Obsah (8)

§ 403§ 293§ 367§ 138§ 143§ 163§ 173§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-7393 Otsuse avalikult 03.01. 2007. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik

§ 403järgi võib kohus poolte nõusolekul asja lahendada seda kohtuistungil arutamata.

toimunud kohtuistungil andsid pooled selleks oma nõusoleku, kuna täiendekspertiisi määramise tõttu ei olnud võimalik samal kohtuistungil asja lõpuni arutada. Järelduvalt liiklusõnnetuse registreerimise teatisest (toim lk 5), kahjujuhtumi kirjeldusest jms (toim lk 31 kuni 33) on järeldatav, et 03.11.2005. a leidis TallinnTartu-Luhamaa maanteel aset liiklusõnnetus hagejale kuulunud sõidukiga, kusjuures kahju tekitajaks oli RT, kelle kindlustusandjaks on kostja. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest LKindlS § 7 lg 1 alusel. Viidatud sätte lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Hageja poolt viidatud moraalne ning seoses tööseisakuga tekkinud väidetav kahju ei kuulu liikluskahju mõistesse. KSindlS § 47 lg 2 alusel hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Sama seaduse § 47 lg 3 tuleb hüvitada kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kahjujuhtumi ning liikluskahju hüvitamise kohustuse osas pooltel vaidlus puudub. Seega analüüsib kohus esmalt hüvitamisele kuuluva kahju suurust ( hagejale kuulunud sõiduki ehitusaasta 1991 harilik väärtus enne kindlustusjuhtumit). Tulenevalt ekspert RM koostatud ekspertiisi aktist nr 6-45 (toim lk 56) oli vaidlusaluse sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumit 8 000 krooni, kusjuures avariilise sõiduki liiklusõnnetusjärgne maksumus oli 2000 krooni. Kohtu hinnangul on ekspert oma arvamust põhjalikult motiveeritud. Kohus möönab, et Eesti Konjunktuuriinstituudi AS hinnangul oli viidatud aastakäigu turuväärtus 15 600 krooni (toim lk 6 ja 7). Samas tuleb arvestada, et eksperdi hinnang lähtub konkreetse, hagejale kuulunud sõiduki väärtusest. Kohus nõustub eksperdiga, et sõiduki hoolduseks ja remondiks tehtud kulutused ei tõsta sõiduki turuhinda, olles vajalikud, et sõidukit üldse töökorras püsiks. Kordusekspertiisi käigus jäi ekspert esialgse arvamuse juurde ning leidis samuti, et vaidlusaluse sõiduki harilik väärtus vahetult enne liiklusõnnetust oli 8000 krooni. Arvamuse andmisel on ekspert hageja poolt esitatud lisamaterjalide ning toimunud kohtuistungil esitatud seisukohtadega arvestanud. Ekspert RM on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainseneri haridus ning eksperdina on RM 27 aastat tegutsenud. Kohtul puudub alus eksperdi teadmistes või erapooletuses kahelda. Ainuüksi fotodelt on nähtav, et auto salong on määrdunud ning kere roostetanud. Järelduvalt sõiduki ülevaatuse aktist (toim lk 23) on juhiuks läbi roostetanud, vasak tagauks ning tagatiiva tõus samuti roostes. Seega puudus autol kaubanduslik välimus. Sama aastakäigu ostu-müügipakkumistest on järeldatav, et 8 000 krooniga oli reaalselt võimalik analoogist sõidukit soetada (toim lk 60,69.70). Seega on 8 000 kroonine hüvis LKindlS § 47 lg 3 tähenduses mõistlik. Hageja esitatud taotluse eksperdile täiendavaid küsimusi esitada jätab kohus rahuldamata. Hageja poolt esitatud küsimused on siseriiklikku õigust puudutava sisuga, ekspertarvamusega juba hõlmatud või ei puutu asjasse.

