KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 29.11.2006, Tallinn Haldusasja number 3-02-3 Haldusasi H.K.´i kaebused ÕVVTK

§ 7

lg 2 ei, võta kelleltki õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. See säte kehtestab reegli, et välisriikide kodanike ning kodakondsuseta isikute omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega, välja arvatud kui nad on omandireformi õigustatud subjektideks omandireformi aluste seaduse § 7 lg l punktide 1 kuni 4 alusel. Avalduse vastuvõtmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr.161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord". Seega avalduse läbivaatamisel pidi ÕVVTK Tallinna linnakomisjon otsuse tegemisel juhinduma ORAS- e paragrahvist 7 lg. 1 ja eelnimetatud korrast. Nimetatud kord ei reguleerinud NSV Liidu ja Saksa riigi vahel 1941.a l0.jaanuaril Riias sõlmitud kokkuleppeid. Samuti ka 1940.a l0.juunil EV kodakondsust omanud 1941.a järelümberasujatele ei olnud ORAS- es sätestatud kuni 1997.a 2.märtsini teistsugust ega eriregulatsiooni võrreldes ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud vara tagasitaotlejatega. Kuni 1997.a 2.märtsini puudus ORAS- es isegi viide Saksa riigile. Kaebaja leiab, et kõikidesse, kes olid Eesti Vabariigi kodanikud selle viimasel iseseisvuspäeval l0.juunil 1940.a tuleb suhtuda ühtemoodi, olenemata sellest, kas nad pärast seda päeva lahkusid läände, itta, põhja, lõunasse või jäid siia. ORAS § 7 lg.3 alusel võetakse pärijatelt ära õigus pärimisele ehk muudetakse olematuks põhiseaduslik õigus pärimisele. Põhjused, miks seda tehakse, ei ole ühiskondlikult põhjendatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise nõudeõigust omaval isikul, kes esitas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse, oli kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et tema tunnistamine omandireformi õigustatud subjektiks toimub avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud ORAS § 7 lg l alusel. Seetõttu ORAS-e § 7 lg.3 uue redaktsiooni kohaldamine sisuliselt tagasiulatuvalt rikub kaebaja õigusi ja vabadusi olla tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Kaebuse esitaja palub kaebused rahuldada ning tühistada ÕVVTK Tallinna 2 linnakomisjoni 03.12.2001 otsuste nr 12296, nr 12295 ja nr 12285 punktid 3 ja 4 ning asi uuesti läbi vaadata. VASTUSTAJA VASTUVÄITED ORAS § 3 lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi käigus. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab nende isikute loetelu, kes on õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omanikena õigustatud nõudma õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. ORAS § 7 lg 2 kehtestab, et välisriikide, nende juriidiliste isikute ja kodanike ning kodakondsuseta isikute, välja arvatud sama paragrahvi 1 lõike 1- 4 ja 7 punktis nimetatud isikud, omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse Eesti Vabariigi ja vastava riigi vahelise kokkuleppega. Sama paragrahvi lõige 3, mis kehtestati

1. jaanuaril
2. a. vastu võetud Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse §-ga 2 ja mis jõustus
3. märtsil 1997, sätestab, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega. Kuna ORAS § 7 lõige 1 on üldsäte ja sama paragrahvi lõige 3 on erisäte, siis tulenevalt üld- ja erisätte vahekorrast tuleb Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute suhtes kohaldada erisätet, s.o. § 7 lg
4. Selliste isikute puhul ei ole tähtsust asjaolul, kas neil oli
5. a.
6. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või mitte. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktidega on tühistatud varasemad haldusaktid, milliste andmise ajal kehtis ORAS § 7 lg 2 suhtes erisättena Ülemnõukogu
7. juuni
8. a. otsuse "Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta" punkt
9. See kehtestas "Omandireformi õigustatud subjektidele, kes lahkusid Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimused lahendatakse riikidevaheliste lepingutega määratud korras." ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon juhindus oma tegevuses ÕVVTK Keskkomisjoni juhistest ja ettekirjutistest. Vastavalt viimase 18.05.1995 otsusele oli kohalik komisjon sunnitud tühistama oma varasemad otsused, millised puudutasid H.K.´i poolt esitatud õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise taotlusi. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon võttis vastu vaidlustatud haldusaktid, millised ei tunnista H.K.i õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks, kuivõrd vara omanik oli Eestist lahkunud Vene riigi ja Saksa riigi vahelise lepingu alusel, vastates niimoodi ORAS § 7 lg-le
10. Vastustaja esindaja palub jätta esitatud kaebused rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tutvunud haldusasja materjaliga ning Riigikohtu lahenditega analoogsetes asjades ORAS § 7 lg 3 kohaldavuse suhtes, leiab, et kaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: 3 ORAS § 7 lg 3, mis jõustus 02.03.1997, sätestab, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega. Kuni 02.03.1997 reguleeris küsimust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.06.1991 otsuse "Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta” punkt 5, mille kohaselt omandireformi õigustatud subjektidele, kes lahkusid Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise küsimused lahendatakse riikidevaheliste lepingutega määratud korras. Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-5-02 tunnistati ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-iga 13 lg 2 ja §-iga 14 nende koostoimes. Üldkogu tunnistas käsitletavas kohtuotsuses ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lg 2 ja § 14 nende koostoimes ning kohustas seadusandjat viima sätte kooskõlla õigusselguse põhimõttega. Selles otsuses leidis üldkogu,

