KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12.04.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1486 Haldusasi N.Z. kaebus Kodakondsus-ja Migratsiooniameti 30.06.2006 otsuse nr 15.3-09/26461-1 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” tühistamiseks ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks võtta elamisloa taotlus koos dokumentidega menetlusse Menetlusosalised Kaebuse esitaja N.Z. ning vastustaja Kodakondsus-ja Migratsiooniamet Asja arutamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta N.Z. kaebus rahuldamata Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4) ASJAOLUD N.Z. on sündinud xx xx xxxx Venemaal ning tal on Vene Föderatsiooni pass nr xxxxxxxx kehtivusajaga alates 10.10.2005 kuni 10.10.
- N.Z. esitas 30.11.2005 Kodakondsus-ja Migratsiooniametile (KMA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mis registreeriti ja võeti menetlusse numbriga
- KMA 12.01.2006 kirjaga nr 15.3-09/1749 paluti, et N.Z. esitaks sissetulekuid tõendavad dokumendid tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu kohta ning kinnituse, et taotleja ja kutsuja elavad püsivalt Eesti Vabariigis. Nimetatud kirjaga andis KMA N.Z.le puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15.03.
- N.Z. ei kõrvaldanud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses esinevaid puudusi, jättes esitamata nõutud dokumendid KMA poolt määratud tähtajaks. KMA jättis 23.02.2006 kirjaga nr 15.3-09/9477 N.Z. esitatud taotluse läbi vaatamata Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“ (edaspidi kord) §7 lg 2 alusel. 13.06.2006 esitas N.Z. Kodakondsus-ja Migratsiooniametile sooviavalduse erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamiseks siseriigis. N.Z. põhjendas esitatud taotlust asjaoluga, et tal puudub väljaspool Eesti Vabariiki elukoht. 30.06.2006 kirjaga nr 15.3-09/26461-1 jättis KMA N.Z. sooviavalduse erandina siseriigis elamisloa taotlemise lubamiseks rahuldamata eelnimetatud korra § 11 lg 6 alusel. KMA leidis, et N.Z.l puudub mõjuv põhjus, mille tõttu ei saaks isik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti Vabariigi välisesinduses ning sooviavaldusele lisatud dokumentidega ei olnud tõendatud, et isiku tervislik seisund ei lubaks reisida. 12.04.2006 ettekirjutusega nr 1010629755/IL kohustas KMA N.Z.t lahkuma Eesti Vabariigi territooriumilt 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 10.06.
- Nimetatud ettekirjutusega hoiatati isikut, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 11.06.2006 ning pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumise ettekirjutust mittetäitnud välismaalane vastavalt Väljasõidukohustuse-ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 14 lg 1 ja §-le 15 lg 1 Eesti Vabariigist välja. 20.10.2006 lahkus N.Z. Eesti Vabariigi territooriumilt kaebaja esindaja kinnitusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja kinnitab, et ta ei saanud tütre süül esitada KMA poolt nõutuid dokumente tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu sissetulekute ning kinnitust selle kohta, et kaebaja ja ta tütar elavad püsivalt Eesti Vabariigis. Kaebuse esitaja vaidlustab KMA 30.06.2006 kirjaga nr 15.3-09/26461-1 tehtud keelduvat otsust, millega ei lubatud N.Z.l esitada tähtajalise elamisloa taotlus erandina siseriigis. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
- KMA näitas üheks keeldumise aluseks, et kaebajal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Kaebaja arvates on taoline põhjendus asjakohatu ning arusaamatu, kuna kaebaja esitas sooviavalduse erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamise lubamiseks ning tal on võimatu Venemaale sõita.
- Kaebaja arvates ei ole tal võimalik Vene Föderatsiooni sõita, kuna ta ei suuda ilma tütre T. N. elada ning kaebajal ei ole Venemaal lähedasi inimesi, kelle juures võiks ta elada mitu kuud oodates KMA otsust.
- Kaebaja selgitab, et tal on sünnipärane orgaaniline südamehaigus ning 2001 aastast on ta pensionär töövõime kaotuse tõttu. KMA dokumentides on arstitõend, mis näitab, et kaebaja vajab hooldust kõrvaliste isikute poolt. Kaebaja selgituste kohaselt osutavad vastavasisulist abi 2 haigestumisel talle tema tütar T. ja tema pere.
