2-05-24799/2 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-24799 (endine nr 2/228-20778/05) Tsiviilasi OÜ hagi AS(S ) vastu 920,66 krooni saamiseks Hageja: OÜ Hageja lepinguline esindaja: KT Kostja: AS Kostja esindaja MM Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi toimumise aeg 20.03.2007.a. Istungil osalenud isikud Kostja AS Kostja esindaja MM RESOLUTSIOON Jätta OÜ hagi AS(S ) vastu 920,66 krooni saamiseks rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Välja mõista OÜ-lt AS(S ) kasuks menetluskulu 46,00 (nelikümmend kuus) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue esitas OÜ hagi AS(S ) vastu 920,66 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 13.03.2001.a.. sõlmitud Lepingust mille alusel AS (AS-i õigusjärglane) kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga . oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees summas 798,44 krooni, mis koosnes leppetrahvist 738,44 krooni ja kõneteenustest 60 krooni Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku vähemalt 60.00 krooni. Hageja on arvestanud viivist (1358 päeva), kokku summas 122,22 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 798,44 krooni, viivise summas 122,22 krooni, riigilõivu summas 100,00 krooni ja õigusabikulude katteks 46,03 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt sõlmis ta tähtajatu lepingu, mitte tähtajalise lepingu ning leiab, et leppetrahvi nõudmine on alusetu, kuna vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, ei ole ta kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahv aga moodustab võlgnevusest 738,44 krooni. Samuti ei ole kostja ostnud telefoni ja saadud numbrilt helistanud. Kui kostja soovis saada selgitusi selleaegsest , siis neid kostjale ei antud. Hageja ei ole esitanud ka mingit kõnede eristust/väljavõtet selle kohta, et kostja oleks telefoniga helistanud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja on telefoni ostnud. Seega leiab kostja, et haginõue on alusetu. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja vastuväide Hageja leiab, et hagiavaldus on esitatud õigetel alustel, kuid teenuse osutaja on ekslikult saldoteatises kirjeldanud leppetrahvi eest tasutavat summat valesti. Tegemist on antud juhul kõneteenustest tekkinud võlgnevusega. Hageja leiab, et hagi on esitatud õigetel alustel ja on tõendatud ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 798,44 krooni, viivised 122,22 krooni, kokku 920,66 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. toimunud istungil taotles kostja asja läbivaatamist sisuliselt. Kohus rahuldas kostja taotluse. Menetluse käiks ja kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajatu Leping , mille alusel kostja tekkis õigus kasutada telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuda. . ettemaksu arve alusel on kostja tasunud AS-ile 144,00 krooni, millest 99.00 krooni oli liitumistasu (SIM kaart) ja 45.00 krooni kuumaks . Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise teatest (tlk 14). saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale 12.09.2001.a. esitatud lõpparve , milles on põhivõlaks arvestatud kõneteenused summas 60,00 krooni, leppetrahv summas 738,44 krooni. Kohtule esitatud nimetatud lõpparvest nähtub, et kostja võlgneb hagejale 798,45 krooni, aga milles võlgnevus koosneb, seda arvel ei kajastu. Hageja on esitanud kohtule hagi tõenditena allkirjastamata arved millega soovib tõendada kostja võlgnevust, selle teket ja kujunemist.. Kostja vaidles hagile vastu, et ta ei ole kunagi hagejalt telefoni ostnud, ostis küll sõlmitud SIM kaardi, kuid sellega ei ole ühtegi kõnet peetud. Kui kostja peale lepingu sõlmimist sai 2

(3)orienteeruvalt 700 kroonise arve, asus ta kohe tolleaegse hageja juures nii kui ka peakontoris uurima, millest tuleneb kostjale esitatud arve ja kus on „kostjale müüdud telefonileping“, siis kostja vastust ei saanud, vaid väideti, et viga on arvutisüsteemis. Kostja soovis koheselt lepingut lõpetada, kuid see ei olnud hageja väitel võimalik seoses probleemidega arvutisüsteemis. Tunnistaja ML (L ) ütlustega on tõendatud, et koheselt peale arve saamist käis ta koos kostjaga kauplusest nõudmas selgitust, millest arved koosnevad, kuigi kostja kauplusest ostetud kaarti ei kasutanud ja see seisis kapi peal, kuid sai kaupluses vastuseks, et toimub arvutiprogrammi uuendus. Samuti on tunnistaja ML (L ) ütlustega tõendatud, et kostja soovis lõpetada lepingu AS-ga peale esimese arve saamist, kuid see ei olnud võimalik, sest kauplusest öeldi kostjale et neil on probleemid arvutiprogrammiga, samuti ei saanud kostja selgust ka Tallinnas asuvast hageja peakontorist seoses väidetavate arvutiprogrammi probleemidega.. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste saamiseks 122,22 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Kohtule esitatud lepingu lahutamatuks osaks olevad Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustest (hageja poolt esitatud ühel lehel, tlk 15) ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on kohustatud tasuma viivist. Kohtu hinnangul on hagi tervikuna põhjendamata ja tõendamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud ka hea usu põhimõtetest, kuna lõpetas kostjaga lepingu alles ühepoolselt, kuigi kostja soovis lõpetada peale esimese põhjendamatu arve saamist ehk peale ., kuid ei saanud seda teha, kuna hagejal toimus arvutiprogrammi uuendus. Samuti ei ole kostja hagejalt ostnud telefoni ega teinud ühtegi kõnet, nimetatud asjaolu on tõendatud ka tunnistaja ütlustega, et kostja ei kasutanud kauplusest saadud SIM – kaarti. Hageja esitatud kõneteenuste kasutamise arveid kostjale on põhjendamatud ja tõendamata Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni . kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud ja kohus jättis hagi rahuldamata, siis kuni kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hagejalt välja mõista 46,00 krooni s.o 5% haginõudest. Taimi Kollom Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.