← Eesti

3-06-2260/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2260 Haldusasi E.L.i ja J.L.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.10.2006 korralduse nr 2066-k tühistamise nõudes Asja läbivaatamise aeg
  3. veebruar
  4. a. Menetlusosalised Raivo Salumäe – kaebajate volitatud esindaja; E.L. – kaebaja; Reeli Tambek – vastustaja volitatud esindaja. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14.03.2007, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 24.10.1994 otsusega nr 4007 loeti Tallinnas, Tartu mnt 64/Odra tn 4 (end. Suur-Tartu mnt 74), endisel kinnistul nr 1906 asuvad ehitised ja krunt suurusega 1544,95 m2 omandireformi objektiks ning tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks E.L. ½ mõttelises osas ja L.L. ½ mõttelises osas. Tallinna notari Tiit Sepp’a poolt 06.08.2003 tõestatud pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitoimingute raamatu registri number 5904) alusel päris L.L.i nõudeõiguse J.L.. Endisel kinnistul paiknevad ehitised aadressiga Odra tn 4 (tänavapoolne elamu) ja Odra tn 4A (hoovipoolne elamu). Krundil asuvad ehitised aadressiga Odra tn 4A on E.L.i ja J.L.i kaasomandis.
  6. Tallinna Linnavalitsuse 18.10.2006 korraldusega nr 2066-k tagastati Odra tn 4A õigusvastaselt võõrandatud maa pindalaga 301 m2 (sihtotstarve elamumaa) E.L.ile ja J.L.ile kummalegi ½ mõttelises osas.
  7. 18.10.2006 korralduse nr 2066-k punkti 4 kohaselt nähti ette, et endise kinnistu nr 1906 tagastamise taotlus ülejäänud maa-ala suurusega 463,95 m2 osas lahendatakse järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes.
  8. Korralduse nr 2066-k punktis 6 on märgitud, et juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Odra tn 4A maaüksusele on seni toimunud läbi Odra tn 4 maaüksuse. Juurdepääsu tagamiseks Odra tn 4 ja Odra tn 4A maaüksustele avalikult kasutatavalt teelt on Odra tn 4 ja Odra tn 4A kinnisasjade omanikel võimalik sõlmida asjaõigusseaduse § 156 nimetatud kokkulepe või seada servituut asjaõigusseaduse § 172 kohaselt. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED
  9. Kaebuse esitajad ei nõustu vaidlustatavas haldusaktis tagastatavale maale juurdepääsu osalise tagastamata jätmisega. E.L.i väite kohaselt esitati talle 08.12.2005 kooskõlastamiseks Odra tn 4 ja Odra tn 4A vahelise piiri lahendusettepanek., mille järgi kuulus hoov jagamisele võrdselt. Skeemile kantud vaidlustatud piirilahenduse joont kaebaja seetõttu oluliseks ei pidanud, eeldades, et hoovi võrdne jagamine hõlmab ka sissepääsu pikuti poolitamise. Vaidlusalune haldusakt võeti vastu juba enne krundi moodustamise piiriprotokolli koostamist (30.10.2006) ja kaebaja sai alles sellega seoses teada tagastada otsustatud maa piiridest. Kaebajad nendega ei nõustu, kuna sellisel juhul on Odra tn 4 maavaldajatel nõuda kaebajatelt tasu maa eest, mille tagastamise õigustatud subjektid kaebuse esitajad on. Nimetatud tasunõude välistab sissepääsumaa osaline kuulumine kaebajate omandisse. Sissepääsumaa täielik tagastamatajätmine ei ole millegagi põhjendatud. Rikutud on ka haldusakti motiveerimise nõuet, mille kohaselt peab see adressaadi õigusi ja huve puudutavas osas olema põhjendatud nii faktiliselt kui ka juriidiliselt. Vaidlusaluses haldusaktis osundatud võimalus sõlmida juurdepääsu tagamiseks AÕS § 156 nimetatud kokkulepe või seada AÕS § 172 kohane servituut oleks asjakohane vaid juhul, kui juurdepääsu tagamist ei ole võimalik maa tagastamisel selleta lahendada. Kui sissepääsumaa võrdse jagamise puhul tuleb samuti seada naaberkinnistu osa suhtes servituut, vastaks see maa võrdse jagamise üldpõhimõtte ning see välistab praktiliselt ühe osa omaniku nõuded teise osa omaniku vastu ja loob võimaluse sissepääsu korrashoidmiseks mõlema maavaldaja poolt, milleks kaebajatel on samuti põhjendatud huvi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  10. Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  11. Kaebajatel puudus õiguslik alus eeldada, et kogu omandireformi objektiks tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse neile tervikuna. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 4 p 1 kohaselt ei tagastata maad tervikuna, kui see pole võimalik MaaRS § 6 lg 2 punktides 2-4 või §-s 14 sätestatud alustel. MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna muuhulgas juhul, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. Endisel kinnistul nr 1906 asub teistele isikutele kuuluv ehitis.
