguslik alus ning distsiplinaarkaristuse valiku kaalutlused. Siinkohal vajab äramärkimist, et distsiplinaarkaristusena A.S.´le määrati kõige kergem karistus- noomitus, mida käskkirjas ka põhjendati. Murru vangla direktor teostas temale seadusega antud kaalutlusõigust diskretsiooni piires. Kohtul puudub pädevus sekkuda või piirata diskretsiooni teostamist, kohtul on õigus kontrollida üksnes selle piiride ületamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et käesolevas asjas puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Peale selle kõnealuses käskkirjas määratud distsiplinaarkaristus on aegunud ning sellega ei kaasne kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Elle Kask Kohtunik 7 8 9 10