← Eesti

3-06-1301/6

Obsah (6)§ 191§ 23§ 32§ 656§ 27§ 180

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 23.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1301 Haldusasi O.B kaebus Tal

§ 191lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. O.B esitas 28.juunil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti mõista Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks välja 25 000 krooni. Kaebuse väidete kohaselt püüdis kaebaja 21.juunil 2006 saata vangla arvel kirju kuriteoavaldustega Interpolile ja Europolile. Riigiasutustele saadetavate kirjade kinnipidamine on keelatud. Alles 26.juunil 2006 tagastati kirjad kaebajale ja nõuti markide pealekleepimist, mida kaebajal ei ole. Vangla tegevusetus on kuritegelik. Kaebuses tugineti vangla sisekorraeeskirja §-le 47, vangistusseaduse (VangS) § 29 lõikele 5 ning põhiseaduse §-dele 3, 9, 10, 11, 13, 14, 15 ja
  2. Kaebusele lisatud taotluses paluti saata otsus vene keeles, sest kaebaja ei saa eesti keelest aru ja tal puudub kvalifitseeritud tõlke saamise võimalus. 3-06-1301
  3. Tallinna Halduskohtu 15.septembri 2006 määrusega jäeti kaebus käiguta ning puuduste kõrvaldamiseks anti aega 15 päeva määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt tuli kaebajal kõrvaldada järgmised puudused: 1) Kahju hüvitamise nõue eeldab vastustaja tegevuse õigusvastasust ning tegevuse ja kahju vahelist põhjuslikku seost. Vangla sisekorraeeskirja §-s 47 omal kulul kirjade saatmise reeglist toodud erandite puhul on mõeldud eelkõige siseriiklikke institutsioone. Seega tuleb selgitada, milles väljendub vastustaja tegevuse õigusvastasus ja 25 000 krooni suurune kahju. Kui tegemist on vastustaja süülist tegevust eeldava moraalse kahjuga, tuleb selgitada, milles seisneb süülisus. 2) Kui kaebaja on pöördunud kahju hüvitamiseks vangla direktori poole ja talle on vastatud, tuleb lisada vastus. 3) Tasuda tuleb riigilõiv 3 % taotletavalt summalt ja esitada tõend riigilõivu tasumise kohta. Maksejõuetuse korral on võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist, kuid üksnes vanglas viibimine ei pruugi veel tähendada sisulist maksejõuetust. Kui kaebajal ei ole riigilõivu tasumiseks vahendeid, tuleb küsida vangla administratsioonilt tõend rahaliste vahendite puudumise kohta, kinnitada, et ei ole registritesse kantavat vara ning taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 4) Vastus tuleb esitada vastavalt protsessiosaliste arvule kahes eksemplaris. Kaebaja sai määruse kätte 19.septembril
  5. 28.novembril 2006 saatis kaebaja halduskohtule 28.juuni 2006 kaebuse täienduse, milles teatas, et on saanud vanglalt vastuse nr 1-13/13803-1; selgitas, et vangla tegevus on kahjustanud tema psüühilist ja füüsilist tervist ning võtnud võimaluse kasutada kuriteost teatamise õigust. Kaebaja soovib nõuet sajakordselt suurendada ja saada vanglalt kompensatsiooni 2 500 000 krooni. Kaebuse täiendusele lisatud taotlustes paluti vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest, sest ta viibib vanglas, tal pole tööd ega mingit vara, ta ei saa riigilõivu ise tasuda ja seda ei saa teha ka keegi teine tema eest; teha kaebusest koopiad kohtus; selgitada välja ja teavitada kaebajat, kas Interpol ja Europol on tema kirjad kätte saanud; saata otsus vene keeles, sest kaebaja ei valda eesti keelt ning tal puudub kirjaliku, kinnitatud ja kvalifitseeritud tõlke saamise võimalus. 13.detsembril 2006 saatis kaebaja kohtule taotlused tunnistada esialgsel kohtuistungil vangla toimingud õigusvastaseks ja põhiseadusevastaseks; saata kohtukutse, sest kaebaja soovib osaleda kohtuistungil; arvata riigilõiv maha kaebaja kasuks välja mõistetavast kompensatsioonist.
  6. Tallinna Halduskohtu 15.detsembri 2006 määrusega 1) jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja 2) jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk riigilõivu tasumiseks. Määruses hoiatati kaebajat, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist põhjendati määruses järgmiselt. Vanglas viibimine ei pruugi veel sisulist maksejõuetust tähendada ning üldine põhimõte on selline, et riigilõiv tuleb tasuda. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole ka siis põhjust, kui taotletavat summat suurendatakse selliselt, et võiks tekkida küsimus riigilõivu tasumise reaalsete võimaluste suhtes. Vastasel juhul oleksid eelisolukorras need kaebuse esitajad, kes kahju tekkimist sisuliselt ei põhjenda ja taotlevad summasid, millelt on 3 % riigilõivu tasumise võimalus küsitav. Teistes haldusasjades tehtud järelepärimistest on nähtunud, et 2

