p 6 alusel lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista OÜ-lt JS kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 3 kuu keskmise palga ulatuses s.o 6808,50 krooni, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest s.o 619 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses s.o 2269,50 krooni. Mõista välja OÜ-lt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123). 1 Mõista välja JS`lt riigilõiv 500 (viissada) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123). Mõista välja OÜ-lt õigusabikulud summas 1000 (üks tuhat) krooni JS kasuks. Mõista välja JS`lt õigusabikulud summas 1000 (üks tuhat) krooni OÜ kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 27.11.2006.a. Hageja nõue ja põhjendused Hageja sai Tallinna ja H T töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja töövaidlusasjas , millega tunnistati poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine
p 6 alusel ebaseaduslikuks, loeti leping lõppenuks
alusel ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis lepingu ebaseadusliku lõpetamise, osaliselt lõpparve kinnipidamise eest kokku 6387,30 krooni. Kuna TVK otsus on ebaõige, vaidlustab hageja selle otsuse ITLS § 24 korras. 1) Hagejal on olnud kostjaga tõsiseid probleeme kostja poolt töökohustuste rikkumisega. Kostjat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud töökohustuste rikkumiste – sh alkoholijoobes tööl viibimise – eest. Lepingu p 2.4 kohaselt andis tootmisjuht kostjale konkreetse tööülesande OÜ tellimuse täitmiseks, kuid kostja lohakus põhjustas osaliselt praagi tootmise, mistõttu hageja oli sunnitud tegema tellijale allahindlust üle 500 krooni, millega tekkis hagejale otsene kahju. 2) Hageja koostas puhkuste ajakava, tutvustas seda kostjale ning kehtestas ajakava käskkirjaga . Ajakava kohaselt oli kostja puhkus . Esmaspäeval kostja tööle ei ilmunud ega teavitanud hagejat selle asjaoludest. Kostja, puududes omavoliliselt töölt, ilmus tööle alles . Seega kostja rikkus lepingu alusel tekkinud töökohustusi – lepingu p 3.2 ja TPS § 2 lg-s 1 toodud olulist kohustust täita tööajal oma tööülesandeid, kostja rikkus ka
lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust täita lepingut ning
p-s 2 toodud kohustust kinni pidada ette nähtud tööajast ning pani toime TDS § 2 p-s 1 toodud distsiplinaarsüüteo ja
3) Kostjal puudus alus lõpetada leping
Kostja esitas hagejale 27.07.04 avalduse lepingu lõpetamiseks
Eeltoodud väited on väärad, kuna freesimistöö koormus oli pidevalt suur ja hageja huvi oli suunatud eesmärgile koormata freesijaid maksimaalselt, toimides samal ajal töösuhetes õiguspäraselt. 4) Kostja pahausksus oma õiguste teostamisel. Kostja väide, et on saanud puhkust vähem ettenähtust, s.o üks kalendrikuu – on väär. Väljend „üks kalendrikuu“ on määratud konkreetses kalendrikuus olevate kalendripäevade koguarvuga, mis võib olla erinev kalendrikuude lõikes ja tuleb tõlgendada kui legaalkogumõistet „põhipuhkus kestusega 28 kalendripäeva“. Hageja palub tunnistada lepingu lõpetamine
p 6 alusel seaduslikuks, tunnistada kostja lõpparve hageja poolt kostjale väljamakstuks õiguspäraselt, so tööõigusaktide alusel õigesti arvutatud summas ja tähtaegselt ning jätta kohtukulud kostja kanda. 2 Kostja seisukoht ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnista ja esitas vastuhagi. JS töötas OÜ-s määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töölepingu alusel töötas JS freesijana, kuid viimase aasta jooksul on teinud ka muid OÜ määratud töid. andis OÜ JS`le puhkust aprillis 14 päeva ja juulis 13 päeva, kokku 27 päeva. JSei olnud andnud nõusolekut puhkuse osade kaupa saamiseks. Samuti ei tutvustanud OÜ JSt puhkuseajakavast. Töölepingu p 5.1 järgi on töötaja põhipuhkuseks kokku lepitud 1 kalendrikuu. Sellest lähtuvalt pidi JS puhkus lõppema . esitas JSOÜ-le avalduse, milles palus lõpetada tööleping
OÜ ei vastanud JS esitatud nõuetele tööleping lõpetada. saatis OÜ JSle teatise, kus teatas, et lõpetas töölepingu alates .
