Menetlus taastati 30.01.2006.a määrusega kostja kaja alusel.
K §-dele 173, 174, § 231 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
Nimetatud sätte kohaselt võib kostja juhul, kui pärast menetluse taastamist on kostja kahjuks tehtud uus tagaseljaotsus, esitada uue otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Apellant on apellatsioonkaebuses vaidlustanud viiviste arvestuse ja leidnud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus arvesse võtma ka kostja esitatud vastuväiteid ja taotlusi asjas tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta. Seega on apellatsioonkaebuses tuginetud üksnes kohtuvaidluse sisulistele 2
lg 1 kohaselt võib kohus teha kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega tuleneb menetlusseadustikust, et hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esitatud hagiavaldusest ning kohtul puudub kohustus arvestada kostja poolt varasema menetluse käigus esitatud vastuväiteid. Õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad asjakohase õigusnormi abstraktsele faktilisele koosseisule, s.o asjaomase õigusnormi sisustamisel hageja esitatud faktiliste asjaoludega saadakse tulemuseks hageja poolt taotletav õiguslik tagajärg. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi arvestades kostja poolt vastuväidete esitamist ei olnud maakohtul takistusi teha asjas tagaseljaotsus, kuna hageja esitas kostja vastuväidete kohta omapoolsed seisukohad, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud oma väiteid teenuste kasutamise eest tasumise kohta. Hageja viitas ka kostja väidete vastuolulisele ning leidis, et kostja taotlus väljastada kõnede eristused ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluse käigus väitnud, et tema poolt on tasutud kõigi hageja õiguseellase poolt osutatud teenuste eest, samuti on kostja palunud hagejal esitada kõnede eristused vaidlusaluse perioodi kohta, samuti tõendid selle kohta, et pretensioonid olid hageja poolt kostjale saadetud ja viimane oli need ka kätte saanud (t lk 45-46). Kostja neile taotlustele on hageja vastanud 01.03.2006.a (t lk 64-65). Menetluse edasises käigus on pooled pidanud läbirääkimisi kompromissi saavutamise üle, kuni 27.06.2006.a on hageja taotlenud asjas kohtuistungi määramist seoses kompromissi mittesaavutamisega. 12.
lg 3 sätestab kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemise piirangud, mille kohaselt ei või kohus tagaseljaotsust teha, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; või kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Nimetatud asjaoludele olnuks apellandil
Apellant ei ole tuginenud tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele maakohtu poolt, mistõttu maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ringkonnakohtult kohtukulude hüvitamist ei taotlenud. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.