  12. Väär on kaebajate väide, et nad said tagastatava maa piiridest teada alles piiriprotokolli kooskõlastamisel 30.10.
  13. Kaebajad on tutvunud moodustatava krundi piiride ettepanekuga 2 enne vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist. Nimetatut kinnitab kaebajate enda poolt kirjalikult plaanile kantud kinnitus selle kohta, et nad on teadlikud juurdepääsuga seonduvatest asjaoludest. Asjaolu, et kaebajatele esitati 08.12.2005 Odra tn 4 ja Odra tn 4A vahelise piiri lahendusettepanek, on kaebajad oma kaebuses ka ise kinnitanud. Nimetatud plaanil on selgelt näha moodustatava krundi piirid, mistõttu on võimatu, et kaebajad ei olnud nendest teadlikud. Vastuväiteid moodustatavate piiride kaebajad ei ole esitanud.
  14. Õige ei ole kaebuse esitajate seisukoht, et piiriprotokoll tuleks vastu võtta enne linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist. See on vastuolus Tallinna Linnavalitsuse 19.09.1997 määrusega nr 65 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraga Tallinnas (p 28).
  15. Kaebajate arusaam, et hoovi võrdse jagamise põhimõte peaks hõlmama endas ka sissepääsu pikuti poolitamist, ei ole millegagi põhjendatud. Ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee jääb väljapoole endise kinnistu nr 1906 piire. Kaebuse esitajatel ei saanud tekkida ootust, et neile tagastatakse maa, mille õigustatud subjektid nad ei ole. Maareformi läbiviimisel on kohalik omavalitsus kohustatud moodustama katastriüksused kui tulevased kinnisasjad. Need peavad vastama nii planeeringu kui ka maakorraldusnõuetele. Arvestada tuleb sellega, et tulevikus oleks võimalik kinnisasja otstarbekohane kasutamine. Juurdepääsutee pikuti poolitamine tekitaks antud juhul maa ebamõistliku killustatuse.
  16. Kohalik omavalitsus ei saa tagada kõikidele moodustatavatele maaüksustele otsest juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Olukord, kus kinnistul puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on reguleeritud AÕS §156 lõikega
  17. Kuivõrd juurdepääs on kinnistule seadusandja poolt igal juhul tagatud, ei ole antud maaüksuse piirid ebaseaduslikud ja kaebuse esitajate õigusi ei ole rikutud.
  18. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Kaebajad on saanud esitada kohtule konkreetse kaebuse, mis tõendab, et korraldus ei ole väidetava puuduliku motiveerimise tõttu jäänud kaebajatele selgusetuks. Vastustaja palub jätta E.L.i ja J.L.i kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  19. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist Tallinna linnas reguleerib Tallinna Linnavalitsuse 19.09.1997 määrusega nr 65 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord Tallinnas (Kord), mille aluseks on omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 5 ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p
  20. Vastavalt Korra punktile 19 enne maa tagastamise otsustamist koostab maamõõtja tagastatava maa piiride plaani ja krundi projektplaani ning kooskõlastab õigustatud subjektiga krundi piirid. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajatele on 08.12.2005, so enne vaidlustatud maa tagastamise korralduse nr 2066-k vastuvõtmist, esitatud moodustatava Odra tn 4A krundi piiride ettepanek tutvumiseks ja kooskõlastamiseks, mida kinnitab ka kaebuse esitaja E.L. ise. Õigustatud subjektide nõusolekut Odra tn 4 ja Odra tn 4A vahelise piiri lahendusskeemiga tõendab J.L.i allkiri piiriettepanekul. Asjaolu, et tekst skeemil, millele J.L. on alla kirjutanud, ei ole kirjutatud tema enda käega, ei tähenda, et allkiri oleks seetõttu kehtetu. Allkirja andmist ei ole kaebajad eitanud. Skeemilt nähtuvad selgelt moodustatava krundi piirid, mistõttu kaebajatel puudub alus väita, et nad ei olnud piiridest teadlikud. Samuti ei olnud piiriettepaneku põhjal alust eeldada, et hoovi võrdne jagamine hõlmab ka juurdepääsu pikuti poolitamist, sest skeemilt seda ei nähtu. Vastuväiteid moodustatava krundi piiride kohta kaebajad esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kaebuse väide, et kaebajad said 3 tagastatava maa piiridest teada alles peale maa tagastamise korralduse vastuvõtmist piiriprotokolli kooskõlastamisel 30.10.