§ 293

lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja erialateadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatuse väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Analüüsitut kogumis hinnates jõudis kohus järelduseni, et väärtus on 8000 krooni. sõiduki vaidlusalune Salva Kahjukäitluse OÜ kirja (toim lk 3) kohaselt loeti hagejale kuulunud sõiduk hävinuks, kuna selle taastusremont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Järelduvalt hageja avaldusest kohtule (toim lk 41) on s FORD Sierra liiklusõnnetusejärgne jäänuk hävitatud. LKindlS § 34 lg 1 järgi loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Sama sätte lg 2 kohaselt koosneb asja hävimisest tulenev kahju asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast vahetult enne kindlustusjuhtumit), asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja utiliseerimise põhjendatud kuludest (25.03.2004 jõust red). LKindlS § 47 lg 3 kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine (18.02.

1. a jõust red). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on analüüsitud sätete eesmärgiks sõiduki koguväärtuse hüvitamine, nagu see oli enne liiklusõnnetust. Viidatud sätteid koostoimes tõlgendades on ilmne, et hävinuks loetud sõiduki omanik ei kanna liiklusõnnetuse järgse sõiduki jäänuki realiseerimisriski. Kohus rõhutab, et Salva Kahjukindlustuse OÜ luges liiklusõnnetuse järgse jäänuki väärtusetuks (toim lk 3), jäänuk ei ole säilinud ning seega ei ole ka alusetu rikastumine järeldatav. 5000 krooni osas on kostja hagejale kahju juba hüvitanud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks 3000 kroonine hüvis välja mõista. Hageja alternatiivnõue sõiduki taastamiseks jääb rahuldamata, sest LKindlS § 47 lg 8 kohaselt otsustab hüvitamise vormi kindlustusandja. Erimeelsuse korral makstakse rahaline hüvis. LKindlS § 45 lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Viidatud sätte lg 2 järgi, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse vahekohtu menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg nimetatud menetluse aja võrra. Samuti pikeneb tähtaeg, kui hüvitamise otsustamine või hüvitamine viibib hüvitise taotlejast sõltuva asjaolu tõttu. (25.03.
2. a jõust red). LKindlS § 45 lg 4 alusel rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Muus vormis hüvitamise korral peab kindlustusandja asjakohase dokumendi saamisel hüvitama kahju vastavalt hüvitamise otsusele ühe tööpäeva jooksul. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist esimesel kümnel päeval üks protsent iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. LKindlS § 45 lg 5 kohaselt viivise summa ei saa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast. Kindlustusandja peab viivise tasuma, ootamata kannatanu sellekohast taotlust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise puhul asunud seisukohale, et kindlustusandja viivitusse sattumist ei mõjuta see, et kahju suurus tehti kindlaks alles kohtumenetluses ning tuvastati kohtuotsusega ( RKTKo 3-2-1-131-04) . Järelduvalt viidatud lahendist kuulub viivis väljamõistmisele 3 000 kroonilt, mille osas kindlustushüvituse suurus käesoleva kohtuotsuse alusel tuvastati. Otsus väärteoasjas , millega kostja liikluskindlustuse kliendi Reet Teemetsa tsiviilvastutus tuvastati, jõustus Kindlustushüvituse 5000 krooni otsustas kostja hagejale hüvitada otsusega. Seega on viivitamine toimunud 3 000 krooni väljamaksmisega LKindlS § 45 lg 4 alusel nimetatud otsuse tegemisele järgnevast tööpäevast, s.o. Vahemikus on viivis 1% arvutatuna 3000 st kroonist, s.o. 300 krooni. Edasi kuni kohtuotsuse teatavaks tegemiseni 0,4 % päevas, mis 175 päeva eest on 2 100 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Selliselt nõuet ei ole hageja esitanud. Seega piirdub kohus viivise väljamõistmisel kindla summaga. Järelduvalt eeltoodust kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele ning 5 100 krooni (põhivõlg ja viivis) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole kanda. Nõude suurus oli 60 000 krooni, kusjuures rahuldamisele kuulus 5 100 krooni. Seega jääb hageja 8,5 % kohtukuludest kostja ning ülejäänud osa hageja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. KOHTUNIK EPP HAABSAAR