MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-465 Haldusasi P.G kaebus kahju hüvitamiseks summas 2 000 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.märtsi 2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.G määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja P.G RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 14.märtsi 2007 määrus muutmata ja P.G määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa (HKMS § 741 lg 1, TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- P.G esitas 2.märtsil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) tegevusega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks summas 2 000 000 krooni ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
- Tallinna Halduskohtu 14.märtsi 2007 määrusega (kohtutoimiku lk 88) jäeti kaebus käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruses selgitati kahju hüvitamise nõude eeldusi vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikele 1 ja mittevaralise kahju hüvitamise aluseid vastavalt RVastS §-le
- Määruse täitmiseks tuli kaebajal kaebuses märkida, milles konkreetselt seisneb kahju põhjustanud haldusorgani õigusvastane tegevus kaebaja suhtes; millal õigusvastane tegevus toimus; millal kaebaja sai teada talle väidetavalt tekitatud kahjust; mida kaebaja võttis ette, et kahju vältida; selgitada põhjuslikku seost kahju tekitanud avaliku võimu kandja õigusvastase haldusakti või toimingu ja saabunud kahju vahel; kirjutada kaebuses üheselt mõistetavalt lahti haldusorgani (ametniku) süüline tegevus. 3-07-465
- Tallinna Halduskohtu 14.märtsi 2007 määrusega (tl 87) jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Taotleja on märkinud põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik, et ta oli ebaseaduslikult deporteeritud Vene Föderatsiooni ja selle tulemusena on talle tekitatud moraalset ja materiaalset kahju. Samuti märgib kaebaja, et ta viibib väljasaatmiskeskuses isoleerituna ühiskonnast, tal puudub sissetulek ning piisavad juriidilised teadmised enda esindamiseks ja kaitsmiseks. 2) Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et kaebaja soovib vaidlustada KMA toimingud, mis on seotud tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist. KMA toimingute vaidlustamiseks on kaebaja ise võimeline ilma advokaadi abita koostama kaebuse vastavuses HKMS § 10 sätetele, andma selgitusi asjaolude kohta ja kaitsma kohtus oma õigusi, kuna tegemist ei ole keerulise kohtuvaidlusega. 3) Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30.mai 2005 määruses haldusasjas nr 23/727/05 on asutud seisukohale, et advokaadi õigusteenuse mittesaamine võib õiguslike teadmisteta kaebajal halduskohtumenetluses raskendada seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamist. Kuid halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis nõuab halduskohtu aktiivset rolli menetluses, mis ei piirdu üksnes protsessiosaliste väidete hindamisega. Kui keegi on pöördunud kaebusega halduskohtusse, siis tuleb halduskohtul teha omalt poolt kõik võimalik, et selgitataks välja nii kaebuse sisu (miks isik leiab, et tema õigusi on rikutud) kui ka kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on toonitatud Riigikohtu 16.oktoobri 2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-
- 4) Kaebaja on korduvalt pöördunud kohtu poole temale riigi õigusabi määramiseks ning kohus on tema taotlused rahuldanud, kuid kaebaja on loobunud temale määratud advokaatidest. 5) Kui kaebaja riigikeelt ei valda, tagab kohus kohtuistungil tõlgi kohaloleku. TsMS § 34 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel ja teisel isikul, kes ei saa kohtumenetluse keelest aru, õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab.