  21. Põhjendamatu on kaebajate arvamus, et piiriprotokoll tulnuks koostada enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist. Piiriprotokoll koostatakse vastavalt Korra punktile 28 peale linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist, kui õigustatud subjektile näidatakse looduses kätte alalise piirimärkidega tähistatud krundi piiripunktid.
  22. Hoovi osa, mis jääb endise kinnistu nr 1906 piiridesse ja mille suhtes on kaebajad tunnistatud õigustatud subjektideks, on Odra tn 4 ja 4A kinnistute vahel jaotatud võrdselt. Juurdepääsutee, mille poolitamist ja tagastamist kaebuse esitajad nõuavad, jääb väljapoole endise kinnistu nr 1906 piire ning kuulub Odra tn 4 korterelamu juurde määratud teenindusmaa hulka. Kaebajatel puudub alus nõuda maa tagastamist, mille suhtes nad ei ole õigustatud subjektid. Odra tn 4 elamu juurde määratud teenindusmaa suurust ja piire ei ole kaebuse esitajad vaidlustanud.
  23. MaaRS § 6 lg 4 kohaselt maa tagastatakse osaliselt ainult juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui selle tervikuna tagastamine ei ole võimalik sama paragrahvi 2.lõike punktides 2-4 või §-s 14 sätestatud alustel. Käesoleval juhul ei ole maa tervikuna tagastamine võimalik MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel (maal paikneb teistele isikutele kuuluv ehitis). Käesoleval juhul on kaebuse esitajatele endise kinnistu nr 1906 maa osalisel tagastamisel ja Odra tn 4A kinnistu piiride kindlaksmääramisel lähtutud maakorralduse nõuetest. Nõuded, millest tuleb lähtuda maakorralduse läbiviimisel, on sätestatud maakorraldusseaduse § 5 lõikes
  24. Muude nõuete hulgas tuleb maakorraldusega tagada otstarbekas juurdepääsutee kinnisasjale, tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju ning vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust. Odra tn 4A kinnistule viiva juurdepääsu pikuti poolitamine ja selle osaline tagastamine õigustatud subjektidele kaebajate poolt soovitud viisil tekitaks maa põhjendamatu killustatuse ja ribasuse ning sellega ei oleks tagatud kinnistu otstarbekas kuju. Juurdepääsu poolitamine tekitaks võimalikke probleeme ka Odra tn 4 asuva korterelamu sihtotstarbelisel kasutamisel, hooldamisel ja ohutul ekspluateerimisel, kuna elamu sissepääs avaneb kõnealuse juurdepääsu poolsele küljele.
  25. Kinnistute moodustamisel ei ole kõikidel juhtudel võimalik kinnistutele tagada otsest juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Sellisel juhul on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, vastavalt AÕS § 156 lg 1 õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Kuna Odra tn 4A kinnistule viiva juurdepääsutee maa kuulub teenindusmaana Odra tn 4 elamu juurde, siis on kaebuse esitajatel võimalik sõlmida Odra tn 4 elamu valdaja KÜ-ga Odra 4 kokkulepe juurdepääsu kasutamiseks Odra tn 4A kinnistule pääsemiseks. Kaebajad ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et kokkuleppe sõlmimisest oleks keeldutud või et naaberkinnistu omanike poolt oleks kaebuse esitajatele tehtud takistusi nende kinnisasjale pääsemisel või muul viisil rikutud nende õigusi. Kaebajate väited naaberkinnistu omanike võimaliku kiuslikkuse ja pahatahtliku suhtumise kohta juurdepääsutee kasutamisel Odra tn 4A kinnistule pääsemiseks on oletuslikud ja paljasõnalised.
  26. Põhjendatud ei ole kaebuse esitajate väited vaidlustatud korralduse õigusvastasuse kohta puuduliku motiveerimise tõttu. Haldusakti motiveerimise nõude eesmärgiks on tagada selle arusaadavus haldusakti adressaadile ja haldusakti kontrollitavus. Vaidlustatud korralduse preambulas on ära toodud 4 viited kõikidele õiguslikele alustele, millest on korralduse vastuvõtmisel lähtutud, samuti maa tagastamise toimikule nr 530, milles asuvad kõik maa tagastamisega seotud dokumendid ning millega on kaebuse esitajatel olnud võimalik tutvuda. Korralduse vaidlustamine kohtus tõendab, et kaebuse esitajad on korralduse sisust nende õigusi ja kohustusi puudutavas osas aru saanud. Tallinna Linnavalitsuse 18.10.2006 korralduse nr 2066-k tühistamise nõue haldusakti motiveerimatuse tõttu ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et E.L.i ja J.L.i kaebus on eeltoodud põhjustel alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
  27. Kuna kohtukulude väljamõistmist ei ole taotletud, siis jäävad kohtukulud menetlusosaliste enda kanda. Sirje Tromp kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.