§ 7

lg 3 on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et seadusandja jättis täitmata kohustuse sõnastada piisavalt arusaadavalt 1941 sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunute ning neile kuulunud vara kasutajate õigused. Põhiseaduse §s 14 sätestatud üldine korraldus- ja menetlusõigus kohustab täidesaatvat ja seadusandlikku võimu saavutama poliitiline kokkulepe ja andma nii ümberasujatele, kelle vara õigusvastaselt võõrandati, ja nende pärijatele kui ka vara kasutavatele üürnikele selge sõnumi vara tagastamise või tagastamata jätmise kohta. Üldkogu tunnistas kohtuotsuse resolutsioonis ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 13 lg 2 ja §-ga 14 nende koostoimes. Üldkogu ei tunnistanud 28. oktoobril 2002 ORAS § 7 lg-t 3 kehtetuks, vaid piirdus kohtuotsuse resolutsioonis selle sätte põhiseadusevastasuse tuvastamisega ja asus kohtuotsuse põhjendavas osas seisukohale, et seadusandja peab viima ORAS § 7 lg 3 kooskõlla õigusselguse põhimõttega, mööndes,

§ 7lg 3 põhiseadusevastasuse konstateering tähendab ebamäärase olukorra jätkumist.

Üldkogu oli seisukohal, et seadusandja peab õigusselgusetuse ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni ja kuni seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega erastada seda vara. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS § 7 lg 3 kehtetuks, märkides, et otsus jõustub selles osas 12.10.2006 tingimusel, et ei ole jõustunud Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus. Käesolev kohtuotsus jõustus nimetatud osas 12.10.2006. Üldkogu jäi seisukohale, et 28.10.2002 otsusega ORAS § 7 lg 3 põhiseaduspärasusele antud hinnangu muutmiseks pole alust. Seega on üldkogu jätkuvalt veendunud,

§ 7lg 3 on vastuolus põhiseadusega.

Üldkogu oma lahendis rõhutab, et teistkordne ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasuse tuvastamisega piirdumine ilma sätet kehtetuks tunnistamata ei aita kaasa olukorra lahendamisele. Aastaid kestnud põhiseadusevastase olukorra lõpetamiseks tuleb ORAS § 7 lg 3 tunnistada kehtetuks. Sätte kehtetuks tunnistamine lõpetaks õigusselgusetuse nii ümberasunute kui ka neile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud majade üürnike jaoks. ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamise tulemuseks oleks see, et Saksa riigiga 1941 sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused, samuti ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete üürnike avaldused korterite ja maa erastamiseks tuleb läbi vaadata. ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamine avab tee mitte ainult 1941 sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunud isikutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks, vaid ka neile tagastamata jäänud korterite ja maa erastamiseks üürnikele. 4 Käesolevas haldusasjas on otsustava tähtsusega ORAS § 7 lg 3, mille Riigikohtu üldkogu tunnistas 28.10.2002 otsusega põhiseadusevastaseks ning 12.10.2006 tunnistas kehtetuks. Seega õigusruumis ei kehti ORAS § 7 lg 3, millele saaks tugineda kohalik omavalitsus omandireformi asjade lahendamisel. Käesoleval juhul kohus ei pea andma sisulist hinnangut haldusasjale ega saagi seda teha muutunud õigusolukorras, kus ORAS § 7 lg 3 kaotas kehtivuse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon peab tekkinud õigussituatsioonis H.K.´i taotlused uuesti läbi vaatama ning võtma vastu uue otsustuse, lähtudes asjaolust,

§ 7

lg 3 enam ei kehti, mis tähendab, et taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla ORAS § 7 lg 3, millele eelnevalt tugineti H.K.´i taotluste lahendamisel. Elle Kask Kohtunik 5