← Eesti

3-05-1073/18

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1073 Haldusasi N.K kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooni- ametilt 100 000 krooni suuruse kahju (25 000 krooni moraalse ja 75 000 krooni materiaalse kahju) hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.02.2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus N.K määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta N.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 10.11.2005 esitatud kaebuses taotles N. K Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt (KMA) 100 000 krooni välja mõistmist kaebaja ja tema naise tervisele aastatel 1992 - 2002 alalise elamisloa andmisest keeldumistega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  4. Tallinna Halduskohtu 01.12.2005 määrusega jäeti kaebus puuduste tõttu käiguta ja tagastati 28.12.2005 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2006 määrusega tühistati halduskohtu 28.12.2005 määrus ja asi saadeti tagasi samale kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks.
  5. Tallinna Halduskohtu 27.04.2006 määrusega jäeti kaebus puuduste tõttu uuesti käiguta ja tagastati 09.05.2006 määrusega HKMS § 11 lg 3 alusel. Ringkonnakohtu 25.08.2006 määrusega tühistati halduskohtu 09.05.2006 määrus ja asi saadeti tagasi samale kohtule. Ringkonnakohus leidis, et kaebus ei ole selliste puudustega, mis takistaksid selle menetlusse võtmist ja kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamist eelmenetluses. 3-05-1073
  6. Tallinna Halduskohtu 03.10.2006 määrusega võeti kaebus menetlusse.
  7. Tallinna Halduskohtu 08.12.2006 määruses tehti kaebajale ettepanek esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tõendid kaebuse esitamist takistanud põhjuste kohta. Määruse kohaselt taotles kaebaja esmakordselt alalist elamisluba 13.07.1998 ja KMA 21.07.1998 otsusega nr 42C/980001 jäeti tema taotlus menetlusse võtmata. Teistkordselt keelduti kaebajale alalise elamisloa andmisest Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 korraldusega nr 536, mistõttu see ei saanud põhjustada kaebajale infarkti 2002 jms. Käesolev kaebus ei ole esitatud valitsuse toimingute või otsustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse sisust tulenevalt on kaebajale väidetavalt kahju tekitanud haldusaktiks KMA 21.07.1998 otsus nr 42C/
  8. Kahju hüvitamise kaebus postitati 10.11.
  9. Seega hagi aegumise üldine tähtaeg 10 aastat haldusakti andmisest (21.07.1998) ei ole möödunud. Problemaatiline on aga kolme aastasest tähtajast kinnipidamine kaebaja poolt, kuna kaebaja ei ole märkinud, millal ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (HKMS § 9 lg 4). Samas ei saa kaebaja taotleda kahju hüvitamist perioodi eest enne 01.01.2002, kuna kaebus enne riigivastutuse seaduse (RVS) jõustumist tekitatud kahju hüvitamise eest on esitatud pärast
  10. jaanuarini
  12. 20.12.2006 esitas N. K kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju 1998 alalise elamisloa andmisest keeldumisega: tema tervis on halvenenud, tal on olnud infarkt, insult 2002 ja uue infarkti oht, samuti teised haigused. Seetõttu esines stress ja südamehäired. 07.09.2004 määrati kaebajale invaliidsus ja 16.09.2004 hooldaja. Kaebajal oli 2006 septembris südame ja veresoonkonna operatsioon, teine operatsioon on määratud jaanuariks
  13. Kuna kaebaja on invaliid alates 07.09.2004, tuleb kahju arvestada sellest päevast. Kaebus on kohtule esitatud 10.11.2005, seega pole 3 aastat veel möödunud. Kui kohus leiab, et tähtaeg on möödunud, palub kaebaja selle ennistada.
  14. KMA palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetada asja menetlus. KMA leidis, et kahjust teadasaamise ajaks ei ole põhjendatud lugeda hetke, mil isiku suhtes tehti arstliku ekspertiisi otsus tema puude astme kohta. Olulisem on isiku enda arvamus selle kohta, millal talle on kahju tekkinud. Kaebaja selgitustest ega esitatud tõenditest ei selgu, et tal oleks olnud võimatu esitada kaebus varem, kui ta seda tegi. Kaebaja esitatud põhjendused ei ole mõjuvad, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.