- Kaebaja leiab, et pere lahutamine on rahvusvaheliste normide rikkumine. Kaebaja hinnangul on tema tütrega pere säilimine, haigus, hoolduse vajalikkus ja teises riigis elukoha puudumine selline erand, mis oleks pidanud tingima sooviavalduse rahuldamise. Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada KMA 30.06.2006 kirjas nr 15.3-09/264611 sisalduv otsus, millega keelati isikul erandina siseriigis elamisluba taotleda ja teha KMA-le ettekirjutus elamisloa taotluse koos dokumentidega menetlusse võtmiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja selgituste kohaselt saab välismaalane taotleda tähtajalist elamisluba Välismaalaste seaduse (VMS) § 111 lg 1 tulenevalt Eesti välisesindusest ning siseriigist üksnes siis, kui isikule on selleks erand antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest (VMS § 111 lg 6). Mõjuvaid põhjuseid ei käsitle seadus eraldi loeteluna, vaid tegemist on määratlemata õigusmõistega, seega on hindamisruum ning otsustamispädevus antud haldusorganile, st KMA-1 on õigus ja kohustus hinnata, kas teatud asjaolude esinemisel on tegemist mõjuvate põhjustega või mitte. Mõjuv põhjus on eelkõige isikust sõltumatu asjaolu, mida isik ette ei saanud näha. Vastustaja on seisukohal, et elamisloa taotluse esitamine välisesindusele ei ole seatud sõltuvusse viibimiskoha ja lähedaste sugulaste olemasoluga välisriigis ning elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei ole käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena. Vastustaja viitab vastavasisulisele Riigikohtu Halduskolleegiumi 04.05.2001 otsusele nr 3-3-1-21-
- Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2006 otsuses nr 3-04-234 leiti, et elamisloa taotlemine välisesinduse kaudu nõuab isikult suhteliselt vähe aega ja kulutusi, kuna välisesindus asub Sankt - Peterburis. KMA selgituste kohaselt on kaebaja viibimiskoht xxxxxxxx, Narva. KMA on veendumusel, et kaebajal on võimalik oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda ning taotleda elamisluba üldises korras Eesti välisesindusest. Vastustaja selgituste kohaselt ei teki isikul elamisloa menetlemisel õigust riigis viibida, vaid tuleb sellest hoolimata lahkuda. Vastustaja viitab seletuses Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2004 otsusele nr 2-3/628/04, milles on leitud, et siis kui isiku sooviavaldus rahuldatakse ja kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotlus võetakse menetlusse siseriigis, peaks isik Eestist taotluse menetlemise ajaks lahkuma, sest tal puudub viibimisalus Vastustaja märgib oma seletuses, et sooviavaldusele lisatud dokumentidega ei ole tõendatud, et N. Z. tervislik seisund ei lubaks kaebajal reisida ning ei ole tõendatud, et kaebajal ei ole võimalik saada vajalikku abi ja hooldust kodakondsusjärgses riigis. Vastustaja leiab, et Venemaa Föderatsiooni kodanikuna on N. Z.l õigus riigi sotsiaalteenustele, kui kaebajal reaalne vajadus hoolduseks ja raviks tekib. Piiriületuste andmebaasi päringust nähtub, et N. Z. on
- aastal korduvalt sõitnud Venemaale, mistõttu on vastustaja hinnangul väär kaebaja väide, et tal ei ole võimalik tervislikel põhjustel kodakondsusjärgsesse riiki sõita. Venemaale on kaebaja sõitnud ilma tütre T. N.ta, kuna piiriületuste andmete kohaselt ei ole T. N.
- aastal Venemaale sõitnud. Seega leiab vastustaja, et kaebajal on olnud varem võimalik reisimisega toime tulla ilma tütre abita. Lisaks eeltoodule on vastustaja arvates oluline asjaolu, et sooviavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et isiku tervislik seisund oleks järsult halvenenud. N. Z. on 26.07.2006 kaebuses märkinud, et tal on sünnipärane südamehaigus, seega ei ole kaebajal tervisehäire tekkinud ega tervis halvenenud Eestis viibides. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et isiku tervislikku seisundit ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks erandina siseriigis elamisloa taotlemise rahuldamiseks. 3 Vastustaja viitab oma seletuses Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2006 otsusele nr 3-04-234 milles on leitud, et nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Vastustaja on arvamusel, et elamisloa siseriigis võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks. KMA on seisukohal, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt ei ole sisserännanutel üldist õigust perekonna ühendamiseks selle riigi territooriumil, kuhu nad on saabunud. KMA leiab, et Põhiseadus annab välismaalasele õiguse elada pereelu Eestis legaalselt, kuid seejuures ei ole tegemist piiramatu õigusega. Riigikohtu Halduskolleegium leidis oma 05.03.2001 otsuses nr 3-4-1-2-01, et : „/../Õigus riigi positiivsele tegevusele, mis aitaks isikul elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, ei ole piiramatu põhiõigus/../" Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et põhiseadusega pole vastuolus nõue, et välismaalane peab taotlema elamisluba väljaspool Eestit. Vastustaja selgituste kohaselt ei vaadata sooviavalduse lahendamisel taotlust sisuliselt läbi, vaid hinnatakse, kas siseriigis elamisloa taotlemiseks on mõjuvad põhjused. Vastustaja rõhutab, et sooviavalduse rahuldamisest keeldumine ei ole elamisloa andmisest keeldumine, samas sooviavalduse rahuldamine ei tähenda elamisloa andmist. N. Z. on suurema osa oma elust elanud väljaspool Eestit. Kaebaja on omanud tähtajalist elamisluba alates
- aastast, seega ei saa olla vastustaja hinnangul tegemist olukorraga, kus N. Z. sidemed kodakondsusjärgse riigiga on jäädavalt katkenud. KMA leiab, et isiku pereelu riive on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Vastustaja leiab, et kuigi tähtajalise elamisloa taotlemine üldises korras toob kaasa olukorra, kus kaebaja peab taotluse esitamiseks Eestist ning ajutiselt ka oma perekonnast lahkuma, ei ole elamisloa taotluse esitamine välisesindusele seatud sõltuvusse antud asjaolust. KMA on seisukohal, et pereelu olemasolu võetakse arvesse elamisloa taotlemisel, kuid elamisloa taotluse esitamiseks siseriigis peavad esinema mõjuvad põhjused, mida N. Z. puhul tuvastatud ei ole. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja oli teadlik sellest, et tähtajalise elamisloa lõppedes tuleb tal Eestist lahkuda ning et sellega kaasnevad ka teatud tagajärjed, seega ei ole sooviavalduse põhjendatuse hindamisel erandlikuks asjaoluks perekonna olemasolu Eestis. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja on ennast ise antud olukorda pannud, kus tal puudub alus riigis viibimiseks, jättes kõrvaldamata puudused 30.11.2005 esitatud elamisloa pikendamise taotluse menetluses ning on vastutav ka ebamugavuste eest, mis ebaseaduslik riigis viibimine endaga kaasa toob. N. Z.le on 12.04.2006 tehtud ettekirjutus nr 1010629755/IL Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 10.06.
