KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-03-48 Haldusasi OÜ * kaebus Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsuse nr 16 tühistamiseks ja volikogule ettekirjutuse tegemiseks kanda kaebaja vaba põllumaa erastajate nimekirja Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ * Vastustaja Are Vallavalitsus Kaasatud isik Pärnu maavanem RESOLUTSIOON
- Rahuldada apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus.
- Rahuldada kaebus ja tühistada Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsus nr
- Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Are Vallavalitsus kuulutas
- aastal välja vabade põllu- ja metsamaade erastamise. OÜ * esitas
- novembril 1999 avalduse mitme maatüki erastamiseks. Are Vallavolikogu
- detsembri
- a otsusega nr 7 kinnitati erastajate nimekiri, millesse arvati ka OÜ *. OÜ * sai õiguse osaleda x külas maatükkide nr 1-1 ja 4-1, x külas maatükkide nr 6-2 ja 18-2 ning x külas maatükkide nr 24-3 ja 25-3 enampakkumisel. Kaebaja osales
- märtsil 2002 enampakkumisel. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsusega nr 7 sätestati muuhulgas järgmist: „
- Täiendada ja muuta Are Vallavolikogu
- detsembri 2000 otsust nr 7 alljärgnevalt: 1.
- Lisada punkt 1 sõnastuses: 3-03-48
- Välja arvata vabade maade erastajate nimekirjast … 1.6 * Osaühing … – ei oma tootmiseks vajalikku maad ega põllumajandusmaa kasutamise õigust, sellest tulenevalt ka seaduslikku põllumajanduslikku tootmist. 1.
- Punkt 2 välja jätta käesoleva otsuse punktis 1.
- loetletud isikud.“. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsusega nr 9 kuulutati nurjunuks enampakkumised nende maatükkide osas, milles osales OÜ *. Are Vallavolikogu
- augusti
- a otsusega jäeti volikogu
- aprilli
- a otsused muutmata. Pärnu Halduskohtu
- oktoobri
- a otsusega haldusasjas nr 3-66/2002 tühistati volikogu
- aprilli
- a otsuse nr 7 p 1 alapunkt 1.6,
- aprilli
- a otsuse nr 9 p-d 1.1, 1.2 ja 1.3 ning
- augusti 2002 otsus nr 24, sest Are Vallavolikogu ei olnud asjas läbi viinud haldusmenetlust lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 66 ja 67 sätestatud nõuetest. Are Vallavolikogu
- veebruari
- a otsusega nr 7 tühistati vaidlustatud otsused eelpoolnimetatud ulatuses veelkord. Are Vallavolikogu õiguskomisjoni
- aprilli
- a kirjaga paluti OÜ-l * hiljemalt
- aprilliks 2003 kl 14.00 esitada osaühingu põllumajanduslikku tootmist
- aastal tõendavad dokumendid, et vallavolikogu saaks teha uue otsuse OÜ * vabade põllu- ja metsamaade erastamise taotlejate nimekirja võtmiseks.
- aprillil 2003 esitas OÜ * taotluse dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsusega nr 16 jäeti OÜ * välja
- aasta vabade maade erastamise taotlejate nimekirjast põhjusel, et osaühing ei omanud Are valla territooriumil
- aastal põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad ega õiguslikul alusel maakasutust ning sellest tulenevalt ka seaduslikku põllumajanduslikku tootmist.
- OÜ * esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsus nr 16 ja teha volikogule ettekirjutus kanda OÜ * Are valla haldusterritooriumil vaba põllumaa erastajate nimekirja
- novembri
- a avalduse alusel. Kaebuse põhjendused: a) OÜ * on kantud äriregistrisse
- mail 1998 ja ta tegeles Are valla territooriumil põllumajandusliku tootmisega enne vaba põllumajandusmaa erastamise avalduse esitamist, vastates seega vaba põllumaa erastamist taotlevale isikule seadusega kehtestatud tingimustele. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-66/2002 tühistati vastustaja erastamisõigust piiravad korraldused ja vastustaja oleks otsuse täitmiseks pidanud kinnitama kaebaja erastajate nimekirja vastavalt volikogu
- detsembri
- a otsusele. b) Are Vallavolikogu õiguskomisjon andis dokumentide esitamiseks aega vaid ühe tööpäeva ning kaebaja taotlust pikendada dokumentide esitamise tähtaega ei rahuldatud. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsusega nr 16 sisuliselt tühistati kaebajale soodne
- detsembri
- a otsus.
