) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.09.2006.a. kuni hagi esitamise päevani 14.09.2006.a. arvestatud viivis on sissenõutavaks muutunud ning selle tasumist nõuab hageja kindla summana (280 kr ja 65 senti). Alates 15.09.2006.a. arvestatava intressi palub hageja välja mõista protsendina. Seega vastab hageja viivise tasumise nõue
§-le 367 - hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise palub hageja välja mõista kindla summana ja selle osa, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad
lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. 2 2-06-25611 Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes
§-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-le 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostja -R O Jalt AS-i Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 43 885,83 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 83 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostja R O Jalt AS-i Hansapank kasuks viivis osaliselt protsendina arvestatuna põhinõudelt alates 15.09.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027% päevas); 3) kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 2250 Eesti krooni) jätta kostja R O Ja kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 47, 48/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Vastavalt maakohtu 11.01.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS Hansapank hagiavaldus -R O J vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 43 885.83 krooni tasumise nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 47, 48/. Vastavalt
§-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 12.01.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 12.02.2007.a. /t.l. 48/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
Hageja palub kõik menetluskulud sh riigilõivu 2250 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist:
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud 3 2-06-25611 keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.