  15. Tallinna Halduskohus 02.02.2007 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. 1) Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud: a) 02.06.1994 taotluse alusel väljastati kaebajale tähtajaline elamisluba kehtivusega 02.06.1996-02.06.2001; b) KMA 21.07.1998 otsusega nr 42C/980001 keelduti kaebaja 13.07.1998 alalise elamisloa taotluse menetlusse võtmisest. Kaebaja otsust ei vaidlustanud; c) 09.12.1999 väljastati kaebajale kui sünnijärgsele Eesti kodanikule Eesti kodaniku pass; d) Vabariigi Valitsuse 18.04.2001 korraldusega vabastati kaebaja tema 09.01.2001 avalduse alusel Eesti kodakondsusest; e) 04.05.2001 taotluse alusel väljastati kaebajale tähtajaline elamisluba kehtivusega 19.07.2001 – 18.08.2006; f) Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 korraldusega nr 536 keelduti kaebajale alalise elamisloa andmisest. Kaebaja vaidlustas korralduse (haldusasi nr 3-05-736); g) 02.06.2006 taotluse alusel anti kaebajale KMA 06.07.2006 otsusega pikaajalise elaniku elamisluba. 2) Kohus ei nõustunud kaebajaga ja leidis, et puude astme määramise aega (07.09.2004) ei saa lugeda ajaks, mil kaebaja sai kahjust teada. Puude määramise aluseks olev seisund on isikule tajutav sõltumata arstlikust ekspertiisist. Arstliku ekspertiisi otsusest nr 141769 ei nähtu puude määramise aluseks oleva tervisekahjustuse ilmnemise aega. Tervisehäirete ilmnemise aega ei 2

(4)3-05-1073 nähtu ka perearsti 16.11.2005 tõendist. Kaebaja on märkinud kohtu poole pöördumises terviserikete avaldumise ajaks veebruari 2002, mil tal oli infarkt ja operatsioon. 3) Kohus luges väidetavat kahju tekitavaks aktiks KMA 21.07.1998 otsuse nr 42C/980001 ja tervisekahjust teadasaamise ajaks veebruari 2002 ning leidis, et kaebuse postitamise ajaks 10.11.2005 ei olnud möödunud üldine 10-aastane hagi aegumise tähtaeg haldusakti andmisest, kuid oli möödunud 3-aastane kaebetähtaeg kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisest. 4) Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis oleks teinud talle kaebeõiguse tähtaegse realiseerimise võimatuks või seadnuks ohtu tema elu või tervise, ehk mis oleks käsitatav mõjuva põhjusena. Kaebaja arvab, et kaebus on tähtaegne ja palub ennistada tähtaja juhul, kui kohus peab tähtaega mööda lastuks. Ehkki Riigikohus on märkinud, (nr 3-3-1-59-00) et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline ja kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud, lähtus kohus eeldusest, et kaebaja peab kaebuse ennistamiseks mõjuvaks põhjuseks tema halba tervislikku seisundit. 5) Perearsti 16.11.2005 tõendist nähtuvalt põeb kaebaja rasket südame-veresoonkonna haigust, mis on tüsistunud südamelihase infarktiga. Kaebajale on vastunäidustatud psüühiline ja füüsiline ülepinge, sest haigusnähud võivad süveneda. Psüühilise ülepinge olukorras on oht südamelihase kordusinfarkti tekkeks. Kuus päeva enne tõendi väljastamist postitas kaebaja kohtule käesoleva kaebuse. Tõendatud ei ole, et tõendil kirjeldatud tervisekahjustused oleksid tekkinud kaebajal alles kaebusele esitamisele järgnenud päevade jooksul. Kuna kaebajal olid nii infarkt kui südameoperatsioon juba
  1. a, on perearsti tõendis kirjeldatud haigused ja vastunäidustused olnud juba alates vähemalt
  2. Selliste tervisekahjustuste olemasolu ei takistanud kaebajal postitamast kohtule kaebust ega osalemast isiklikult menetluses - viimane dokument postitati kohtule 17.01.