- Tallinna Halduskohtu 12.aprilli 2007 määrusega jäeti P. G määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- P.G määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 14.märtsi 2007 määrus tühistada, rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks ja saata asi esimese astme kohtusse teisele kohtunikule. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus on ebaõigesti jätnud kaebaja riigi õigusabita. Kaebajal puudub juriidiline haridus ja samas ka võimalus tasuda advokaadi teenuse eest, sest ta ei saa käia tööl ja teenida rahalisi vahendeid, sissetulekud puuduvad. Kohtul pole tõendeid, et kaebaja on võimeline iseseisvalt, õigesti ja täiesti korrektselt kirjutama kaebuse. Halduskohus on kindlaks teinud kaebuse HKMS nõuetele mittevastavuse, mis tõendab õigusabi vajalikkust käesolevas asjas. Kaebajal puudub võimalus saada vajalikul määral juriidilist informatsiooni Eesti Vabariigi õigus- ja kohtusüsteemi korraldusest vene keeles, saada täiel määral juriidilist kirjandust vene keeles 2
(5)3-07-465 tõlke originaaltekstile vastavuse kinnitusega. Pole tõendeid, et väljasaatmiskeskuses viibides saaks ta selgeks Eesti Vabariigi õigusaktid ja omaks võimalust neid täiel määral kohtus kasutada. Tegemist on küllaltki keeruka asjaga. Kaebaja ei vaidlusta KMA toiminguid ja praeguseid katseid teda Eesti Vabariigist välja saata (need on vaidlustatud teistes haldusasjades), vaid nõuab moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist seoses tema Vene Föderatsiooni faktilise deporteerimisega Eesti Vabariigi võimude poolt KMA ja teiste riigiasutuste näol. Uurimisprintsiip ei asenda õigust advokaadile ega taga iseenesest inimõigusi. Kohtu seisukoht, et kaebaja suudab ise toime tulla, on tõenditele mittetuginev paljasõnaline oletus. Kohtumääruses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-41-02 ei sisalda põhiseadusevastast allteksti, et isik tuleks ilma jätta õigusest riigi õigusabile. 2) Kohus viitab mitmetele advokaatidest keeldumistele, kuid tegelikult on kaebaja keeldunud ainult ühest advokaadist, kellega koostöö katkes seoses tema ebaprofessionaalsuse, advokaadile pandud ülesannete täitmata jätmise ja tegevusega KMA huvides. Nimetatud advokaadi oli organiseerinud kohtunik oma äranägemisel, andmata seda õigust Eesti Advokatuurile. Kohus rahuldas kaebaja taotluse haldusasjas nr 3-06-2414 advokaadi vahetamiseks vastuväiteid esitamata. 3) Tõlgi olemasolu kohtuprotsessis ei asenda ega piira kaebaja õigust advokaadile. Advokaadi osalemine annaks mingigi garantii, et kohtunik järgiks seadusi. 4) Kaebaja on koostanud ja esitab Tallinna Halduskohtusse kohtunik Maret Altnurme suhtes taanduse, kus on näidatud, et kohtunik on teadlikult KMA positsioonil, ei arvesta tõendeid ja väldib asjaolude väljaselgitamist. Kohtunik on otsustamisel lähtunud isiklikust vastumeelsusest kaebaja isiku suhtes ja on asja tulemusest isiklikult huvitatud. Sama kohtuniku otsusest asjas nr 3-06-2295 ilmneb selgelt, et ta on KMA poolel ja pole sündmustega kursis. Riigi õigusabi andmisest keeldumisega püüab kohtunik kaebust seadusliku aluseta blokeerida. Praktiliselt kõik kaebused on määratud samale kohtunikule, ehkki tema objektiivsus on eelnevalt tehtud lahenditest sõltumise tõttu kaheldav: asjades nr 307-465, 3-07-486, 3-07-464, 3-07-467 ja 3-07-469 on kaebajale keeldutud riigi õigusabist ja samaaegselt juhitud tähelepanu kaebuse mittevastavusele HKMS nõuetele. On ilmne, et kohtuniku eesmärk on kaebusi mitte menetleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 37 lg 3 ja § 473 lg 3 alusel lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sõltumata menetlusosalise taotlusest osaleda asja arutamisel ringkonnakohtus. 7. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt taotletakse riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse tühistamist muuhulgas põhjusel, et kohtunik kuulus taandamisele. Kohtuniku taandamise alused on sätestatud TsMS § 23. Määruskaebuses ei osutata TsMS § 23 punktides 1 – 6 märgitud asjaoludele. Seega on kaebaja hinnangul taandamise aluseks sama paragrahvi punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu. Viidatud sätte järgi on taandamiseks alus, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks annab määruskaebusest nähtuvalt alust muus asjas oma äranägemisel riigi õigusabi osutaja organiseerimine, muus asjas KMA-le positiivse ja kaebajale negatiivse kohtulahendi tegemine ning muudes asjades analoogiliselt käesoleva asjaga kaebaja riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmine samaaegselt kaebuse puuduste kõrvaldamise nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esile toodu kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks ja määruse sel põhjusel tühistamiseks alust. Riigi õigusabi osutajaks advokaadi 3
