Tsiviilasi nr 2-06-16632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2007 Tartu kohtumaja 2-06-16632 Tartu linna hagi X vastu hooldus- ja kommunaalteenuste võla 6765,50 krooni väljamõistmiseks ja eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks hageja Tartu linn, esindaja Tartu Linnavalitsus (Raekoda 50089 Tartu); kostja X kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada TARTU LINNA hagi X vastu.
- Välja mõista X TARTU LINNA kasuks hooldus- ja kommunaalteenuste võlg 6765 (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend viis) krooni ja 50 senti linnavalitsuse linnavarade osakonna arveldusarvele 10102030232008 SEB Eesti Ühispangas.
- Välja mõista X ebaseaduslikust valdusest TARTU LINNA valdusse eluruum asukohaga K. 139-3 Tartus. Eluruumist väljakolimisest keeldumise korral X nimetatud eluruumist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata.
- Välja mõista X TARTU LINNA kasuks menetluskulu 650 (kuussada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.11.2002 Tartu linna ja K.U. vahel sotsiaaleluruumi üürileping tähtajaga 1 aasta. Lepingu objektiks oli sotsiaaleluruum K. 139-3 Tartus. K.U. taotles enne üürilepingu tähtaja möödumist üürilepingu pikendamist. Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 26.09.2003 protokolli nr 125 punkt 15.1 kohaselt otsustati mitte rahuldada Kaja Urmi taotlust üürilepingu pikendamiseks. Seejärel taotles eluruumi K. 139-3 üürilepingu pikendamist X, kes üürilepingu nr 768 lisa nr 1 kohaselt kasutas lepingujärgset elamispinda koos üürnikuga. Üürilepingu sõlmimise ajal kehtinud „Sotsiaaleluruumi üürileandmise kord“, kinnitatud Tartu Linnavolikogu 29.06.2000 määrusega nr 28, punkti 7.9 kohaselt on sotsiaaleluruumi üürnikul õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning eluasemeteenuse vajajana arvel võtmise taotluses näidatud teisi isikuid, kes taotlesid ühist eluruumi. Üürilepingu nr 768 lisa nr 1 kohaselt kasutas üürnik lepingujärgset elamispinda koos X, kes oli kaastaotleja. Üürileping lõppes tähtaja möödumisel (lepingu p 9.1), seega 13.11.
- K.U. palus linnavarade osakonnal lõpetada temaga sõlmitud üürileping 13.11.
- X pöördus avaldusega eluruumi K. 139-3 üürimiseks Tartu Linnvalitsuse elamukomisjoni. Elamukomisjon otsustas 07.11.2003 mitte pikendada üürilepingut eluruumi K. 139-3 kasutamiseks. K.U. tasus korterimakseid kuni 01.11.
- Pärast seda on aga X hoidnud eluruumi enda valduses, on Taru Linnavalitsusega kooskõlastamata andnud eluruumi allüürile ning jätnud tasumata korteri hooldustasud ning kommunaalteenuste eest. Tema võlg seisuga 01.06.2006 on 6765,50 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis X vastu VÕS § 292 lg 1; § 309 lg 1, AÕS § 80 lg 1 alusel hooldus- ja kommunaalteenuste võla 6765,50 krooni väljamõistmist. Samuti nõuab hageja seoses üürilepingu tähtaja möödumisega 13.11.2003 eluruumi asukohaga K. 139-3 Tartus väljamõistmist kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja on soovinud jõuda asjas hagejaga kokkuleppele. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. 16.11.2006 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaaleluruumi üürilepinguga (tl 7-9) on tõendatud, et Tartu linna ja Kaja Urmi vahel on sõlmitud üürileping K. 139-3 Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga 1 aasta kuni 13.11.
- Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsustega 07.11.2003 ja 28.05.2004 on otsustatud jätta X taotlused üürilepingu pikendamiseks ja arvele võtmiseks eluasemeteenuse vajajana rahuldamata. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostjal oli õigus kasutada eluruumi Tartus K. 139-3 kuni 13.11.
- Kuna kostja ei ole pärast üürilepingu lõppemist hagejale kuuluvat eluruumi vabastanud, siis valdab kostja eluruumi õigusliku aluseta ja tema valdus on ebaseaduslik ning eluruum tuleb kostja valdusest hageja valdusse välja mõista. VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Nähtuvalt väljavõttest hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 11, 12) on eluruumi K. 139-3 hooldus- ja kommunaalteenuste võlg 6765,50 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 650 krooni (tl 3). Kohtunik 2