← Eesti

2-06-11393/1

Obsah (8)§ 416§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174

2-06-11393 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviila

§ 416lg 1-3 sätestatule.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§ 142

. Kohus leidis 15.05.2006.a esitas xxx AS kohtule hagi xxx vastu 4915,11 krooni saamiseks, millest 4019,73 krooni on tasumata võlgnevuse põhiosa, 558,38 krooni on viivis kasutatud järelmaksulimiidi tasumisega viivitamise eest ning 337 krooni on intress. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Hagimaterjalid toimetati kostjale 30.12.2006.a isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 401 kohaselt loetakse krediidilepinguks lepingut, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Lähtudes

§ 162lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.