← Eesti

2-04-471/7

Obsah (6)§ 4§ 5§ 376§ 3§ 423§ 173

2-0 4-471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2006.a., Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-471 Tsiviilas

§ 4

lg-le 1 kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Lähtudes

§ 5

lg-st 1 kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS), 2-0 4-471 § 4 lg 2 sätestab töötaja ja tööandja õiguse pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

  1. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et A. R ei nõustunud töölepingu lõpetamise alusega ning esitas avalduse töövaidluskomisjonile, taotledes töölepingu lõpetamise aluse muutmist, töölepingu lõpetamise aluse tunnistamist, töölepingu lõpetamise hüvitist, ületunnitööde eest lisatasu ja vähemmakstud töötasu. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.03.2004 otsusega komisjon lõpetas menetluse ületunnitasu vähemmakstud töötasu nõuetes loobumise tõttu; rahuldas ületunnitasu nõude summas 589 krooni ning jättis rahuldamata nõude töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamise tunnistamiseks, TLS § 82 järgi töölepingu lõpetamise hüvitise nõudes ja lõpparve kinnipidamise eest 3 keskmise päevapalga ulatuses hüvitise nõudes.
  2. Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 A. R esitas hagi Tallinna Linnakohtule töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise lisa on poolte kirjalik kokkulepe töölepingu muutmiseks või tööandja ühepoolne kirjalik ette teatamine töö tasustamise ja töörežiimi muutmisest.
  3. Kohtumäärusega kohus lahendab vaidluse selle üle, kas hageja poolt esitatud hagi muutmise ja täiendamise avalduse näol on tegemist hagi muutmisega ja kas selline hagi muutmine on lubatav.
  4. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagi täiendus ja muudatus on hagi muutmine

§ 376

tähenduses.

§ 376

lg 1 alusel hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Kui varem hageja taotles töölepingu lõpetamise aluse muutmist, siis muudetud nõudes hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Mõlema nõude faktiline alus tuleneb asjaolust, et pooled tõlgendavad erinevalt töölepingu muutmise lisa olemust. 13. Kohus leiab aga, et

§ 376ei ole ITLS § 24 lg 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav.

Tulenevalt ITLS § 4 lg-st 4 individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Kohus on seisukohal, et ITLS § 24 lg 1 sätestab erisuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi muutmise regulatsioonist ning töövaidlusasjades on hagi muutmine lubatav varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuete piires. Vastasel juhul oleks töötajal võimalik kunstlikult pikendada töölt sunnitud puudumise aega ja sellega suurendada väljamõistetavat keskmist palka. See ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja soodustaks põhjendamatult üht poolt.

  1. Tsiviiltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja enne hagi muudatuse esitamist esitanud töölepingu lõpetamise fakti ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet, hageja oli töölepingu lõpetamisega nõus ja soovis seda, kuid ei nõustunud lepingu lõpetamise alusega ja taotles selle muutmist. Samuti järeldub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ja mõista välja TLS § -s 82 ettenähtud hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses, et hageja töölepingu lõpetamise fakti ei vaidlustanud. Hageja kinnitas ka kohtuistungil, et ei ole töölepingu lõpetamise seaduslikkust varem vaidlustanud. Seega on hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel ITLS § 24 lg 1 alusel kohtule esitatud hagi muutnud sel viisil, et on kohtule esitanud nõude, mida töövaidluskomisjonis ei ole esitatud. Kohus leiab, et selline hagi muutmine ei ole lubatav. 2-0 4-471
  2. Asjas ei esine ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid hagi taotletud viisil muutmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja puhul on tegemist otsustusvõimelise isikuga, kes suudab oma õigusi kaitsta ning väited hageja eksimuses viibimise kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Kohus on seisukohal, et hageja oma tööandja juures registreeritud avaldus töölt vabastamiseks on hageja selge tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks töötingimuste muutusega mittenõustumise tõttu. Väited, et hageja tegelikult soovis töösuhte jätkamist ja kostja juures muudetud tingimustel edasi töötada, on paljasõnalised ja otsitud. Väidetavalt seisnes hageja eksimus selles, et hageja arvates oli tal TLS § 64 alusel õigus ühe kuu jooksul otsustada, kas nõustub töötasustamise aluste ja töörežiimi muutusega või mitte. Kohus märgib, et käeolevas tsiviilasjas oleks ka hageja esialgse nõude sisuliseks lahendamiseks tulnud kindlaks teha, kas tegemist oli töölepingu muutmisega poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolselt muutis töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega. Sellest sõltuvalt tööandja kas oli või ei olnud õigustatud lõpetama töölepingut töötaja omal soovil. Hageja esialgne nõue põhines samuti asjaolul, et hageja väidetavalt tõlgendas vormistatud töölepingu lisa tingimuste muutmisest ette teatamisena, mitte töölepingu poolte kokkuleppel muutmisena. Tööle ennistamise taotluse esitamist kohtus hagi muutmisena, ilma nõuet töövaidluskomisjonis esitamata, ei õigusta ka asjaolu, et hageja ei ole pärast kostja juurest töölt lahkumist tööle asunud.
  3. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja on muudetud nõude esitanud seaduses sätestatud korda rikkudes ning tal ei ole käesolevas töövaidluses seadusega kaitstud õigust nõuda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 3

lg-st 1 kohus leiab, et hageja nõude lahendamine ei ole kohtu pädevuses.

§ 423

lg 1 p 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 423

lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. 17. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirjade kohaselt taotlevad mõlemad pooled lepingulisele esindajale makstud tasude väljamõistmist.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 01.09.1998 jõustunud ja kuni 31.12.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (

1998) ei näe ette menetluskulude (kohtukulude) hüvitamist hagi läbi vaatamata jätmise korral. Eeltoodu alusel kohus jätab menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. Heli Käpp Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.