sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
Menetlusosaliste menetluskulud otsustas kohus jätta nende endi kanda. Kohus leidis, et kuigi O.Gil oli Loksa Linnavolikogu esimehena 06.11.2006 Loksa Linnavolikogu kokkukutsumise õigus, oli istungil vastuvõetud otsus E. T nimetamise kohta linnavalitsuse liikmeks ning abilinnapea ametikohale tühine seetõttu, et O. G rikkus istungi kokkukutsumist puudutavaid norme, jättes vähemalt üheksale volikogu liikmele kutse teatavaks tegemata. Kaebuse nõue tuvastada E. T poolt linnavalitsuse arvelduskontode käsutusõiguste muutmise õigusvastasus ei kuulu aga halduskohtu pädevusse, sest Loksa linna ja AS x vaheline suhe on eraõigusliku iseloomuga ja E. T poolt krediidiasutusele esitatud avalduse näol on tegemist eraõiguslikus suhtes volituseta tehtud tahteavaldusega. 3. E. T esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja lõpetada
Apellant leidis, et tegemist on kohaliku omavalitsusüksuse sisese organivaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Samuti puudub Loksa linnal õigus esitada kaebust füüsilise isiku E. T vastu sellise avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, mille tekitajaks ei saanud olla E. T. Samasisuliste taotlustega apellatsioonkaebused esitasid 16.03.2007 viitega
lg-le 2 ka menetlusse kaasamata O.G ja P.M, väites, et halduskohus otsustas nende seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. O.G märkis, et halduskohtu tuvastatud asjaolu, nagu oleks O. G kutsunud linnavolikogu 06.11.2006 istungi kokku seadust rikkudes, võib anda alust E. Tle jt kolmandatele isikutele kahju hüvitamise nõuete esitamiseks O. Gi vastu. Samuti ei saanud kohus hinnata O. Gi kaasamata tema kui linnavolikogu esimehe sooritatud menetlustoimingu õiguspärasust. O. Gil ei olnud tema menetlusse kaasamata jätmise tõttu võimalik anda selgitusi ja esitada tõendeid kutsete saatmise asjaolude kohta. P.M väitis, et Loksa linnapea asendajana ja abilinnapeana on E. T apellandiga 05.02.2007 sõlminud abiteenistuja töölepingu nr 1/2007, milles kokkulepitud töö tegemise eest pole apellant siiani saanud töötasu, kuna tööandjal pole objektiivsetel põhjustel Loksa linna arvelduskontode käsutusõigust. Kui jõustub kohtuotsus, kus tuvastatakse Loksa linna ja E. T vahelise avalik-õigusliku suhte puudumine, muutub automaatselt tühiseks apellandi poolt heas usus sõlmitud tööleping ja apellant kaotab õiguse väljateenitud töötasule ning töökohale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 2
lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada ka protsessi kaasamata jäänud kolmas isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel muuhulgas ka seda, kas apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus. Sealjuures on ringkonnakohtul õigus menetlusosaliseks mitteoleva isiku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda põhjusel, et ilmselgelt on täitmata
lg-s 2 sätestatud tingimus.
lg 3 annab ringkonnakohtule aluse apellatsioonkaebuse tagastamiseks juhul, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselgelt rahuldada. 5. Ringkonnakohus leiab, et O. Gil ja P. M puudub
Käesolevas asjas tehtud kohtuotsusega ei otsustata nende isikute õiguste ja vabaduste üle. Esitatud on tuvastamiskaebus, mille rahuldamine ei too kaasa muudatusi õiguslikus olustikus, sealhulgas kolmandate isikute õigustes ja kohustustes. Samuti pole tuvastamiskaebuse esemeks õigussuhted, mille pooleks võiksid olla O. G või P. M. Kohtuotsuse põhjendavas osas mõne õigusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel võetud seisukohad ei mõjuta menetlusosalisteks mitteolevate isikute õigusi ja kohustusi. Isiku kaasamiseks menetlusosalisena ei anna alust ka see, et ta võib anda ütlusi või tema valduses on tõendeid asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Sellised asjaolud võivad olla aluseks isiku ülekuulamiseks tunnistajana või temale TsMS § 279 alusel dokumendi või andmete esitamise nõude esitamiseks. Seetõttu tuleb O. Gi ja P. M apellatsioonkaebused tagastada. 6. Samas pole alust E. T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. II 7. Apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist
Samal alusel lõpetaski halduskohus menetluse kaebuse nõude osas tuvastada E.T poolt AS-s x asuvate Loksa linna arvelduskontode käsutusõiguste muutmise õigusvastasus. Väiteid halduskohtu poolt asja menetluse lõpetamise õigusvastasuse kohta apellatsioonkaebus ei sisalda. Seetõttu hõlmab apellatsioonkaebus halduskohtu otsust selles osas, millega kaebus rahuldati. Samuti taotletakse apellatsioonkaebuses menetluskulude väljamõistmist, mille väljamõistmisest apellandi kasuks halduskohtu otsusega keelduti. III 8.
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt lõpetab halduskohus määrusega menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus selle aluse ilmnemisel halduskohtu otsuse ja lõpetab asjas menetluse. Loksa linna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ka selles osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas.
lg 1 p-s 1 nimetatud avalik-õiguslikud vaidlused, mis kuuluvad halduskohtu pädevusse, on sellised, milles halduskohtusse pöördujal puudub endal pädevus küsimuse lahendamiseks. Teistsuguses olukorras puudub selline vaidlus, mille lahendamise andmiseks halduskohtule oleks pöördujal õigustust. Õigus otsustada isiku abilinnapea ametisse nimetamise ja linna avaliku teenistuse suhetega seotud küsimused, sealhulgas teha kindlaks asjassepuutuvate linna haldusaktide tühisus, on Loksa linna pädeval võimuorganil. 3
Kaebuse menetluse lõpetamise tõttu jääb sisuliselt läbi vaatamata ka E. T apellatsioonkaebus. 10. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui vaidluse lahendamine oleks kuulunud halduskohtu pädevusse, esines käesoleval juhul
lg 31 p-s 5 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks või
lg 3 p-s 1 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, sest kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumine oli ilmselge.
lg 4 sätestab, et avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik võib esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul. Käesoleval juhul oli tegemist Loksa linna kui avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku poolt E. T kui üksikisiku vastu suunatud kaebusega, mille esitamiseks linnal puudus eriseadusest tulenev alus. IV 11.
lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Selle sätte alusel on E. Tl õigus nõuda Loksa linnalt menetluskulude hüvitamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.