4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kostja palub keelduda hagi menetlusse võtmast, hagi menetlemisel jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Leian, et kostja poolt OÜ hagile esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja tõi vastuses hagiavaldusele välja antud asjas asjassepuutumatu asjaolu. Nimelt oli A. N (sel kuupäeval sõlmiti tehing, millisest tuleneb hageja viivisenõue) nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ja mõlema äriühingu kaasomanik. Samuti oli mõlema äriühingu raamatupidajaks Anne Jakobsoni nimeline isik. Samuti toob kostja välja asjaolu, et A. N teadis sõlmitud traktori võõrandamise tehingust, kuid ei esitanud arvet selle eest tasumiseks kaheksa aasta jooksul. Veel märgib kostja, et kuni Riigikohtu määruseni, mille tegemisest jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, ts asjas nr 2- 2 2/1014/05, ei olnud talle selge, kas ta ülalnimetatud tehingu järgi tekkis kohustus maksta hagejale traktori eest või mitte. Veel väidab kostja ülalnimetatud asjaoludele toetudes, et ta ei olnud viivituses maksekohustuse täitmisega. Ühe isiku poolt kahe äriühingu esindamine ei ole tehingu tühisuse aluseks. Samuti ei ole kohustuse tekkimise aluseks arve esitamine, kohustus tekkis tehingu sõlmimisest. Arve ja hagi esitamine on õigustatud isiku õigus, mitte kohustus. Pealegi on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja võlgnes hagejale rahasumma ning kostja on selle kohustuse täitnud. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ts asjas nr 2-2/1014/05 tuleneb, et kostjal tekkis kohustus traktori eest tasuda. Kostja tegi seda alles pärast asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kuna kostjal tekkis kohustus hageja ees ning ta seda õigeaegselt ei täitnud, siis oli kostja rahalise kohustuse täitmisel viivituses. Kostja ei ole oma vastuses vaidlustanud asjaolu, et põhivõlg eksisteeris, seda, et põhivõlga ei eksisteerinud, on ülaltoodu alusel võimatu väita. Kuna viivisenõue on põhinõudega olemuslikult seotud, siis ei saa ka väita, et viivisenõuet ei eksisteeri. Kostja väidab, et hagi ei tuleks menetlusse võtta seetõttu, et on olemas jõustunud kohtulahend vaidluses samade poolte vahel, samal alusel ja sama eseme kohta. Käesolevas kohtuvaidluses on küll pooled samad, kuid alus (ehk nõude aluseks olevad asjaolud – kostja viivitus rahalise kohustuse täitmisel) ja ese (hageja materiaalõiguslik nõue kostja vastu - viivisenõue) on teised. Vaieldamatult on hagejal õigus valida kas ta esitab põhinõude ja viivise üheaegselt või eraldi või ei esita üldse viivisenõuet. Kohustatud isik peab alati arvestama võimalusega, et esitatakse ka viivisenõue. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning kostja esindaja ja kostja seadusliku esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 2-2/1014/05 (t lk 7-10) on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud traktori ostu-müügileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale traktori eest 182 900 krooni (t lk 12). tasus kostja hagejale väljamõistetud summa. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma kohustise täitmisega viivitamise eest viivisena 25 850,14 krooni. Kuna kostja rikkus kohustust ja tegemist on rahalise kohustusega, siis on õigustatud hageja nõudma viivist. Kuna võlasuhe tekkis enne siis tuleb arvestada viivist tulenevalt tsiviilkoodeksist (TsK). TsK § 191 lg 1 kohaselt määratakse leppetrahv (viivis) kohustuse täitmise tagamiseks kindlaks kas seaduse või lepinguga. TsK § 190 alusel võib kohustise täitmist tagada leppetrahvi (viivisega), mis peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning selle vormi järgimata jätmine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse (TsK § 192). Kirjalikku kokkulepet, milles oleks fikseeritud viivise määr, maksmise alused ja tähtajad, kohtule esitatud ei ole. Seega saab viivist nõuda käesoleval juhul seaduse alusel ehk tulenevalt TsK-st. Hageja on arvestanud viivist lähtudes VÕS § 94 lg-st 1 ja § 113 lg-st
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.