(5)3-06-1301 kaebuse esitaja kontole on raha laekunud. Tallinna Vangla 21.novembri 2006 õiendist nähtub, et seisuga 19.november 2006 oli kaebaja isikuarve jääk 1062 krooni ja 43 senti. Seega ei ole kaebaja sisuliselt maksejõuetu. Kaebaja sai määruse kätte 27.detsembril
  2. 27.detsembril 2006 saatis kaebaja halduskohtule kaebuse täienduse, milles paluti tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus kaebaja kirjade vangla arvel saatmata jätmisel ja saatmisega viivitamisel ning vangla vastus nr 1-13/13803-
  3. Põhjendatud huviks palus kaebaja lugeda vangla kohtuotsusega kohustamise saatma kirju Euroopa politseile vangla arvel. Kaebusele lisatud taotluses palutakse esmalt läbi vaadata 27.detsembri 2006 kaebus ja lisada sellele varasemad taotlused lahendi saamiseks vene keeles, riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kaebuse paljundamiseks, Interpolile ja Europolile järelepärimise saatmiseks, asja arutamisel osalemiseks ja riigilõivu kompensatsioonist maha arvamiseks.
  4. O.B esitas 2.jaanuaril 2007 määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 8.jaanuari 2007 määrusega rahuldamata ning edastati läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  5. O.B määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 15.detsembri 2006 määrus läbi vaadata ja teha otsus kaebaja kasuks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ignoreerib kohtunik põhimõtteliselt kaebaja taotlusi vastata vene keeles, ei anna asja kohtus arutamise võimalust, tekitab kohtutele asjatut tööd ning teades kohtusse tema peale kaebaja poolt esitatud kaebustest, ei taanda ennast

§ 23p 7 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Väide, et kohus ei ole vaatamata kaebaja taotlustele saatnud kohtulahendeid vene keelde tõlgituna, ei anna käesolevas asjas määruskaebuse rahuldamiseks alust. Tulenevalt

§ 32lõikest 1 on kohtu töökeeleks eesti keel.

Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel juhul oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku kaebeõigus. Käesolevas asjas on kohus saatnud kaebuse käiguta jätmise määruse küll üksnes eesti keeles, kuid saades väljastusteate kaebaja märkusega, et ta pole saanud tõlget (kohtutoimiku lk 6), on kohus pöördunud 16.novembril 2006 järelepärimisega (tl 13-14) Tallinna Vangla poole, selgitamaks, kas määrusele vastamata jätmine võis olla tingitud tõlke puudumisest. Kohus palus teatada, kas vangla administratsiooni esindajad tõlkisid määruse ka selles haldusasjas. Tallinna Vangla teatas 27.novembri 2006 kirjaga (tl 15-16), et vangla on võimaldanud O.Bule igakülgset abi tõlketeenuste osas, tõlge edastatakse suuliselt, tõlget teostav ametnik valdab nii eesti kui ka vene keelt piisavalt, kuid kaebaja nõuab kirjalikku tõlget. Eestikeelse määruse saatmine ei ole kaebaja kaebeõiguse realiseerimist takistanud, sest tõendatud on määruse tõlkimine vanglas. Kohtu nõudmised on olnud kaebajale arusaadavad, ta on kohtule 28.novembril 2006 kaebuse täienduse saatmisega vastanud ning taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist. 9. Asja lahendamine kohtukoosseisu poolt, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama, on selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tulenevalt

§ 656lg 1 3

(5)3-06-1301 punktist 3 tooks kaasa lahendi tühistamise. Määruskaebuses leitaksegi, et kohtunik pidanuks ennast taandama. Kohtutoimikus pole andmeid, et kaebaja oleks esitanud käesolevas asjas kohtuniku vastu taandamisavalduse. Seega pidanuks kohtunik kaebaja hinnangul vastavalt

§ 27

lõikele 2 ise leidma, et esineb sama seadustiku § 23 punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu ja taotlema enda taandamist kohtu esimehelt. Määruskaebuse üldsõnaline ja põhistamata väide, et kaebaja on esitanud kohtuniku peale kaebusi, ei võimalda ringkonnakohtul teha ühest järeldust, et kohtunikul oli taandumiskohustus, mille ta jättis täitmata. Isegi kui kaebaja on esitanud sama kohtuniku tegevuse peale kaebusi, ei tähenda see tingimata, et kohtunikul on alus taotleda enda taandamist.

