Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (
Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
VV 22.12.2005 määrusega nr 328 kehtestati alates
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja palk uuel töökohal AS-s X on hetkel väiksem ja et talle on sündinud veel üks laps, ei anna alust eeltoodud paragrahvi kohaldamiseks. Kohus on tuvastanud, et hageja on soetanud kinnisvara Tartus. Sisuliselt elab ta kahes kohas, A ja ostetud korteris. Asjaolu, et tegu on pangalaenuga soetatud kinnisvaraga, tuleb jätta tähelepanuta. Isik peab oma varalisi kohustusi planeerima ja suhtuma vastutustundlikult olemasolevatesse kohustustesse. Kohtuistungil on selgunud, et hageja on oma lastega kontakti kaotanud ja piirdub ainult elatise maksmisega. Hageja on seletanud, et ta on lastele helistanud, kuid keegi ei vasta ning kostja on teinud kõik, et lapsi isast võõrutada. Kohtuistungil on selgunud, et hageja ise pole ka midagi teinud, et oma lastega kontakti saavutada, kasvõi läbi kooli. Ta ei tea, kuidas tema tütardel koolis läheb, kes on laste klassijuhataja, ta ei tunne selle vastu huvi.
Elatise maksmine ei võta vanemalt ära kohustust last kasvatada, temaga suhelda, teda suunata ja aidata. Ema täidab laste eest hoolitsemise kohustust ja on palunud jätta hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M.P. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus alusetult jätnud kohaldamata
Kohus on otsuses kirjeldanud hageja ja laste suhteid, mis aga ei oma elatise suuruse määramisel, materiaalse nõude korral tähtsust. Elatise suurus ei saa olla sõltuvuses sellest, kuidas hageja oma lastega suhtleb. Kohtu seisukohalt ei oma ka mitte mingisugust tähtsust, et hagejal on pangalaen. Kohus on lähtunud puhtformaalsest olukorrast. Ajal, mil hagejal oli kõrgem palk, võttis ta pangalaenu, et soetada endale eluase. Hageja ei osanud ette näha, et kaotab hästitasustatud töökoha. Eluase on vajalik isiklikuks elamiseks. Pangalaenu tasumisega on hageja sattunud tõsistesse raskustesse, hagejat aitavad teised inimesed. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, kas hageja palk ja kolmanda lapse olemasolu, ka tema ning alla 3-aastase lapse ema ülalpidamise kohustus on mõjuv põhjus, miks tuleks hagejalt väljamõistetud elatise suurust vähendada. Hageja töötasu on 7000 krooni kuus. Hagejale kui ainsale tööl käivale inimesele peaks jääma toiduks ja riiete ostmiseks vähemalt 3000 krooni. Kui hageja ja kostja ühiste laste ning hageja kolmanda lapse ja tema ema ülalpidamiseks kuluks hagejal igale neist 1250 krooni, oleks hagejal ülalpidamiskohustuse täitmiseks vaja 5000 krooni. Sellele lisanduks veel hageja endaga ja eluasemega seotud kulud. Kõigi nende kulude tasumiseks hageja palgast ei jätku. Kui hageja tasuks kostjaga ühiste laste ülalpidamiseks 650 krooni, oleks hageja majandusliku olukorra arvestus järgmine: Peale elatise ja maksude mahaarvamist saaks hageja kätte ca 4850 krooni (7000 - (650 x 2) = 5700; 5700 – 2000 (tulumaksuvaba) = 3700; 3700 x 23% = 850 (tulumaks); 5700 – 850 = 4850). Sellest summast läheb noorema lapse ja tema ema ülalpidamiseks 1300 krooni, hagejale jääks 3550 krooni, millest ta peab tasuma ka enda ja oma pere eluasemekulud. Nähtuvalt eeltoodud arvestusest peaks hageja majanduslik olukord olema mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. 5. K.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus õige ja õiglane. Hageja puhul puuduvad
lg 5 ja 6 sätestatud asjaolud, mis võimaldaksid vähendada temalt väljamõistetava elatise suurust. Hageja väide, et ta kaotas hästitasustatud töökoha, on paljasõnaline. Esimese astme kohtus ütles hageja, et ta loobus kõrgepalgalisest tööst AS-s X omal soovil, kuna talle ei sobinud uued ülemused. Hagejal lasub
lg 1 tulenev kohustus hankida endale selline sissetulek, mis võimaldab tal anda lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja on kõrgema haridusega energeetikainsener, kes tasub oma laste K ja H-L.P. ülalpidamiseks kummalegi 1250 krooni. Seega on elatis niigi alla minimaalmäära, elatise veelgi väiksemaks muutmine ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Apellatsioonkaebuses osundatud pangalaen ning kinnisvara asukohaga X olemasolu viitab heale majanduslikule 3 seisundile, mitte ei vähenda hageja võimet anda lastele ülalpidamist 1250 krooni suuruses summas. Pangalaenu saamine tõestab isiku maksevõimet, kuna laenu andmisel kontrollib pank põhjalikult isiku sissetulekuid ning väljaminekuid, arvestades ka ülalpeetavate arvu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et apellant esitas hagi nõudega vähendada temalt Tartu Maakohtu 11.12.2001 otsusega kahe lapse, kummagi ülalpidamiseks väljamõistetud 1250 kr elatise suurust ja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 650 krooni kuus. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas eelkõige hageja huvi tõendada, et esinevad
MS § 230 lg 4 ja 5 sätestatud võimalused ise täiendavalt teavet koguda. Ülalpidamisasjas on avalik huvi esindatud laste kaudu, kuid käesoleval juhul soovib apellant lastele määratud elatise suurust vähendada, ning kohus ei pea omal algatusel täiendavaid tõendeid koguma selleks, et hinnata hageja nõude põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja esitatud tõendite alusel teinud õige otsuse. Ringkonnakohtu istungil ei soovinud apellandi esindaja täiendavaid tõendeid esitada ning jäi selle juurde, et hageja majandusliku seisukorra hindamisel tuleb lähtuda üksnes hageja esitatud töölepingus märgitud töötasu suurusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagejal lasus tõendamiskoormus, tõendamaks elatise vähendamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohtu arvates ainuüksi sissetuleku vähenemine, arvestades hageja vanust, töövõimelisust, haridust ja tööturu situatsiooni, ei ole selline asjaolu, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.