- Vastustaja Are Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidete kohaselt ei oma kaebaja tootmiseks vajalikku maad ega põllumaa kasutamise õigust. Kuna kaebaja ei vasta vaba maa erastajale seadusega sätestatud nõuetele, ei saa vastustaja teda nimekirja kanda, sest on juba ette teada, et maavanem maa erastamiseks nõusolekut ei anna.
- Kaasatud isiku Pärnu maavanema arvates on kaevatav otsus kooskõlas maareformi seaduse sätetega. Kaebaja poolt maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud MaaRS § 231 lg 2 kohaselt pidi juriidilisest isikust taotleja tegelema põllumajandusliku tootmisega. Kuna avalduse esitamise ajal kehtinud vabade maade erastamist reguleerinud sätted on kaevatava otsuse vastuvõtmise ajaks muutunud, pidi Are Vallavolikogu lähtuma otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonist ning arvestama seadusega antud põllumajandusliku tootmisega tegeleja 2
(6)3-03-48 määratlust. Puuduvad tõendid, et OÜ * tegeles 1999. aastal põllumajandusliku tootmisega ning omas või kasutas selleks vajalikku maad. 5. Tallinna Halduskohtu 9. mai 2006. a otsusega jäeti OÜ * kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Tulenevalt Pärnu Halduskohtu 24. oktoobri 2002. a otsusest tuli vastustajal kaebaja vabade maade erastajate nimekirjast väljaarvamise küsimuse lahendamiseks läbi viia menetlus lähtudes HMS §-dest 66 ja 67. Seega ei kohustatud volikogu kandma OÜ * vabade maade erastajate nimekirja.
- b)Haldusaktile hinnangu andmisel tuleb lähtuda haldusakti andmise hetkel kehtinud õigusest. Are Vallavolikogu 14. detsembri 2000. a otsusega vabade maade nimekirja kinnitamise ajal kehtinud MaaRS § 231 lg 2 sätestas, et põllumajandusliku tootmisega tegeleja on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena selle seaduse tähenduses käsitletakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.
- c)Vaidlus käib selle üle, kas OÜ * omas maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena kehtiva maareformi seaduse tähenduses käsitletakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. Kaebaja seletuse kohaselt kasutas OÜ * kaebuse esitamisel suusõnalise kokkuleppe alusel x talu õue-aiamaad, kuhu rajati peenar suurusega 1×7 m. Elamu juurde kuuluvale õue-aiamaale rajatud 7 m2 suurust peenart ei saa hinnata põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maana. OÜ * on haldusasjas nr 3-66/2002 esitanud kohtule maa kasutamise õigusliku alusena rendilepingu 2 ha suuruse maa kasutamise kohta. Leping on sõlmitud 15. veebruaril 2001. Seega ei olnud OÜ-l * avalduse esitamise ajal ja erastajate nimekirja kinnitamise ajal tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust.
- d)Kaebaja väidetel anti talle enne 25. aprilli 2003. a otsuse nr 16 vastuvõtmist vastustaja poolt liiga vähe aega dokumentide esitamiseks, millega rikuti haldusmenetluse nõudeid. Arvestades seda, et OÜ * oli vaidlustanud osaühingu erastamise nimekirjast väljaarvamise juba haldusasjas nr 3-66/2002, kus kaebuse menetlemise ajal oli kaebajal õigus ja võimalus esitada asjas kõik tõendid ja dokumendid, ei saanud asjaolu, et Are Vallavolikogu haldusmenetluses enne kaevatava otsuse vastuvõtmist andis kaebajale dokumentide esitamiseks aega 16.–21. aprillini 2003, iseenesest rikkuda kaebaja õigusi haldusmenetluses, kuna vajalikud dokumendid pidid kaebajal olemas olema ning olemasolevate dokumentide esitamiseks oli aeg kohtu hinnangul piisav. Ka kaebuse menetlemise aja jooksul ei ole kaebaja esitanud uusi tõendeid osaühingu poolt maa õigusliku kasutamise kohta. Asjas ei ole esitatud ühtegi viidet ega väidet, millest saaks järeldada, et kaevatava otsuse vastuvõtmisel on rikutud HMS § 67 lg-t 2. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ * apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Are Vallavolikogu 25. aprilli 2003. a otsusega tühistati kaebaja jaoks soodne 14. detsembri 2000. a otsus. Väär on kohtu seisukoht, et kaebaja ei omanud vajalikku maad põllumajanduslikuks tootmiseks ega ka põllumajandusliku maa kasutamise õigust. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid, et istikute tootmise alustamiseks ei pea omama õiguslikul alusel kasutatavat maad hektarites mõõdetuna. Istikute ettekasvatamine saab toimuda esmases tootmisprotsessis ka väga väikesel maa-alal. Kohtuotsuses ei ole nimetatud tõendeid, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et maja juurde kuuluvale õue-aiamaale rajatud 7 m2 suurust peenart ei 3
(6)3-03-48 saa hinnata põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maana. Selline seisukoht on põhjendamata ja ei vasta faktilistele asjaoludele.