- N. Z esitas Tartu Halduskohtule kaebuse KMA 14.04.2006 ettekirjutuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 14.06.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1148 peatati KMA 12.04.2006 ettekirjutuse täitmine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohus luges 04.07.2006 määrusega haldusasjas 3-06-1148 N. Z. põhjendused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mittemõjuvateks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas kaebuse kohtuliku menetluse. N. Z. esitas Tartu Halduskohtu 04.07.2006 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2006 määrusega jättis kohus Tartu Halduskohtu 04.07.2006 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus märkis 22.08.2006 määruses, et kaebaja esitas KMA ettekirjutuse peale kaebuse siis, kui kaebetähtaeg oli ammu möödunud. N. Z. ei esitanud ka sellist mõjuvat põhjust, miks tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. N. Z. puhul on tuvastatud isiku lahkumiskohustus. KMA leiab, et isiku seaduserikkumise lõpetamiseks on oluline, et N. Z. taotleks elamisluba üldises korras, pöördudes selleks Eesti välisesindusse ning saabuks Eestisse tagasi pärast selleks seadusliku aluse saamist. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJEDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, uurinud ja hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas haldusasjas käib vaidlus selle üle, kas N.Z.le tuleks Välismaalaste seaduse (VS) § 111 lg 2 p 6 alusel võimaldada erandkorras siseriigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamist. VS § 111 lg 2 p 6 sätestab, et KMA-st võib tähtajalist elamisluba taotleda: „/../välismaalane, kellele on KMA selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses/../“. Mõjuvad põhjused on määratlemata õigusmõiste ning antud mõiste sisustamisel tuleb arvestada asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistusena, samuti siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki. VS § 111 lg 2 toodud siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise õigust omavate isikute ühiseks tunnuseks on üldreeglina viibimine Eestis seaduslikul alusel ja/või suur tõenäosus, et tähtajalise elamisloa taotlus kuulub rahuldamisele ning kelle puhul oleks välisesinduse kaudu elamisloa taotluse esitamine seotud niisuguste takistustega, mille tõttu kujuneks elamisloa taotlemine tõenäoliselt riigist ajutiseks, kuid eriti koormavate tagajärgedega, eemalviibimiseks. Välismaalaste seaduses sätestatud nõue taotleda tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest teenib eesmärki, et välismaalane peaks kinni Eesti Vabariigis viibimise kohta kehtivatest õigusnormidest. Käesoleval juhul on KMA 12.04.2006 ettekirjutus nr 1010629755/IL täidetud ning kaebuse esitaja N.Z. on lahkunud Eesti Vabariigist 20.10.2006 kaebaja volitatud esindaja Aleksandr Gamazini kinnitusel (tl 86). Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puuduvad antud ajahetkel objektiivsed takistused elamisloa taotlemiseks Eesti välisesindusest. N.Z. subjektiivseid õigusi ei riku vaidlustatud keelduv otsustus, kuna käesoleva kohtumenetluse käigus on asjaolud muutunud ning kaebuse esitaja on lahkumisettekirjutust täites Eesti Vabariigist lahkunud, mistõttu on tal nüüd võimalik elamisloa taotluse esitada välisesinduse kaudu. Sellisel juhul kohus ei pea andma hinnangut kaebaja pereelu rikkumisele ning tema tervislikule seisundile jms, kuna kaebuse ese on ära langenud ning erandina siseriigis elamisloa taotlemise lubamine on kaotanud oma mõtte, kuna kaebuse esitaja on täitnud oma lahkumiskohustuse 20.10.2006, mida kinnitas kohtule tema esindaja 21.12.2006 kirjas nr
- N.Z.l on õigus esitada taotlusi jm dokumente välisesinduse kaudu. Kohus nõustub vastustaja kirjalike seisukohtadega ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Elle Kask Kohtunik 5