lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus kostja kohustusega anda müüjana hagejale kui ostjale üle müüdud esemete valdus ja omand. Antud asjast nähtub, et hageja oma kohustust tasuda müügihind ei täitnud.
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega on ostjal
lg 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 3 Kohus leiab, et hageja poolt oma rahalise kohustuse täitmisest keeldumine oli esitatud asjaoludel lubamatu. Asjast nähtub, et tarnitud solaariumi esipaneelil oli 5,5 cm x 0,9 cm suurune värvikahjustus, peale solaariumi montaaži hageja juurde vahetati paneel laos olnud varuosaga ning kostja tellis koheselt tootjalt ka uue dekoratiivpaneeli. Seega oli kostja poolt leping täidetud suuremas osas, ning hageja poolt oma kohustuse täitmata jätmine on käsitletav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Kohus leiab, et asjas ei ole ka tõendatud, et peale seda kui vahetati tootjalt tellitud dekoorpaneel paigaldatud paneeli vastu, oleksid seadmel tekkinud olulised puudused, mis põhjendaksid peale nimetatud kuupäeva hageja poolt lepingu täitmata jätmist. Asja materjalidele lisatud ekspertiisiakti (tlk 18-19) p-st 2 nähtub, et ekspertiisiks esitatud solaariumi ülekontrollimisel tuvastas ekspert luminestsentslampide pealispinnal olevad sõrmejäljed ning asjaolu, et solaarium ei ole funktsionaalne ja ei tööta vastavalt parameetritele. Muud ekspertiisiaktis märgitud puudused on eksperdi poolt tuvastatud eelnevalt poolte poolt koostatud dokumentide alusel sh. hageja pretensiooni alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et ekspert solaariumi ülekontrollimisel kinnitussõlmede paindumist (mis võiks olla eseme puuduseks) ei tuvastanud. Selle asjaolu üle, et solaarium ei olnud töökorda reguleeritud poolte vahel vaidlus puudub. Kostja väidete kohaselt oli seade reguleerimata, kuna hageja ei olnud lepingujärgset summat tasunud ja seadme omandiõigus ei olnud seega hagejale üle läinud.
lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul hageja 58 545,80 krooni ei tasunud. Seega toimus kostja poolt vastavalt tema . kirjale lepingust taganemine .
lg 3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Antud asjas oli müügilepinguesemeteks solaarium ja juuksuritööks vajalikud seadmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu osa mis käsitleb juuksuritööks vajalikke seadmeid on mõlema poole poolt kohaselt täidetud. Seega taganes kostja lepingust osaliselt – solaariumi müügiosas.
lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Peale lepingust taganemist tekkis kostjal kohustus tagastada vastavalt
§-le 189 lg 1 hageja poolt solaariumi eest tasutud summa ja hagejal tekkis kohustus anda kostjale solaarium üle. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et solaariumi demontaaži oleks takistatud. Kostja kandis hagejale summa 140 196,42 krooni üle Puudub vaidlus, et arvet (tlk 29) aluseks võttes jättis kostja hagejale tagastamata 15 399 krooni. Kohus leiab, et kostja õigustus taolisele käitumisele on põhjendamatu. Olukorras kus lepingust tulenev vaidlus sai alguse kostja poolt puudusega (kuigi väheolulise) eseme tarnimisest ning lõppes lepingust taganemisega, oleks mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte vastu jätta hageja kanda kostjale lepingu taganemisest tekkinud kulud. Seega on hagi summas 15 399 krooni osas põhjendatud. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üleantu tagastamiskohustuse täitmiseks. vastuse kohaselt (tlk 22) osutas kostja, et on hagejaga sõlmitud lepingust taganenud. Selleks, et pooltevaheline vaidlus laheneks kokkuleppel tegi kostja ettepaneku hagejale, et ta tellib uue solaariumiaparaadi ning hageja tasub võlgnevuse. teatas hageja (tlk 23), et on põhimõtteliselt uue solaariumi tarnimisega nõus, kuid soovib poolte seaduslike esindajate kokkusaamist. läbirääkimistel koostati protokoll (tlk 24), kus kostja tegi 2 ettepanekut vaidluse lahendamiseks. (tlk 25, tõlge lk 87) teatas hageja, et soovib uue solaariumi paigaldamist 3 nädala jooksul ja tegi ettepaneku uue lepingu sõlmimiseks. teatas kostja, et on nõus tarnima uue solaariumi 3 nädala jooksul peale poolte vahel kirjalikku kokkuleppe sõlmimist. Eeltoodust nähtub, et peale kostja poolt lepingust taganemist asusid pooled uutele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks. Seda, et pooled soovisid uue kirjaliku lepingu sõlmimist, tõendab nii hageja kirjas kui ka kostja kirjas sisalduv. Asjas puudub vaidlus, et 4 uue lepingu sõlmimiseni ei jõutud. teatas (tlk 86) hageja lõpetab omapoolselt lepingu, kuna kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Asjas on hageja tuginenud sellele, et taganes lepingust. Kohus asub seisukohale, et kuna uued uue lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, polnud hagejal võimalik ka lepingust taganeda. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuded. Kohus leiab, et hageja kahju nõuded (otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu) tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et hageja kohaselt lepingujärgset summat kostjale üle ei kandnud. Vastavalt lepingu p-le 3.1. leppisid pooled kokku, et müügieseme omandiõigus läheb hagejale üle peale müügisumma täies ulatuses tasumist. Kuna hageja poolt müügisummat ei tasutud ei tekkinud tal omandiõigust vaidlusalusele solaariumile. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja poolt takistusi vaidlusaluse eseme omandiõiguse üleminekuks tehtud ei ole seega ei tekkinud hagejal kahju mitte kostjast tulenevatest asjaoludest, vaid hageja enda käitumise tõttu. Kohus osutab, et
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus osutab, et antud asjas võib tõusetuda küsimus viivisenõude esitamise õigusest, kuna kostja poolt lepingust taganemine toimus , kuid tagastamisele kuuluv rahasumma tasuti alles . Sellist nõuet aga antud asjas esitatud ei ole. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu ja õigusabikulud ning kostja on palunud välja mõista õigusabikulud. Antud asjas tuleb hagi rahuldada osaliselt. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Arvestades vaidluse iseloomu ja juhindudes TsMS §-dest 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 3000 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.