§ 27lg 3 kohaselt ei ole õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine lubatud.

  1. Käesolevas asjas halduskohtule 28.juunil 2006 esitatud kaebuses taotles kaebaja vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, märkides nõutavaks kahjuhüvitise suuruseks 25 000 krooni. Sellise taotlusega kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 3 % nõutavast summast, so 750 krooni. Halduskohtu 15.septembri 2006 määrusega nõuti kaebajalt muuhulgas 3 % suuruse riigilõivu tasumist, samas selgitati riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemise võimalust. 28.novembril 2006 suurendas kaebaja nõutava kahjuhüvitise suurust 2 500 000 kroonile ja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Halduskohtu vaidlustatud 15.detsembri 2006 määrusega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata põhjendusega, et kaebaja on ise nõude suurendamisega muutnud hüvitise summast arvestatava 3 %-lise riigilõivu tasumise ebareaalseks ning ta ei ole sisuliselt maksejõuetu, sest 19.novembri 2006 seisuga oli tema isikuarve jääk 1062 krooni ja 43 senti.
  2. Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuid kohus on kaebuse riigilõivu tasumiseks käiguta jätmisel jätnud kaebajale selgitamata, millises suuruses tuleks kaebajal riigilõivu tasuda, et kohtumenetlus saaks käesolevas asjas jätkuda.
  3. Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et kaebaja isikuarvel olid vahendid algselt nõudelt kahjuhüvitise suurusest lähtuva 750 krooni suuruse riigilõivu maksmiseks. Õige on ka kohtu seisukoht, et olukorras, kus isik suurendab meelevaldselt kahjuhüvitise suurust sedavõrd, et lõivu tasumine muutub ebareaalseks, pole täiendava riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Riigilõivu kandmisest vabastamine on riigipoolne menetlusabi ning sellise abi andmiseks peab olema piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 180lg 1 p 1, 181 lg 1 p 2).

Nõutava kahjuhüvitise suurendamise ajal sätestas HKMS § 84 lg 3, et kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse esemeks oleva rahasumma suurusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse esemeks oleva rahasumma suurendamisele. Kui kaebuse esitaja täiendavat riigilõivu (3 % 2 475 000 kroonilt, so 74 250 krooni) ei tasu, loetakse nõue esitatuks algses ulatuses. Seega, kui kaebuse esitaja tasub 750 krooni suuruse riigilõivu, on kohtul võimalik jätkata 25 000 krooni suuruse kahjuhüvitise nõude kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamist. 14. Kaebaja 13.detsembri 2006 ja 27.detsembri 2006 taotlused ja kaebuse täiendused võimaldavad teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole kahju rahalise hüvitamise nõudest loobunud, kuid ta soovib käesolevas asjas kahju hüvitamise taotlusest sõltumatult vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, välistada ei saa ka vaidlustatud tegevusetusest tulenevat toimingu sooritamiseks kohustamise taotlust. Kuna kaebaja poolt osutatud vangla vastust nr 1-13/13803-1 kohtutoimik ei sisalda, pole selle sisu seni teada. Teada pole ka see, kas kaebaja kirjad on adressaatidele edastatud või mitte, kuid kaebaja võib soovida kaebuses märgitud 4

(5)3-06-1301 kirjade edastamiseks kohustamist, sest ta on palunud teha kohtul järelepärimise teel kindlaks, kas kirjad on saabunud. Nii tuvastamis- kui ka kohustamistaotluste puhul oleks tegemist algse kohtusse pöördumise eesmärgiga hõlmatud taotlustega, mille menetlemiseks tuleks kaebajal tasuda märgatavalt väiksemat riigilõivu (kohtusse pöördumise ajal kehtinud riigilõivuseadusest tulenevad määras, so 10 krooni), mille tasumiseks ei oleks kaebajal tõenäoliselt mingeid raskusi. Seega, isegi kui kaebaja ei tasu riigilõivu kahjuhüvitise nõudelt tasumisele kuuluvas suuruses, võib see kaasa tuua kahjuhüvitise taotluse tagastamise, kuid ei takista muudele nõuetele vastavas suuruses riigilõivu tasumise korral kaebuse menetlemise jätkamist. 15. Kuna vaidlustatud määrusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks antud tähtaeg (15 päeva määruse kättesaamisest) on möödunud, tuleb esimese astme kohtul anda kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning märkida ära, millise nõude eest ja millises suuruses tuleb riigilõivu tasuda, et kaebust läbivaatamatult ei tagastataks. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.