2-05-2953/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg 18.10.2006.a, Kentmanni tn 13, Tallinn 2-05-2953 (endine 2/231-6023/05) OÜ hagi VN´i vastu 7868,40 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja – OÜ Hageja esindaja – KT Kostja – VN

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista VN´ilt 7868,40 krooni AS-i esindajad Resolutsioon Edasikaebamise kord Menetluskulude jaotus kasuks. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Välja mõista kostjalt VN´ilt OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskulud 952,40 krooni. Välja mõista kostjalt VNi´ilt E V kasuks postikulud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue sõlmisid AS (AS õigusjärglane) ja VN pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Kuigi pangakaardi kasutamise lepingus ei olnud üheselt sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 7.4 järgi kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ja punkti 7.9 järgi peab kostja korvama pangale kõik kaardi valdaja (kostja) kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu punkti 8.1 alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu punkti 3.4 järgi ei vastuta pank kostjale pangast olenematutel asjaoludel tekitatud kahju eest. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 5870,30 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. See sai võimalikuks kuna osaliselt sügisest ning suuremahuliselt aastast alustas AS kulukaid infotehnoloogilisi töid pangakaartide protsessori AS automaadiserverilt oma majasisese automaadiserverile üleminekuks. Sellest tulenevalt töötas samaaegselt SEB kaartide jaoks kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kusjuures oma server töötas otse kontol olevate vabade vahendite vastu (arveldused pangakontoris) ning AS autoriseerimisserver kasutas perioodiliselt uuendatud kaartide vabade vahendite arvestust. Kuna ja AS autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas (on-line), sai võimalikuks, et ühe ja sama kaardiga võeti kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu automaatidest välja rohkem raha, kui oli maksekaardi omaniku enda kontol. Seetõttu läks arveldusarve peale kõikide tehingute laekumist n.ö. miinusesse. Sularahaautomaatides teostatud tehingute informatsioon nähtus arvelduskontol ajalise hilinemisega, mille tõttu sularaha väljavõtmise tehingute teostamise järel pangakontoris samal ajal või järgmisel päeval muid tehinguid teostades ei nähtunud kontol veel eelnevalt teostatud sularaha väljavõtmise tehinguid. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses ehk kostjal oli hageja vastu üksnes lepingust tulenevalt nõudeõigus kontol olevate vahendite (kontojäägi) osas. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Vara alusetust omandamisest tulenevat nõuet ei välista asjaolu, et pank ja kaardi valdaja olid samal ajal omavahel seotud lepingulise võlasuhte kaudu. Kontojäägi ületamisega saadud raha summas 5870,30 on kostja poolt alusetult omandatud ja AS vara on selle summa võrra vähenenud. loovutas AS (AS õigusjärglane) oma nõude kostja vastu summas 5870,30 krooni koos õigusega nõuda viivist OÜ-le . Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 5870,30 krooni ja viivise 1998,10 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on tema elukohaks asemel . Raha pangaautomaadist võttis isiklikult ja mingeid tehinguid ajavahemikul nagu väidab hageja, ta ei teostanud. Enne raha automaadist väljavõtmist kontrollis kontojääki. Kui raha arvel ei ole, siis aparaat seda ka ei väljasta. Konto liikumise aruanne on puudulik, kuna seal ei ole märgitud, millist konto jääki näitas automaat raha võtmise ajal. Enda väitel ta hageja poolt hagis näidatud lepingulisi kohustusi rikkunud ei ole ja võttis raha välja kontol olnud rahaliste vahendite piires. Panga poolne põhjendus süsteemi tehnilise iseärasuse tõttu võimaldatavast petmise võimalusest on väär. Kui selline viga aset leidis, siis sai see tekkida panga töötaja lohakusest. Hageja ei ole hagis välja toonud andmeid selle kohta, millal toimusid bussijaama rahaautomaadi kallal suuremahulised infotehnoloogilised tööd. Juhul kui neid töid tõesti panga poolt tehti, siis kostja arvates ei käi need poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.4 alla, sest pank tekitas konto omanikule kahju pangast oleneval põhjusel, kuna pank ise oli nimetatud tööde teostajaks. Kui kostja soovis pangast teavet oma konto seisu kohta, öeldi et ta on pangale võlgu, rohkem mingeid muid selgitusi kostjale ei antud. Pank ei ole täitnud omapoolset lepingu punktist 6.1 tulenevat kohustust anda kaardi valdajale informatsiooni tema kontole kinnitatud kaardi kasutamise kohta ja punktist 4.2 tulenevat kohustust anda informatsiooni kaardiga sooritatud operatsioonide kohta. Kostja püüdis avaldada pangale protesti ja lõpetada lepingu punkti 4.5 alusel, kuid pank sellega ei nõustunud kostja poolse väidetava võlgnevuse tõttu. Kostja väitel tal hagejaga mingeid suulisi ega kirjalike kontakte olnud ei ole, sest hageja pöördus kostja poole valel aadressil. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕSRS §-dele 2 ja 11, kuuluvad käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. 2 TsK § 477 lg 1 järgi peab isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja AS vahel oli sõlmitud pangakaardi kasutamise leping ning kostja sai isiklikuks kasutamiseks maksekaardi. Vaidlust ei olnud ka selles, et kostja sai raha kasutada arvel oleva raha piires. Vaidlus seisnes selles, kas kostja teostas ajavahemikul rahalisi tehinguid asuvast sularahaautomaadist, üle limiidi. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja arvel raha ajavahemikul kokku 12733,90 krooni, mida ta ei ole vaidlustanud. Samal ajavahemikul tehti kontolt väljamakseid aga kokku 18604,20 krooni eest. Seega sai kostja raha kontolt välja võttes rohkem 5870,20 krooni (18604,20 – 12733,90), milleks tal puudus lepinguga kokkulepitud alus ehk nimetatud rahasumma on kostja saanud pangalt aluseta. Seda, et tal oleks kontol olnud rohkem raha kui 12733,90 krooni ei ole kostja väitnud ega tõendanud, seega on kostja alusetult saanud hageja vara. TsK § 477 lg 1 järgi alusetult saanud, omandatud vara tagastamisel ei ole tähtsust, kelle süül või millisel põhjusel leidis aset vara/raha alusetu omandamine isiku poolt, seega ei puutu asjasse kostja väited võimalikust panga ja tema töötaja süüst sellest selles, et kostja sai alusetult panga vara/raha. Eeltoodu tõttu on hageja nõue alusetult omandatu tagastamiseks põhjendatud ja tõendatud. Alates kehtiva VÕS § 167 lg 3 alusel lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kuni 30.06.2006 (incl.) kehtinud TsK § 231 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3 % viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ja alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Viivis on VÕS § 113 lg 1 järgi alates 01.02.2007 kuni 01.05.2004 järgi 7% aastas ja alates 01.05.2004 -10.06.2005 6 kuu Euribor, millele lisandub 7% aastas. Seega on viivis alates 01.01.99 kuni 01.07.2002 1277 päeva ja 3% aastas ning alates 01.07.2002 kuni 01.05.2004 370 päeva ja alates 01.05.2004-10.06.2005 404 päeva, mis teeb vastavalt viivise kokku 1998,10 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista vastavalt alusetult omandatud 5870,20 krooni ja viivis 1998,10 krooni e. hagetu so 7868,40 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 393,42 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast. Kohtunik 3