2-05-2391/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2391 (endine nr 2/228-4521/05) Tsiviilasi HL hagi TL vastu abielu lahutamiseks ning TLvastuhagi HLvastu ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) HL Hageja (vastuhagis kostja) esindaja vandeadvokaat A A Kostja (vastuhagis hageja) TL Kostja (vastuhagis hageja) esindaja AK Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2007.a Istungil osalenud isikud Hannes Loo HLesindaja vandeadvokaat KK TL TLesindaja AK RESOLUTSIOON Lahutada HL ja TL abielu, mis on registreeritud . , mille kohta on koostatud abieluakt Jätta HL kanda abielu lahutuse hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 (kolmsada) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud HLesitas kohtusse hagi TL vastu milles palub lahutada hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt . Poolte vahelised abielulised suhted lõppesid enam kui 7 aastat tagasi ning nimetatud ajast pooled enam koos ei ole. Abielu jätkamine ei ole võimalik abikaasade iseloomude kokkusobimatuse tõttu, samuti puudub pooltel soov koos elada. H L ’l on uus pere. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. esitas TL kohtule vastuhagi HL vastu ühisvara jagamiseks. toimunud istungil taotles HLosaotsuse tegemist abielulahutuse nõudes. TL nõustus osaotsuse tegemisega abielulahutuse nõudes. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik teha osaotsus abielulahutuse nõudes, kuna see kiirendab asja läbivaatamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Eeltoodust lähtudes tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu HL ja TL vahel on registreeritud , mille kohta on koostatud abieluakt . Hagiavaldusest nähtuvalt on abielulised suhted poolte vahel lõppenud ja pooled elavad eraldi enam kui seitse aastat. Istungil jäi HL nõude juurde abielu lahutada. TL abielulahutuse nõudele vastuväiteid ei esitanud, oli nõus, et abielusuhted on lõppenud ja abielu ei ole võimalik jätkata. Kuna nii HL kui ka TL soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. TsMS § 630 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
3. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel juhinduda kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS. Kohus leiab, et abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivu 300,00 krooni tuleb jätta HL kanda. Kohus lõpetab menetluse abielu lahutamiseks ning jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes. Taimi Kollom Kohtunik