Obsah (4)

§ 158§ 146§ 115§ 117

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-19949 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprill Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi S A´i nõudes Kohtuistun

§ 158algab kolme aastase aegumise arvestus alates 23.09.2003 ja lõpeb 22.09.2006.a.

Hagi on esitatud varem. Järelikult aegumise nõue kohaldamisele ei kuulu. Kostja viitab korteri ostnud K H poolt allkirjastatud kokkuleppele, jättes samas tähelepanuta, et K H on sõlminud kokkuleppe kostja nimel. Seega pole toimunud kostja vahetus VÕS § 175 mõttes. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx müünud 22.09.2003.a K H. Vastavalt ostu-müügilepingu p 2.1.5 moodustas korteril olev võlgnevus kommunaalteenuste eest 6000 krooni. Vastavalt müügilepingu p 4.2 kohustus ostja K. H tasuma kogu korteril oleva võlgnevuse hiljemalt 10.01.2004.a Kuna K. H võttis endale võlgnevuse tasumise kohustuse, peab tema kandma vastutust selle mittetasumise eest. Vastavalt AS Kohtla-Järve Soojus ja K H vahel sõlmitud lepingule ID 449081 11.12.2003.a võttis viimane endale kohustuse maksmata kinni võlgnevus, hageja aga nõustus sellega, et K H tasub korteril oleva võlgnevuse. See tähendab, et hageja nõustus kohustuse üleminekuga (VÕS § 175 lg 5). Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu nõudeid võlgnevuse sissenõudmise osas. Korteri müümise seisuga moodustas võlgnevus 6841,33 krooni. Vastavalt

§ 146lg1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat.

Seega on hageja kuni 01.07.2003.a olnud võlgnevuse aegumistähtaja mööda lasknud KOLMANDA ISIKU KAASAMINE Viru Maakohtu 06.02.2007.a määrusega oli menetlusse kaasatud K H kolmanda isikuna kostja poolel. KOHTUISTUNGID Kohtuistungil, mis toimus

1. veebruaril 2007.a, jäi hageja esindaja P. P hagi juurde. Kostja esindaja selgitas, et kostja sõlmis K. H notariaalse lepingu. Hagejaga on sõlminud lepingu K. H, kuna seal on kõik tema rekvisiidid. Kostja mingeid volitusi K. H andnud ei ole. Nad leiavad, et hageja sõlmides K. H vastava lepingu, tunnustas teda võlgnikuna. Kohtuistungil 03.04.2007.a hageja esindaja P. P toetas hagi, selgitades, et kuna hageja ei olnud teadlik korteri ostu-müügi tehingu teostamisest, siis ei võinud hageja teada, et K. H puhul on tegemist uue omanikuga. Kokkuleppe sõlmimise hetkel lähtus hageja sellest. K. H on kostja esindaja, mitte iseseisva isikuga. Hageja ei ole ostu-müügilepingu pooleks, samuti ei ole ta andnud nõusolekut võlgnevuse ülemineku kohta. 2 Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Samuti palus ta kohaldada hagi osas aegumist. K. H lepingut sõlmides andis hageja nõusoleku võlgnevuse üleminekuks. Kostja pole võlgnevust hageja ees tunnistanud. Kokkuleppes on K. H allkiri ja seal on ka kirjas, et K. H on korteri omanik Kinnitust pole leidnud, et K. H oli kostja esindaja Kolmas isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulus kuni 22.09.2003.a korter asukohaga xxx (tl 7). Hageja esitatud tõenditest (tl. 8, 10, 11- 12) nähtub, et kostja võlg 26.06.
2. a seisuga oli 6 996,73 krooni, sh võlgnevus soojusenergia eest 4641,03 krooni ja viivised 2355,70 krooni. 22.09.2003.a ostu-müügilepingu (tl 19 – 23) alusel on S A müünud korteri asukohaga xxx K H 6000 krooni eest. Lepingu p. 2.1.5 kohaselt kinnitab müüja (kostja), et ta omab lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevusi summa 6000 krooni ning p. 4 .1 ja 4.2 kohaselt 6000 krooni tasumisena võtab ostja (kolmas isik) endale üle müüjaga sõlmitud kokkuleppe alusel müüja kohustuse lepingu alapunktis 2.1.5 võlgnevuste tasumise osas. Nimetatud kokkuleppe täitmiseks kohustus ostja (kolmas isik) taotlema kreeditoride nõusolekuid nimetatud kohustuse ülevõtmiseks ning koostama kreeditoridega iseseisvaid võla tasumise ajagraafikuid ning tasuma nimetatud võlgnevused hiljemalt 10.01.2004.a. Lepingu p. 4.
3. kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et kui ostja (kolmas isik) ei täida lepingu alapunktis 4.2 nimetatud kohustust, siis on müüjal õigus nõuda ostuhind endale, et tasuda võlgnevused. 11.12.2003.a on AS Kohtla-Järve Soojus (võlausaldaja) ja S A (võlgnik) vahel sõlmitud kokkulepe (tl 13), mille kohaselt võlgnik võlgneb võlausaldajale 11.12.2003.a seisuga 4641,33 krooni, mille kohustub tasuma ajavahemiku 10.01.2004.a kuni 10.12.2004.a osade kaupa. Graafikujärgse summa mittetasumisel ettenähtud tähtajaks kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,07% tasumata makse summalt iga viivitatud päeva eest. Võlgnikuna on kokkuleppele alla kirjutanud K H. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 175 lg1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik asub senise võlgniku asemele ning lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