- b)Kohus oleks pidanud lähtuma alates 12. märtsist 1999 kehtinud MaaRS § 231 lg 2 redaktsioonist, mitte 29. novembrist 2000 kuni 29. märtsini 2001 kehtinud redaktsioonist. Õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt ei oleks tohtinud kaebajat välja arvata nimekirjast. Halduskohtu viide HMS §-le 67 on ebaõige, sest kaebaja on kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid selle kohta, et ta on haldusakti kehtima jäämist usaldades teinud tehinguid vara käsutamiseks ning on muul viisil muutnud oma töökorraldust ja kaebaja huvi haldusakti kehtima jäämise suhtes kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 7. Vastustaja Are Vallavolikogu palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et OÜ * ei tegelenud 1999. aastal põllumajandusliku tootmisega Are valla haldusterritooriumil, ei saanud tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud põllumajandustoodete müügist ega omanud tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. 8. Kaasatud isik Pärnu maavanem palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maavanem on seisukohal, et kaebaja väide, et aeg dokumentide esitamiseks ei olnud piisav, ei ole tõene. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebaja arvati 14. detsembri 2000. a otsuses õigesti vabade maade erastajate nimekirja ning kas kaebaja nimekirjast väljaarvamisel järgiti haldusakti muutmist reguleerivaid sätteid. 10. Vastustaja, kaasatud isik ja halduskohus on asunud seisukohale, et kaebaja arvati omal ajal nimekirja vääralt, sest ta ei tegelenud põllumajandusliku tootmisega. Selle küsimuse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada asjassepuutuv seaduse redaktsioon. 11. Kaebaja poolt vabade maatükkide erastamiseks avalduse esitamise ajal, s.o 2. novembril 1999 kehtis MaaRS § 231 lg 2 jätmises sõnastuses: „Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(
- te)nimetamisega.“. 16. novembril 1999 jõustus MaaRS § 231 lg 2 uus redaktsioon, milles senisele regulatsioonile lisandus teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: „Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes vastab põllumajandussaaduste ja –toodete turu korraldamise seaduse … paragrahv 2 punktis 3 sätestatule ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib isiku võtta vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa taotlejate nimekirja ka isiku poolt esitatud ja omavalitsuse arengukavale vastava äriplaani alusel.“. 16. juulil 2000 jõustus ja kaebaja nimekirja arvamise hetkel 14. detsembril 2000 kehtis MaaRS § 231 lg 2 järjekordne redaktsioon, kus teine ja kolmas lause olid sõnastatud järgmiselt: „Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa ka- 4
(6)3-03-48 sutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitletakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.“.
- Halduskohus asus seisukohale, et asja lahendamisel tuleb juhinduda MaaRS § 231 lg 2 redaktsioonist, mis kehtis
- detsembril 2000, s.o avalduse läbivaatamise ajal. Halduskohus ei ole seda seisukohta põhjendanud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga.
- Riigikohtu praktikas korduvalt rõhutatud õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt tuleb omandireformi käigus taotluse läbivaatamisel kohaldada taotluse esitamise ajal kehtinud seadust, kui see on taotluse esitaja jaoks soodsam ja uue seaduse jõustumisel kehtestatud rakendussäte ei näe ette teisiti või muul viisil pole ilmne seadusandja tahe kohaldada uut seadust tagasiulatuvalt (asjad nr 3-4-1-2-99, 3-3-1-30-00, 3-3-1-14-01, 3-3-1-32-01, 3-3-1-15-06). Käesoleval juhul rakendussätet kehtestatud ei ole ja uute normide tagasiulatuva kohaldamise vajadus ei ole ilmne.
