KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2293 Haldusasi H.O. kaebus Ambla Vallaval

) § 20 lg 11 teise lause kohaselt on riigimetsamaal asuva elamu omanikul õigus erastada maad kuni 2,0 ha ulatuses. Nimetatud sättest ja esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusest lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et tal on õiguspärane ootus maa erastamiseks kuni 2,0 ha ulatuses võrdselt teiste erastamise õigustatud subjektidega. H.O. palub kaebus rahuldada ja vastustajalt tema kasuks välja mõista kohtukulud summas 3080 krooni (sh riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 3000 krooni). VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Ambla Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud. 6.

§ 20lg 1 (kuni 15.

juulini 2000.a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt kuulus erastamisele maa, mida

alusel ei tagastata ning ei jäeta riigi omandisse vastavalt

§-le 31 ega anta munitsipaalomandisse vastavalt

§-le 25.

§ 31lg 1 p 6 alusel jäeti riigi omandisse riigimetsamaa.

Enne kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist oli Ambla VV 15.12.1997 korraldusega nr 296 kooskõlastanud riigimetsamaa piirid, mis jäeti riigi omandisse enne

1. juulit 1940.a. riigile kuulunud metsamaana. Riigimetsamaa piiride kooskõlastamisel arvestasid vallavalitsus ja RMK Rava metskond erastamisele minevate elamute ja metsavahikordonite juures oleva maaga, jättes riigile taotletava maa hulgast välja nende hoonete juures olevad põllu- ja rohumaad. Metsaga kaetud alad jäid seaduses sätestatud korras keskkonnaministri 29.01.1998 käskkirjaga nr 31 riigi omandisse ja kanti 24.12.1998 riigi maakatastrisse ning registreeriti riigivara registris. Vastustaja rõhutab, et kaebajat on korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult teavitatud Ambla VV 15.12.1997 korraldusest nr 296, kuid nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud.
2. Kaebaja avalduse vastuvõtmise ajal kehtinud metsaseaduse (kehtis ajavahemikul 25.11.1993 kuni 09.01.1999) § 31 lg 1 järgi oli riigimetsamaa metsaseaduse jõustumise ajaks metsamaaks korraldatud maa, mis kuni 1940.a.
3. juulini kuulus riigile. Kuna kaebaja taotles muuhulgas ka 1,0 ha metsamaa erastamist just sellest maast, mis kuni 23.07.1940 kuulus riigile, siis selgitati kaebajale, et riigimetsamaa erastamine ei ole võimalik. 2
4. Kuna maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal ei olnud kaebaja veel hoonete omanik, mille juurde ta maa erastamist taotles, siis ei alustanud vallavalitsus erastamistoimingutega enne, kui kaebaja hoonete omanikuks sai. Alates
5. märtsist 1998 kuni käesoleva ajani on kaebuse esitaja keeldunud oma elamu juures olemasoleva 1,0 ha maa ostueesõigusega erastamisest.
6. Kaebaja poolt viidatud

§ 20lg 11 käsitleb nende hoonete juurde maa erastamist, mis asuvad riigimetsamaal.

Kaebuse esitajale erastatavat maad, millel asuvad temale alates 25.03.1998 kuuluvad hooned, ei ole arvatud riigi omandisse jäetud riigimetsamaa hulka. Kaebaja elamu juures on ca 1,0 ha suurune rohumaa, mida tal on võimalik ostueesõigusega erastada ning mille suuruse ja piiride ettepanek on vaidlustatud korraldusega kaebajale ka tehtud. Kaebuses toodud väited parkimise korraldamise suhtes ei oma vaidlustatud haldusakti suhtes õiguslikku tähendust. Vastustaja palub jätta H.O. kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 10. Vastavalt

§-le 2 maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maa jätmist riigi omandisse tuleb vaadata koostoimes

§-ga 2 kui erandit. Juhtumid, millal maa jäetakse riigi omandisse, on sätestatud

§ 31lõikes 1.

Käesolevas juhul on asjassepuutuvaks

§ 31lg 1 p 6, mille kohaselt riigi omandisse jäetakse riigimetsamaa.

Maa riigi omandisse jätmine on prioriteetne sama maa erastamise suhtes (

§ 20lg 1).

Nimetatud sätte kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

1. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebuse esitaja 28.10.1997 esitanud Ambla Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 2,0 ha ulatuses, sh 1,0 ha rohumaad ja 1,0 ha metsamaad, temale kuuluvate ehitiste (elamu) juurde. Õigus ehitise omanikuna maad ostueesõigusega erastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punktis 7 sätestatule tekkis kaebuse esitajal alates
2. märtsist 1998.a., kui nimetatud kuupäeval sõlmitud ostumüügilepingu alusel kaebaja omandas ehitised, mille juurde ta 28.10.1997 esitatud avaldusega maa ostueesõigusega erastamist taotles.
3. 1,0 ha metsamaad, mille erastamist kaebuse esitaja oma avalduses taotles, paiknes keskkonnaministri 29.01.1998 käskkirjaga nr 31 riigi omandisse jäetud riigimetsamaal, mille piirid on kooskõlastanud Ambla Vallavalitsus oma 15.12.1997 korraldusega nr
4. Nimetatud korraldusest oli kaebuse esitaja teadlik, kuid vaidlustanud seda ei ole. Maa on kantud riigi maakatastrisse 24.12.1998 ja registreeritud riigivara registris. Kaebajale on õigesti selgitatud, et riigi omandisse jäetud metsamaad ei ole võimalik erastada. Ilma riigi omandisse jäetud riigimetsamaata ei ole kaebajale kuuluvate hoonete juures 2 hektarit maad, mida oleks võimalik ostueesõigusega erastada. Võimaliku erastatava maa suurus on ca 1 ha. Hoonete, mille omanikuna kaebajal on õigus maad ostueesõigusega erastada, omandamise ajal ei saanud kaebuse esitajal tekkida õiguspärast ootust, et temale erastatakse riigi omandisse jäetud maa. 3 13.

§ 20

lg 11 sisuliselt kordab põhimõtet , et riigimetsamaa (vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud metsaseaduse § 57 lõikes 2 ning alates 01.01.2007 jõustunud metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa) erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu. Sama lõike teise lause kohaselt on riigimetsamaal asuva elamu omanikul õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Kaebuse esitaja suhtes ei ole

§ 20

lg 11 teine lause kohaldatav, kuna maad, millel paiknevad kaebajale alates 25.03.1998 kuuluvad hooned, ei ole arvatud riigimetsamaa riigi omandisse jätmisel selle hulka. Seega ei asu kaebajale kuuluvad hooned riigimetsamaal ja vald on toiminud õigesti, keeldudes riigimetsamaa erastamisest kaebajale

§ 20lg 11 alusel.

1. Vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra III peatükis sätestatule teeb ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud, sh määrab vastavalt korra punktides 131 ja 132 sätestatud korras ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid, mida Ambla Vallavalitsus ongi vaidlustatud 10.10.2006 korraldusega nr 256 teinud. Kui erastamise taotleja ei nõustu temale tehtud piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et vastustaja saatis kaebuse esitajale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku 02.08.2006 ja kaebaja on saanud esitada piiride kulgemise ettepanekule oma vastuväited. Korralduses on põhjendatud, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada ja maad erastada kaebaja poolt soovitava 2 ha ulatuses. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist.
2. Eeltoodu alusel kohus leiab, et H.O. kaebuses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud Ambla Vallavalitsuse korralduse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enese kanda. Sirje Tromp kohtunik 4