lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne sõlmitud kestvuslepingutele alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud liitumisleping . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 5488.70 krooni ja viiviseks 5488.70 krooni.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale perioodil esitatud arvetest, kokku summas 5488.70 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks vastavalt arvete väljatrükkidele välja mõista põhivõlg summas 5488.70 krooni. Hageja nõue viiviste saamiseks 5488.70 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad kasutamise eeskirjad ja hinnakiri, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati . Leping kostjaga oli aga sõlmitud . TsK §-st 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud kasutamise eeskirjad ja hinnakirja, mis kehtivad ., tõendina tähelepanuta. 2
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv tulenevalt hagihinnast summas 560.00 krooni ja 200.00 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.