OÜ tutvustas JSt käskkirjaga, mille järgi OÜ oli JSle määranud distsiplinaarkaristuse. Samal päeval sai JS tööraamatu kätte. 1) OÜ teadis, et JSei soovi enam töölepingut jätkata, saatis OÜ teate, kus teatas, et soovib töölepingu lõpetada alates .
OÜ lõpetas lepingu
p 6 alusel, s.o töötaja puhkuse ajal, mil see oli
JSl puudub varasem kehtiv distsiplinaarkaristus, ta ei ole oma töökohustusi rikkunud ja seetõttu on arusaamatu, miks OÜ määras rangeima karistuse – töölepingu lõpetamise. OÜ tutvustas JSt distsiplinaarkaristusest alles 18.08.2004.a. s.o pärast töölepingu lõpetamist. Enne seda päeva ei teadnud JS midagi temale määratud distsiplinaarkaristusest. 2) Töölepingu p 4.4 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus üks kalendrikuu. JS kasutas aprillis 14 päeva puhkust, järelikult pidi juulis puhkust saama veel 17 päeva ja tööle ilmuma . Puhkuse ajakavaga ei oldud teda tutvustatud ja tema arvas, et puhkus lõpeb OÜ andis JSle eest ainult 28 päeva puhkust. Vastavalt sellele on JSl õigus saada kasutamata puhkuse hüvitist 2 päeva iga aasta kohta 3)
lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. JSpalub tunnistada tööleping
p 6 alusel lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista OÜ-lt JSkasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses s.o 14 817,60 krooni, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest s.o 948,50 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses s.o 2469,60 krooni ning jätta kohtukulud OÜ kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse (edaspidi
) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping, mille alusel kostja asus . tööle freesijana (tl 41-43). Poolte vahel käib vaidlus selles, mis alusel tööleping lõpetati ja sellest tulenevate hüvitiste üle. 3 Töötaja leidis, et tööandja rikkus töölepingu tingimusi (jättes väidetavalt kostja kindlustamata tööga) ja tal oli õigus lõpetada tööleping
Tööandja leidis, et ta ei ole töölepingu tingimusi rikkunud ja seetõttu ei olnud töötajal õigus töölepingut
lg-s 1 ettenähtud alusel lõpetada.
p 6 ja 7 alusel saab tööandja lõpetada töölepingu töötajapoolse töökohustuste rikkumise ja töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Töölepingu lõpetamise protseduurreeglid on sätestatud TDS § 11 ja 12, mis reguleerib nii töölepingu lõpetamisel vormistatavate dokumentide kui töölepingu lõpetamisest teatamist. Vaidluse lahendamiseks on esmajoones vaja välja selgitada, kas töölepingu lõpetamisel järgis tööandja seadusega sätestatud protseduurireegleid, sest nende järgimata jätmisel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka juhul, kui töölepingu lõpetamine tööandja algatusel oli sisuliselt põhjendatud. Kohtule esitatud käskkirjast nr 19 (t lk 46) nähtub, et kostjat on karistatud distsiplinaarkorras töökohustuste rikkumise tõttu ning karistuseks on määratud töölepingu lõpetamine. 04.08.2004.a. on kostjale väljastatud teatis (t lk 45), millega teatatakse, et kostja tööleping on lõpetatud alates 27.07.2004.a.
p 6 alusel ning kohustatakse ilmuma koheselt hageja juurde dokumentide allkirjastamiseks ja tööraamatu väljavõtmiseks. TDS § 11 lg 2 sätestab distsiplinaarkaristuse vormistamisel vastavasse dokumenti kantavate andmete minimaalse standardi. Käskkirjas nr 19 on ära näidatud karistatava töötaja nimi ning tema süüteo toimepanemise aeg ja asjaolud, samuti määratud karistus – töölepingu lõpetamine – ning karistuse määranud isiku nimi ja dokumendi koostamise aeg. Kohus asub seisukohale, et käskkiri on vormistatud vastavalt TDS § 11 lg 2 sättele. Pooled vaidlevad põhipuhkuse kestvuse üle ja selle üle, kas kostja võis omavoliliselt puhkust pikendada. Vastavalt töölepingu p-le 4.4 oli töötaja põhipuhkuse kestus 1 kalendrikuu. Töötaja leiab, et kuna ta oli aprillis puhanud 14 päeva, oleks ta tohtinud puhata veel 17 päeva. Tulenevalt töösisekorraeeskirjadest on töötajate puhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Kuna lepingu ja töösisekorraeeskirjade tingimused on omavahel vastuolus, tuleb lähtuda töölepingust. Ka
kohaselt kohaldatakse sätete vastuolu korral sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. Seega tuleb lugeda kostja põhipuhkuseks 1 kalendrikuu. Nimetatu aga ei tähenda, et kostja oleks tohtinud omavoliliselt puhkuse kestvust pikendada ja jätta tööle tulemata. Kostjal oli õigus puhkusele jääda vastavalt puhkuse ajakavale. Vastavalt kohtule esitatud puhkuste ajakavale puhkas kostja ajavahemikkudel 26.04-09.05 (s.o 14 päeva) ja 12.07-25.07 (s.o 14 päeva), millele on kostja andnud oma allkirja. Seetõttu kostja väide, et teda ei ole puhkuste ajakavaga tutvustatud, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Seega ei saanud ka kostja järeldada, et puhkus lõpeb , vaid oleks pidanud tööle ilmuma Vastavalt
p-le 6 võib tööandja lõpetada määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetada töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel.
lg 1 alusel on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Sama paragrahvi lg 2 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping
Kohtul tuleb leida vastus küsimusele, kas kostja töölt puudumine häiris tööd niivõrd, et hageja oli õigustatud kohaldama kostja suhtes rangeimat distsiplinaarkaristust s.o lõpetama kostjaga tähtajatu töölepingu. Hageja väide, et kostja töölt puudumine tingis puhkusel viibiva teise töötaja tööle kutsumise, kuna vastasel korral oleks tootmises olnud tellimus jäänud õigeaegselt täitmata, on oletuslik ja hageja poolt tõendamata. 4 Samuti kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Üksnes hageja väide, et kostjaga on ka varem probleeme olnud, ei tähenda, et talle oleks kohaldatud distsiplinaarkaristusi. Seega ei ole hageja järginud
ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale määratud distsiplinaarkaristus – töölepingu lõpetamine
ITLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. ITLS § 30 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine palk Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Töövaidluskomisjonile esitatud palgaarvestusest nähtub, et kostjale on jaanuarikuust kuni juunikuuni makstud töötasu koos lisatasudega kokku 13 617 krooni. Eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et töötajale väljamakstava keskmise palga suuruseks oli seega 2269,50 krooni (13 617 : 6 = 2269,50). Kohus asub seisukohale, et töölepingu lõpetamise asjaoludena tuleb käsitleda nii hageja tegevust töölepingu lõpetamisel kui töölepingu lõpetamise sisulisi asjaolusid. Kohus, võttes arvesse kostja süüd ja seaduserikkumise asjaolusid, leidis, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kolme kuu keskmine palk kokku (3x 2269,50) 6808,50 krooni. Vastavalt puhkuse seadus (PuS) §-le 25 on töölepingu lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohus luges eelpool tooduga tõendatuks, et kostja põhipuhkuseks on 1 kalendrikuu, mis teeb keskmiselt 30 päeva. Seega, kuna hageja on nõustunud kostjale andma 28 puhkusepäeva, on hageja kohustatud kostjale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist 2 päeva eest iga aasta kohta (nelja aasta eest 8 päeva). Järelikult kuulub puhkusehüvitisena väljamõistmisele 619 (13 617 : 176 = 77,37 x 8 = 619) krooni.
lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega kuulub kostja kasuks väljamõistmisele lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmine palk summas 2269,50 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. 5 Vastavalt RLS § 16 lg-le 1 oli hageja vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise hagis, ülejäänud nõuete pealt (summas 18 235,70) oleks kostja pidanud tasuma riigilõivu 1250 krooni. Rahuldatud nõuete suuruse – 9697 (6808,50 + 619 + 2269,50) krooni pealt moodustab riigilõiv 750 krooni. Kuna kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu ei tasunud, tuleb temalt riigituludesse välja mõista 500 (1250 – 750 = 500) krooni ja hagejalt riigilõiv 750 krooni ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude pealt 1000 krooni (kokku 1750 krooni). Kostja taotles hagejalt välja mõista tema kulud õigusabile summas 7000 krooni ja hageja kostjalt summas 5000 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asjaoluga, et kokku on hagi rahuldatud summas 9697 krooni ja rahuldamata jäetud summas 8538,70 krooni, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 484,85 krooni ja hagejalt kostja kasuks 426,90 krooni. Hinnata hagi puhul mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuna töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue on hinnata hagi, loeb kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks eelpooltoodud õigusabikuludega kokku 1000 krooni ja hagejalt kostja kasuks 1000 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.