§ 115

lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

§ 117

lg 1 ja lg 2 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 3 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtub, et K H oli kostja esindusõigus ning tal olid volitused kostja nimel 11.12.2003.a kokkuleppe sõlmimiseks. Seega ei ole 11.12.2003.a sõlmitud kokkulepe kostjale siduv ning ei too endaga kaasa kohustusi, sh kohustust tasuda kokkuleppe punktis 3 nimetatud viivist. Seega ei ole hageja viiviste nõue summas 2355,70 krooni põhjendatud. Kuna 11.12.2003.a kokkuleppe sõlmis hagejaga kolmas isik ning 22.09.2003.a müügilepingus on sätestatud võla ülekandmine võlausaldajale, tähendab hageja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe võlausaldaja nõustumist võla ülekandmisega.

§ 146

lg1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 158

lg1 ja lg2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, nõude tunnustamine võib seisneda isikule võlgnetava summa osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Asja materjalidest (tl 9) nähtub, et kostjale on esitatud ajavahemikus 30.10.2002 kuni 06.06.2003.a arveid kokku summas 6841,33 krooni, millest kostja on tasunud 2200 krooni. Seega moodustas kostja võlgnevus 06.06.2003.a seisuga 4641,33 krooni. Hagi on kohtusse esitatud 28.07.2006.a tekkimist. see on enam kui kolme aastat peale võlgnevuse Hageja väide, et kostja on hageja nõuet 22.09.2003.a sõlmitud korteri müügilepingus tunnistanud, ei ole põhjendatud. Nimetatud müügilepingu p-st 2.1.5. (tl 19- 24) nähtub küll, et kostja omas korteri kasutamisega seotud võlgnevusi suuruses, mis ei ületa 6000 krooni, kuid ei täpsusta, millistele võlausaldajatele millistes konkreetsetes summades kostja võlgnevust omas. Samuti ei ole hageja 22.09.2003.a müügilepingu pooleks ning seega ka õigustatud isikuks, kellele kostja on nõuet tunnustanud. Kohus ei tuvastanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kohaldada võlgnevuse 4641,03 krooni osas aegumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud, sh hageja enda menetluskulud, tema kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 444, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Helgi Vinni Kohtunik: 4