2-05-24302/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24302 Tsiviilasi OÜ * hagi S.G vastu võlgnevuse 15.309, 30 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.G apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
5. mai
6. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant S.G (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Vastustaja OÜ * (registrikood xxxxxxxx, asukoht x ), lepinguline esindaja Külliki Tammik RESOLUTSIOON:
7. Jätta S.G apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
8. Kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, võib ta kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada ringkonnakohtule menetluse uuendamise avalduse. Mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust peab apellant sel juhul põhistama.
9. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
10. juunil
11. a. esitas OÜ * Tallinna Linnakohtusse hagi S.G vastu põhivõla 7654, 65 krooni ja viivise 7654, 65 krooni väljamõistmiseks. E AS (R AS-i õigusjärglane) ja kostja sõlmisid
12. jaanuaril
13. a. liitumislepingu nr 0010316, mille alusel E AS kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja talle esitatud arveid ei tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli 2 kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid E AS ja kostja, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. E AS loovutas nõude summas 7654, 65 krooni koos viivise nõudega kostja vastu hagejale, mille kohta väljastati kostjale teade. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid võlgnik ei ole käesoleva hetkeni nõuet rahuldanud. Tasumata summalt on arvestatud viivist 109.342, 31 krooni, mida hageja vähendab põhivõla summani. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Arusaamatu on hagiavaldusele lisatud AS-i R
14. a. arvete ja arvetes toodud summade päritolu. Arvetel puudub AS-i R logo, arve koostanud isiku allkiri ja ribakood. Puuduvad AS-i R igakuised saldoteatised, mis olid AS-i R esitatud arvete lahutamatu osa. Kostjale on arusaamatu, miks AS R esitab kaheksa aasta taguse nõude. Lepingus märgitud elukohast on kostja lahkunud
15. aastal. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
16. veebruari
17. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis S.Glt välja võlgnevuse 15.309, 30 krooni OÜ * kasuks. Tõendamist on leidnud, et
18. jaanuaril
19. a. sõlmisid R AS ja S.G GSM 256 liitumislepingu nr. 0010316, mille alusel R AS kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepinguga võttis kostja endale lepingus ja Eurotelefoni eeskirjades märgitud õigused ja kohustused. Eurotelefoni kasutamise eeskirjade p
21. 2 järgi kohustus kostja õigeaegselt tasuma esitatud arved. Kostja arveid ei tasunud. Arved saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. Kostja aadressi muutmisest hagejat ei teavitanud. Kostja kohtuistungil antud seletuste kohaselt ta ei tasunud arveid, kuna arvetel puudub allkiri ja triipkood. Kostja ei ole vaidlustanud teenuse saamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja teenust saanud ja on kohustatud selle eest tasuma. TsK § 191 lõige 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda viivist 0, 5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevusega võrdses suuruses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7654, 65 krooni ja viivis 7654, 65 krooni, riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse, ja õigusabikulu summas 765, 46 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast, samuti asja läbivaatamiskuluna riigituludesse postikulu 114, 90 krooni Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palus kostja otsuse tühistada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Väidetav võlgnevus on tekkinud apellandi ja R AS-i vahel sõlmitud liitumislepingu nr. 0010316 ja
22. juuli
23. a. ,
24. augusti
25. a. ja
26. septembri
27. a. arvete alusel. Nimetatud arved ei vasta R originaalblankettidele ja seega ei saa esitatud arved olla hagi aluseks. Samuti ei ole esitatud kõnede väljavõtteid. Seega ei ole hagis esitatud dokumendid korrektsed ja nõuetele vastavad.
28. oktoobril
29. a. sõlmis apellant R AS-iga uue liitumislepingu nr.
30. Vastavalt R AS-i kasutamise eeskirjade punktile
32. 3 on äriühingul õigus mitte sõlmida 3 liitumislepinguid juhul, kui kliendil on tasumata arveid. Selleks ajaks oli väidetav võlgnevus juba tekkinud, kuid lepingu sõlmimisel ei esinenud mingeid takistusi. Samuti on R AS-il õigus sulgeda teenuste osutamine, kui võlgnevus on tasumata 5 päeva maksetähtajast, kui klient ei teata oma elukoha muutusest jne. Kuna R AS sõlmis uue lepingu, on arusaamatu, miks väidetava võlgnevuse osas apellandiga ühendust ei ole võetud. Tõsiseltvõetav ei ole väide, et võlgnevusest teatada ei olnud võimalik. Vastustaja seisukoht Hageja vaidlea apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud AS-i E poolt koostatud arvetest väljavõtted-väljatrükid ning need kajastavad andmeid apellandile osutatud kõneteenuste mahu kohta. Arvete väljavõtted on käsitletavad tõenditena ning tulenevalt TsMS § 272 lõikest 3 esitatud dokumendi õigsust eeldatakse. Apellant ei ole vaidlustanud kõneteenuste saamist. Menetluse edasine käik Apellandi taotlusel määras ringkonnakohus asja lahendamiseks kohtuistungi
33. mail
34. a. Apellant kohtuistungile ei ilmunud. Vastustaja taotles apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 649 lg. 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta. Apellatsioonkaebuses taotles apellant asja lahendamiseks istungi pidamist. Kohtukutse
35. mail
36. a. kella
37. 00 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks on apellandile isiklikult allkirja vastu üle antud
38. aprillil
39. a. Apellant kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest, mis teda ilmumast takistab. Samuti ei ole apellant esitanud kohtule seoses istungiga mingeid taotlusi. Sekretäri teatel helistas vahetult enne kohtuistungit kantseleisse isik, kes oma nime ei teatanud, kuid väitis, et on S.G nõustaja, et ta on haige ning et S.G ei soovi, et asja arutataks nõustaja osavõtuta. Sekretäri sõnade kohaselt ei olnud selle isikuga võimalik rohkem suhelda, kuna peale öeldut katkestas nimetatu ühenduse. S.G enda kavatsuste kohta seoses istungiga ei teatanud isik midagi. Kõnelejal oli artikulatsiooniga raskusi, nii et sekretärile jäi mulje, et helistaja ei ole kaine. Konsultant püüdis koheselt telefoni teel ühendust saada S.G endaga, kuid nimetatu ei vastanud. Kolleegium leiab, et kirjeldatud asjaolud võimaldavad TsMS § 649 lg. 2 kohaldamist. S.G ei ole kohut oma nõustaja isikust teavitanud. Pealegi ei saa nõustaja, isegi kui apellandil on nõustaja olemas, TsMS § 228 lause 2 kohaselt teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Seega ei olnud nõustaja õigustatud ka esitama taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. S.G ise ei ole kohtule mingeid tahteavaldusi teinud, rääkimata nende põhistamisest. Seega on täidetud TsMS § 649 lg. 2 kohaldamise eeldused: apellant ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, rääkimata puudumise põhistamisest, ja vastustaja on esitanud taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebuses on apellant taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil ega ole esitanud taotlust kaebuse lahendamiseks istungil tema osavõtuta. 4 TsMS § 650 lõikele 1, kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (seadustiku § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib apellant menetluse uuendamise avalduse ringkonnakohtule esitada kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse talle kätte toimetamisest alates. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik