Obsah (6)

§ 11§ 122§ 3§ 4§ 84§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-519 Haldusasi L.L.’i kaebus valimiskomisjoni toimingute peale.

§ 11lg 4).

2. Jätta rahuldamata L.L.’i esialgse õiguskaitse taotlus (

§ 122lg 2).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale L.L.’ile. Edasikaebamise kord Käeoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB: I 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja kas kaebus kuulub üldse halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebaja on esitanud kaebuses järgmised taotlused: „
2. Tühistada 04.03.2007 aasta Riigikogu valimist.
3. Tunnistada õigusvastaseks EV PS §-st
5. Vahetada EV PS §-i 57 sõnastusega: Hääleõiguslik on EV kodanikul või isikul kes omab elamisluba EV elamiseks ja elavad EV territooriumil 180 päeva aastas”.
6. Ehkki nimetatud taotlused ei vasta selgusnõudele, leiab kohus, et kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada valimiskomisjoni toiminguid seoses 04.03.2007 toimunud Eesti Vabariigi Riigikogu valimistega. Kaebaja leiab, et valimised ei ole läbi viidud demokraatlike printsiipide alusel ja väidetavalt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebaja on seisukohal, et seadus, mille alusel on valimised läbi viidud, on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja leiab, et valimised olid ebaõiglased ja kuuluvad tühistamisele väidetavalt põhjusel, et 200 000 kodanikul, kes omavad Eesti Vabariigis elamiseks elamisluba, puudub hääletamisõigus, samal ajal kui hääletamisel saavad osaleda Eesti Vabariigis kohapeal mitteelavad kodanikud. Eeltoodu ja kaebuse alusel kohus järeldab, et kaebaja eesmärk ja tahe on suunatud valimiskomisjoni toimingute vaidlustamisele seoses Riigikogu valimiste läbiviimisega (nii on kaebaja kaebuse pealkirjas ka märkinud).
7. Riigikogu valimiste läbiviimist reguleerib riigikogu valimise seadus (RKVS). RKVS § 68 tähenduses on kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming. RKVS § 70 sätestab jaoskonnakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise korra. Selle kohaselt, kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile. Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest. Maakonna valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Maakonna valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Maakonna valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. RKVS § 71 sätestab maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise korra. Selle kohaselt, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebus esitatakse vaidlustatava otsuse või toimingu teinud või vaidlustatud toimingu peale esitatud kaebuse läbi vaadanud maakonna valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Maakonna valimiskomisjon edastab kaebuse omapoolse kirjaliku selgitusega viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. RKVS § 72 kehtestab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise korra. Selle kohaselt kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174) ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. 2
8. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesoleva kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Neil asjaoludel kohus selgitab, et jaoskonnakomisjoni toimingute, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingute või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingute vaidlustamine ei toimu halduskohtumenetluse kaudu halduskohtule kaebuse esitamisega, vaid seadus näeb selleks ette teistsuguse, ülal kirjeldatud menetluskorra (kaebuse esitamine maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile ja seejärel Riigikohtule). 7. Kohus selgitab ühtlasi, et kaebajal on vastavalt

§ 84lg 4 p-le 3 õigus tasutud riigilõivu 80.- kr tagastamisele.

Tulenevalt eeltoodust on kaebajal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 ettenähtud korras. II

1. Kaebaja on kaebuse tekstis märkinud: „Esialgset õiguskaitset.
2. Peatada Riigikogu toimingut vastavalt EV Põhiseaduse §-st 65 lg 5 sätete järgi – peaministri kandidaadile Andrus Ansip volituse peatamist Vabariigi Valitsuse moodustamiseks.
3. Algatada Riigikohtu Põhiseadusliku menetluse järelevalvet seoses EV Ps §-st 57, 59 65 lg 1, 2 ,3 lg 8 vastuolus EL demokraatliku printsiipidega, eesmärgil valimise seaduse ja valimise korra muutmiseks”. Igasugused põhjendused taotluse esitamiseks puuduvad. Kohus tõlgendab kaebuse alusel, et tegemist võib olla võimaliku esialgse õiguskaitse taotlusega. Tallinna Ringkonnakohus on 07.12.2006 kohtumääruses haldusasjas nr 3-06-2200 asunud seisukohale, et ka siis, kui kaebus ei kuulu

§-s 11 näidatud alusel halduskohtu menetlusse võtmisele, võib esineda juhtumeid, mil kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise oht on sedavõrd tõsine ja kaalukas, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud kuni lahendi jõustumiseni. Eeltoodu alusel, arvestades

§ 121

lg-s 2 toodud esialgse õiguskaitse eesmärki, kohus leiab, et kaebaja ei ole võimalikku esialgse õiguskaitse vajadust millegagi põhjendanud ja seega ei ole kohtule teada ühtegi põhjust, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel enne lahendi jõustumist esineks sedavõrd tõsine ja kaalukas oht, mis võiks kaasa tuua kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata. 2. Kaebaja taotluse osas, millega kaebaja soovib, et kohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse põhiseaduse loetletud paragrahvide EL demokraatlike printsiipidega vastavuse kontrollimiseks, selgitab kohus, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 sätestab riigikohtu pädevuse, millest nähtuvalt ei näe seadus ette esitatud taotluse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise võimalust. Halduskohtul oleks võimalik kontrollida õigustloova akti või õigusnormi kooskõla põhiseadusega üksnes konkreetse haldusasja raames, mida antud juhul ei ole. Hurma Kiviloo kohtunik 3 4