- novembril 1999 jõustunud MaaRS § 231 lg 2 redaktsiooni kolmas lause oli varasema ja hilisema redaktsiooniga võrreldes soodsam, nähes ette võimaluse maa erastamiseks ka äriplaani alusel, kui isik veel ei tegele põllumajandusliku tootmisega. Muus osas olid MaaRS § 231 lg 2 hilisemad redaktsioonid kaebaja jaoks ebasoodsamad võrreldes avalduse esitamise ajal kehtinuga. Avalduse esitamise hetkel kehtis nõue, et erastamist taotleva äriühingu põhiliseks tegevusalaks peab olema põllumajanduslik tootmine. Riigikohtu halduskolleegium on asjas 3-3-1-302 selgitanud, et mõiste „põllumajandusliku tootmisega tegelemine“ on määratlemata õigusmõiste ning tähendab taime- ja loomakasvatust eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Tulu saamine ja kulude kandmine ei ole selle mõiste sisustamisel määravad (p 2, 4 ja 5). Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et MaaRS § 231 lg 2 algse redaktsiooni puhul ei olnud määrav ka tootmiseks vajaliku maa omamine või selle kasutamine õiguslikul alusel. Maa kasutamise õigusliku aluse puudumine või korrektne vormistamata jätmine ei pruukinud looma- või taimekasvatust neil aastail faktiliselt välistada.
- Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on tõendanud enda tegelemist põllumajandusliku tootmisega
- ja
- aastal. Ta tegeles astelpaju ja aiataimede istikute kasvatamisega istanduse rajamise ja taimede müügi eesmärgil. Ta on teinud kulutusi, ostes näiteks taimi ja suurtes kogustes mulda. Teisalt on ta saanud taimede müügist tulu. Tootmine toimus kaebaja osaniku kasutuses olnud maal (tl 70–88). Neist tõenditest osa olid halduskohtule esitatud juba haldusasjas 3-66/2002 ning seega teada ka vastustajale. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajale anti täiendavate tõendite esitamiseks piisav aeg, isegi kui arvestada varasemat kohtumenetlust. Vastustaja oleks uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud aktiivselt aitama kaebajal tõendeid esitada. Paaripäevase tähtaja jooksul ei pruugi mitme aasta tagusest perioodist pärinevaid raamatupidamisdokumente olla võimalik üles leida ega nende asjassepuutuvust hinnata. Nii lühike tähtaeg ei ole haldusmenetluses tavaline. Nii lühikese tähtaja andmiseks oleks pidanud esinema väga kaalukas põhjus. Käesolevas asjas ei nähtu ühtegi põhjendust, miks kaebajat ei olnud võimalik teavitada dokumentide esitamise tähtpäevast varem. Seega on vallavolikogu rikkunud HMS § 5 lg-t 2 ja § 40 lg-t
- Kuna vormistatud maakasutusõiguse puudumine ei olnud MaaRS § 231 lg 2 kohaselt määrav ja faktiline taimekasvatus müügi eesmärgil on tõendatud, puudus vallavolikogul alus
- 5
(6)3-03-48 detsembri
- a otsuse muutmiseks. Sellesisuline volikogu
- aprilli
- a otsus nr 16 tuleb tühistada.
- Kaebuses on taotletud ka vallavolikogule ettekirjutuse tegemist, et vallavolikogu kannaks kaebaja taas vabade maade erastajate nimekirja. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsuse nr 7 p 1 alapunkti 1.6 tühistamisega halduskohtu poolt taastus volikogu
- detsembri
- a otsuse kehtivus esialgsel kujul, s.t vahepealne kaebaja nimekirjast väljaarvamine jäi õigusliku tähenduseta. Teistsuguse tulemuseni ei vii asjaolu, et halduskohus ei tühistanud eelmises haldusasjas volikogu
- aprilli
- a otsuse nr 7 p 1.2, mis oli sõnastatud järgmiselt „1.
- Punkt 2 välja jätta käesoleva otsuse punktis 1.
- loetletud isikud“. Kuna
- detsembri
- a otsusesse lisatud p-ga 1 juba arvati selles loetletud isikud vabade maade erastajate nimekirjast välja, ei ole aru saadav, kust tuli punktis 1.1 loetletud isikud veel välja jätta. Seetõttu ei ole
- aprilli
- a otsuse nr 7 p 1.2 sisust võimalik aru saada, mistõttu see punkt on HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Are Vallavolikogu
- aprilli
- a otsusega nr 16 muudeti sisuliselt taas volikogu
- detsembri
- a otsust.
- aprilli
- a otsuse tühistamisel kaovad selle õiguslikud tagajärjed, mistõttu taastub kaebaja positsioon esialgses nimekirjas. Järelikult puudub alus kohustada volikogu kaebajat nimekirja uuesti kandma. Kuna kaebaja eesmärk ongi sellise olukorra saavutamine, leiab ringkonnakohus, et kaebuse tühistamistaotlus hõlmab ka kohustamistaotluse, mistõttu kaebust ei tule kohustamistaotluse osas rahuldamata jätta.
- Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu, milleks käesolevas asjas on halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, kokku 20 kr. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)