  3. Tõendatud ei ole, et sellised võimed tekkisid või taastusid kaebajal alles 10.11.2005 ja need puudusid alates 2002 veebruarist. Seega ei ole tõendatud, et kaebuse mistahes määral varasem esitamine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise, kuigi see võinuks olla mõnevõrra raskendatud või ebamugav. 6) Tõenäoliselt oleks kaebajal olnud võimatu või tema elule ja tervisele ohtlik kahju hüvitamise kaebuse esitamine vahetult pärast infarkti ja operatsiooni. 7) 06.09.2005 vaidlustas kaebaja Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 korralduse nr 536 ja osales haldusasja menetluses, viibides ka kohtuistungil. Juba 10.02.2005 esitas ta alalise elamisloa taotluse ja osales ka selles menetluses isiklikult. Seega puudub alus eeldada, et kaebaja tervislik seisund oli kogu kaebuse esitamise tähtaja jooksul ja ka pärast tähtaja möödumist kuni kaebuse esitamiseni selline, mis takistas kaebuse esitamist või seadis ohtu kaebaja tervise. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. N. K määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas kohtunik võib arvata, et kaebaja on terve, kui tal hakkas 10.02.2005 kohtuistungil halb. Kaebajal on olnud infarkt, insult ja talle on tehtud mitmeid operatsioone, viimane veebruaris
  5. Kaebaja on invaliid, ta ei saa töötada ja tema tervislik seisund on halvenenud alates
  6. Alates 2002 on kaebaja korduvalt esitanud kohtule avaldusi moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Viimase avalduse esitas kaebaja 2005 novembris.
  7. KMA vastuses paluti jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumäärus muutmata. Kaebus kahju hüvitamiseks on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kohus tuvastas õigesti, et kaebaja esitatud põhjendused ei ole mõjuvad, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise, mistõttu on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. 3
(4)3-05-1073 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu 02.02.2007 määruse tühistamiseks alust.
  2. Kaebaja ei ole vaidlustanud kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
  3. Vastavalt HKMS § 12 lõikele 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Halduskohus märkis õigesti, et kohtupraktika kohaselt peab mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kuna kaebuse esitaja tõi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses kaebuse tähtaegset esitamist takistanud põhjusena esile vaid oma tervisliku seisundi, siis pidi halduskohus kaebuse esitaja poolt esitatud tõendite alusel kontrollima, kas kaebaja tervislik seisund võimalas esitada tähtaegselt kahju hüvitamise kaebuse või mitte.
  4. Halduskohus ei ole väitnud kaevatavas määruses, et kaebaja oleks terve, vaid on osundanud sellele, et kaebaja tervislik seisund on võimaldanud tal enne käesolevas asjas kaebuse esitamist esitada veebruaris 2005 KMA-le elamisloa taotluse ja septembris 2005 halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse korralduse peale ning osaleda isiklikult nendes menetlustes. Halduskohus on möönnud, et tõenäoliselt oli kaebajal võimatu esitada kahju hüvitamise kaebust vahetult pärast infarkti ja operatsiooni, kuid leidnud, et kaebaja tervislik seisund ei ole takistanud kaebuse õigeaegset esitamist kolme aasta jooksul. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks ta esitas halduskohtule kahjunõude alles novembris
  5. Kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks enne
  6. jaanuari 2005 pöördunud kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, siis ei ole tema väide arvukate avalduste esitamisest käsitatav mõjuva põhjusena käesoleva kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel. Esitatud asjaoludest ei nähtu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi. Käesolevas asjas tähtaja ennistamata jätmine ja asja menetluse lõpetamine halduskohtu poolt on õige. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.