Teatises ei ole põhjendatud, miks otsustati rangeima karistuse kasuks.Samuti ei ole näidatud põhjuslikku seost teatises kirjeldatud sündmuste ja kaebaja vahel. 5.
lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusakti andmisel haldisorgan on lähtunud.Teatises ei sisaldu diskretsiooni, teatises ei ole ühtegi põhjendust ega mõttekäiku, kuidas transpordiamet otsustuste vahel valis. 6. Rikutud on
Vastustaja ei ole välja selgitanud, et teatises toodud isikute näol oli tegemist töölepingu alusel töötavate isikutega, kelle töölepingu juurde oli vormistatud lisa, milles töötajad andsid tagasivõtmatu nõusoleku, et nimetatud lisas märgitud asjaolude/sündmuste saabudes, mis hõlmavad ka teatises märgitud rikkumisi, karistatakse konkreetset töötajat pädevate organite ( sh taksokontrolli )poolt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lisadega tutvudes tehtigi rahatrahvid otse taksojuhtidele, seega karistati taksojuhte, mitte aga kaebajat. Kuna rikkumise eest on juba teistele isikutele karistus määratud , ei ole kaebuse esitajale võimalik sama teo eest karistust määrata. Ka märgib kaebaja, et vastustaja teatises ei sisaldu viidet, et teatises toodud rikkumistest oleks transpordiamet kaebuse esitajat teavitanud.Kuna rikkumised panid toime taksojuhid, kes osalesid haldusmenetluses iseseisvalt, ei pruugi kaebaja olla neist otsustest teadlik, samuti ei olnud neid otsuseid kaebuse esitajal võimalik vaidlustada. Tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust üksnes nn inimfaktoriga rikkumised.Näiteks p 2 märgitud rikkumine, mille kohaselt tuvastas taksokontroll kella 22 ajal, et taksojuht suitsetas. Vastustaja ei selgitanud, kuidas sellist rikkumist ära hoida. Kaebuse esitaja hinnangul ei või karistada isikut, kes ei ole otseselt süüdi toime pandud teos. Kaebaja hinnangul on tema kohustused suuremas osas sätestatud ÜTS § 35-39 ning neid kohustusi ei ole kaebaja rikkunud. 7. Teatis on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas haldusõiguslike põhimõtetega. Kaebuse esitajal on põhjendatud ootus heale haldusele, mis on tagatud Põhiseaduse §-ga 14. Jääb arusaamatuks, miks kontrolliti augustisseptembris suuremas osas vaid kaebuse esitaja taksosid ning kaebuse esitaja arvates on see toimunud sihilikult. 8. Teatis on vastuolus haldusmenetluse nõuetega. Kaebuse esitajat haldusmenetlusse kaasatud ei olnud, mis on haldusmenetluse nõuete oluliseks rikkumiseks. Kuna kaebajat ei teavitatud menetlusest ning vastustaja poolt ei tehtud sisuliselt menetlustoiminguid, 2 vaid saadeti teatis taksoveoloa tühistamise kohta, tõusetub küsimus, kas vastustaja üldse algatas haldusmenetluse. Igal juhul on rikutud
Samuti on rikutud
lg 1 ja lg 2, sest kaebuse esitajat ei ole ära kuulatud ja tal ei ole olnud võimalust avaldada oma arvamust ja esitada vastuväiteid. Samuti leiab kaebaja, et ÜTS § 46 lg 1 p 2 ja
lg 1 järelduvalt on taksoveoloa kehtetuks tunnistamine niivõrd range karistus, et haldusakt pidi olema vormistatud korralduse või otsuse vormis, mida aga tehtud ei ole . Seega haldusakt ei vasta vorminõuetele. 9. Lisaks leiab kaebaja, et haldusakt on
Adressaadiks on märgitud Nikolai Manohhin, kellel ei ole taksoveoluba, samas on haldusaktis märgitud ka kaebuse esitaja nimi. Teatises pöördutakse N.Manohhini poole, ent otsus on tehtud kaebuse esitaja suhtes.
lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt.Eespoolviidatud Tallinna Transpordiameti põhimääruse kohaselt annab ameti juhataja oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist, mistõttu kaebuse seisukoht, et haldusakt tulnuks vormistada korralduse või otsusena, on ekslik. Kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti, kehtivad haldusaktile
ette nähtud vorminõuded ning siinkohal tuleb nõustuda kaebajaga haldusakti vorminõuetele mittevastavusest. 22. Põhjendamatud on kaebuse väited haldusakti tühisusest
Viimatinimetatud sätte kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti adressaat. Vaidlustatud teatisega on tunnistatud kehtetuks OÜ-le Service Grupp väljastatud taksoveoluba nr BT 0001839, seega on haldusakti adressaadiks nimetatud tegevusloa omanik OÜ Service Grupp, kelle õiguste ja kohustuste muutmisele on haldusakt suunatud. Teatis on arusaadavalt adresseeritud mitte eraisikule N.Manohhinile, vaid OÜ-le Service Grupp tema seadusliku esindaja äranäitamisega osaühingu aadressil. Kohus märgib siinkohal, et kaebuse esitaja ei ole ka kohtult nõudnud haldusakti tühisuse tuvastamist, vaid on taotlenud haldusakti tühistamist, millise nõude esitamine on võimalik kehtiva haldusakti suhtes.
23. Haldusmenetluse seaduse (
) § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Seega laieneb
üldseadusena kõigile haldusmenetlustele, kui eriseaduses on vastav küsimus reguleerimata või kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. ÜTS § 1 lg 4 tulenevalt kohaldatakse ÜTS –s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (
) sätteid, arvestades ÜTS erisusi.
lg 1 p-st 2 tulenevalt on haldusorgan kohustatud teavitama menetlusosalisi tema initsiatiivil algatatud haldusmenetlusest haldusakti andmiseks või toimingu sooritaniseks. Menetlusest teavitamine on hea haldustava ja õigusriigi põhimõtete kohase haldusmenetluse eelduseks. Samuti on teavitamiskohustuse täitmisega tagatud menetlusosalisele võimalus oma menetlusõiguste kasutamiseks, ennekõike tuleb siinkohal nimetada ärakuulamisõigust ning õigust esitada arvamust ja vastuväiteid. Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. teatis nr 2-3/07/58 taksoveoloa nr BT 0001839 tühistamisest on haldusakt ning OÜ Service Grupp nimetatud haldusakti adressaadina oli menetlusosaliseks ning teda tuli tema suhtes algatatud menetlusest teavitada ja tagada 5 menetlusosalistele ettenähtud õiguste kasutamise võimalus. Kohtule ei ole asja arutamisel esitatud tõendeid, mis sellise kohustuse täitmist kinnitaksid, seega ei ole ka leidnud tõendamist kaebuse esitaja teavitamine tema suhtes algatatud haldusmenetlusestvõi sellisesse menetlusse kaasamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja poolt OÜ-s Service Grupp töölepingu alusel töötavate taksojuhtide suhtes läbiviidud väärteomenetlus ei ole haldusmenetlus ning kohtuvälise menetleja poolt OÜ Service Grupp teavitamine selliste rikkumiste arutamise ajast ja kohast ( nn taksokomisjoni toimumisest ) ei ole automaatselt käsitletav OÜ Service Grupp suhtes haldusmenetluse algatamisena ja sellest teatamisena. 24.Haldusmenetluse algatamisest teatamine on üldjuhul vormivaba, ent menetluse algatajal peab vaidluse korral olema võimalik tõendada menetlusosalise informeerimist. Tallinna Transpordiamet on asja arutamise käigus väitnud,et kaebuse esitaja teadis taksojuhtide rikkumisest ja esitas ka 10.10.2006 seletuse, ent hiljem rikkumistele ei reageerinud. Tunnistaja Margus Kehi kinnitusel teavitas ta 2006.a. septembrikuus osaühingu seaduslikku esindajat, kui viimane käis kohapeal, haldusmenetluse algatamisest ning siis nõuti ka seletust . Kohtule esitatud tõendite analüüs ei võimalda teha järeldust, et OÜ Service Grupp oli või pidi olema teadlik tema suhtes algatatud haldusmenetlusest. Osundatut ei tõenda OÜ Service Grupp poolt 10.10.2006 dateeritud seletus 5 rikkumise kohta. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et kaebuse esitajat on teavitatud sellest, et on algatatud menetlus, mille käigus kaalutakse OÜ-le Service Grupp väljastatud taksoveoloa tühistamist ning et sellise menetluse käigus on osaühingut informeeritud asjaoludest, millele tuginevalt taksoveoloa tühistamist kavatsetakse ja osaühingule oleks antud tähtaeg selgituste ja vastuväidete esitamiseks. Asjaolust, et transpordiamet koostöös Keeleinspektsiooniga on avastanud osaühingus töötavate taksojuhtide poolt rikkumisi ja neist rikkumistest viiest oli äriühing kindlasti teadlik ja oli andnud selles suhtes seletuse, ei saa järeldada, et OÜ Service Grupp pidi kontrollimiste käigus tuvastatud viie rikkumise põhjal saama aru, et nende rikkumiste tulemuseks on taksoveoloa kehtetuks tunnistamine ning et tal oli selles menetluses võimalik esitada oma kaitseks vastuväiteid. Isegi juhul, kui eeldada, et OÜ-l Service Grupp pidi olema märgitud viie rikkumise kohta seletuse andmisel arusaadav, et on käimas haldusmenetlus, siis vaidlustatud haldusaktis toodud faktilised asjaolud ei ole kattuvad ülalmärgitud viie rikkumisega ning vaid ühel juhul teatises loetletuist on transpordiameti teatises märgitud, et OÜ Service Grupp on andnud asja kohta seletuse. Seega ka viimatinimetatud juhul on ainuvõimalik järeldus OÜ Service Grupp menetluse algatamisest teavitamata jätmisest ja temale menetlusosalise õiguste realiseerimise mittevõimaldamisest. Tallinna Transpordiameti kirjalikust seletusest ja kohtuistungil antud selgitustest järelduvalt algatas transpordiamet haldusmenetluse kui olukord ei paranenud ja ilmnesid uued rikkumised, millele OÜ Service Grupp enam ei reageerinud ja oli arusaadav, et kaebaja ei ole huvitatud olukorra parandamisest oma firmas, otsustas amet OÜ-le Service Grupp väljastatud tegevusloa tunnistada kehtetuks ( tl 51), seega pärast märgitud seletuse esitamist viie rikkumise kohta ning järelikult on vastustaja väited sellest, et kaebaja teadis rikkumistest ja sellega seoses kaebaja suhtes haldusmenetluse algatamisest vastuolulised ja tõendamata. Lisaks märgib kohus, et teatise punktis 10 on viidatud Keeleinspektsiooni poolt 2006.a. II poolaastal läbiviidud kontrollimiste tulemusena avastatud 19-le keeleseaduse rikkumise 6 juhtumile. Keeleinspektsiooni 20.03.2007.a. kirjast nr 3.-6/82-7 nähtub, et kontrollimise tulemusena vormistatud ettekirjutuste täitmise järelkontroll toimub 27.03.2007 Tallinna transpordiametis ning kaebuse esitajal tööandjana on palutud tagada nimetatud taksojuhtide transpordiametisse kohaletulek ja viidatud on keeleoskusnõuete rakendamise eiramise korral väärteomenetluse algatamise võimalusele kaebuse esitaja suhtes keeleseaduse § 26.4 alusel. Osundatud kirjale on kaebuse esitaja vastanud 27.03.2007.a. ning vastusest nähtub, kuidas on osaühingu poolt reageeritud keeleseaduse tuvastatud rikkumistele. Ehkki viimatinimetatud kirjavahetus on aset leidnud pärast vaidlustatud haldusakti andmist, kinnitavad eespoolnimetatud dokumendid, et ka seoses keeleseaduse rikkumise juhtumitega ei saanud kaebuse esitaja olla teadlik tema suhtes taksoveoloa kehtetuks tunnistamiseks haldumenetluse algatamisest . Lisaks ei kinnita Keeleinspektsiooni inspektor Helga Laasi poolt kohtuistungil antud ütlused vastustaja väidet kaebuse esitaja poolt ametiga suhtlemise vältimisest või koostöö puudumisest, vaid tunnistaja on kaebuse esitajale ette heitnud seda, et mõningatel juhtudel oleks pidanud puudusi kiiremini kõrvaldama. Haldusmenetluse algatamisest menetlusosalise informeerimata jätmine ja temale seeläbi selgituste ja vastuväidete esitamise võimaluse andmata jätmine on selliseks rikkumiseks, mis võib mõjutada asjas tehtud otsust ning eespoolmärgitud asjaolud viitavad käesolevas asjas sellise võimaluse esinemisele. Ka viitavad eespoolmärgitud asjaolud sellele, et muu hulgas jättis transpordiamet järgimata uurimisprintsiibi, sest enne asja otsustamist ei tehtud kindlaks kõiki asja otsustamiseks vajalikke asjaolusid. Seda eksimust oleks aidanud vältida kaebuse esitaja menetlusosalisena haldusmenetlusse kaasamine. 25.
kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistee kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Esmalt märgib kohus, et vaidustatud haldusaktis on esitatud vaid faktiliste asjaoludena tuvastatud rikkumised taksojuhtide poolt ja neile määratud karistusotsuste jõustumine, samuti Keeleinspektsiooni poolt tuvastatud keeleseaduse nõuete rikkumised ning õigusliku alusena tehtud viide ÜTS § 46 lg 1 p 2 , mis ei ole piisavaks motiveeringuks. Riigikohus on korduvalt oma lahendites käsitlenud haldusakti motiveerimise küsimusi , näiteks 19.03.2002.a. lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 selgitas Riigikohus , et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise . Riigikohus on 06.11.02 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest .Haldusaktist ei selgu ka, millistel kaalutlustel otsustas Tallinna Tranpordiamet käesoleval juhul taksoloa kehtetuks tunnistamise, mitte aga mõne muu ÜTS § 46 lg 1 p 2 sätestatud 7 tagajärje kohaldamise. Riigikohus on 14.10.2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 rõhutanud, et Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Asja arutamise käigus on transpordiamet selgitanud, et taksoveoloa kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et transpordiamet suhtles tuvastatud rikkumiste puhul korduvalt OÜ-ga Service Grupp ja osaühing esitas seletuse 10.10.2006, olles seega rikkumistest teadlik, ent olukord ei paranenud ja ilmnesid uued rikkumised, millele OÜ ei reageerinud ning oli arusaadav, et OÜ Service Grupp olukorra parandamisest oma firmas huvitatud ei ole. Kohus on nende vastustaja poolt esile toodud asjaolude osas esitanud oma seisukoha eespool, sealhulgas on kohus tuvastanud, et aspektide puhul, mida transpordiamet hindas taksoveoloa kehtetuks tunnistamise poolt rääkivatena, on tegemist haldusmenetluse põhimõtteid rikkudes läbiviidud menetluses tehtud järeldustega , mille õigsus ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitust. Lisaks märgib kohus, et kuigi ei ole välistatud motivatsioonipuuduste parandamine kohtumenetluse käigus , ei ole käesoleval juhul, kus põhjendused haldusaktis sootuks puuduvad, kohtumenetluse käigus esitatud motivatsioon piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat haldusakti motiveerimise kohustust, seda enam kaalutlusõigusel põhineva haldusakti puhul. Vastavate kaalutluste puudumine haldusaktis seab takistused ka haldusakti proportsionaalsusele hinnangu andmiseks. Lähtudes tuvastatud rikkumistest haldusmenetluse läbiviimisel ning vastustaja poolt taksoveoloa tühistamise aluseks olnud põhjendustest, mis ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitamist, ei saa nende asjaolude pinnalt pidada vaidlustatud haldusakti ka proportsionaalseks. 26.
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on kohus teinud kindlaks sellised menetlus- ja vorminõuete rikkumised, mis võisid avaldada mõju menetlustulemusele ning arvestades siinjuures diskretsiooniveaga tingivad nimetatud puudused vaidlustatud haldusakti tühistamise. MENETLUSKULUD 27. Kaebuse esitaja on taotlenud ka kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtule ei ole esitatud teisi kuludokumente peale koopia maksekorraldusest (tl 32), mis tõendab riigilõivu (80 krooni) tasumist halduskohtusse kaebuse esitamisel. Seega tuleb Tallinna Transpordiametilt OÜ Service Grupp kasuks välja mõista 80 krooni riigilõivu. Lea Kuuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.