(5)3-07-465 määramine, kelle nimetab advokatuur, ei ole ainus õiguspärane võimalus isikule riigi õigusabi kindlustamiseks. Lisaks viidatud võimalusele näeb RÕS § 18 lg 2 ette ka võimaluse, et kui riigi õigusabi saajal ei ole advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, võib kohus määrata riigi õigusabi osutajaks sellega nõusoleva advokaadi. Kui kohus määrab riigi õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nõusolekut ta on ise küsinud, saadetakse määrus advokatuurile vaid teadmiseks. Seega ei pea kohus taotlema advokaadi nimetamist advokatuurilt, vaid võib ise pöörduda advokaadi poole riigi õigusabi osutamiseks nõusoleku saamiseks. Selline pöördumine ja nõusoleku andnud advokaadi õigusabi osutajaks määramine ei viita kohtuniku erapoolikusele. Kaebaja poolt algatatud muudes haldusvaidlustes talle ebasoodsa lahendi tegemine või riigi õigusabi andmisest keeldumine ei ole iseenesest asjaolu, mis viitaks kohtuniku isiklikule huvitatusele või eelarvamusele kaebaja suhtes.
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väited RÕS ebaõigest kohaldamisest. Juriidilise hariduse puudumine ja füüsilise isiku majanduslikust seisundist tulenev suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ei ole ainsad asjaolud, millega kohtul tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada. Riigi õigusabi seadus sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Olukorrad, kus riigi õigusabi ei anta, on sätestatud RÕS §-s
- Riigi õigusabi ei anta muuhulgas ka siis, kui taotleja on kohtu hinnangul ise võimeline kaitsma oma õigusi (§ 7 lg 1 p 1). Viidatud sättest võib kohus teha erandi RÕS § 7 lg 3 alusel, mis näeb ette, et riigi õigusabi võib anda § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma ning riigi õigusabi andmist ei tingi ka RÕS § 7 lõikes 3 sätestatu. Kaebaja algatatud vaidlus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole õiguslikult keerukas ning selgitusi selle kohta, kelle ja millise õigusvastase tegevusega leiab ta endale kahju tekitatud olevat, milles kahju seisneb, millal ta kahjust teada sai ja mida ta on kahju vältimiseks ette võtnud, on kaebaja halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi arvestades võimeline andma ka advokaadi abita. Samu asjaolusid tuleks kaebajal selgitada riigi õigusabi osutajale. Halduskohus on selgitamiskohustust järgides andnud kaebuse käiguta jätmise määruses juhised, kuidas kaebust täiendada ja täpsustada nii, et kohtul oleks võimalik kaebust menetleda. Nende juhiste järgimine ei eelda õiguslike eriteadmiste olemasolu ega erialakirjandusega tutvumist. Iseenesest on õige kaebaja väide, et tõlk ei asenda advokaati, kuid kohtumenetluse keele ebapiisav valdamine ei ole asjaolu, mille tõttu tuleks anda isikule tingimata riigi õigusabi. Kohus ei ole nõudnud kaebajalt avalduste, kaebuste ja dokumentide esitamist eesti keeles ega ka nende tõlkimist. Kohtulahendite seaduslikkuse tagamiseks on ette nähtud edasikaebeõigus ning lahendite seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimine kõrgema astme kohtu poolt.
- Kohtu poolt määratud riigi õigusabi osutajast keeldumine muus asjas ei ole iseseisev alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks, küll aga on kaebaja poolt Eesti Advokatuuri liikmete suhtes pretensioonide esitamine asjaolu, mis kaudselt osutab kaebaja võimekusele vaadeldavas asjas ise oma väidetavalt rikutud õiguste eest seista. Riigi õigusabi osutaja, kelle vahetamist kaebaja haldusasjas nr 3-06-2414 taotles, ei ole ainuke advokaat, kelle õigusteenust kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlusest (tl 13) nähtuvalt käesolevas asjas kasutada ei soovi – kaebaja on nimetanud kolme advokaadi nime, kelle teenust ta ei taha. 4
(5)3-07-465 Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)