) § 475 lg 1 p 15 järgi lahendab kohus kaebusi kohtutäituri otsuste peale hagita menetluses.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Avaldaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus peab otstarbekaks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
lg 4 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti. Kohus, tutvunud Jann Sulu kaebuse materjalidega, kohtutäitur Virge Välbi esitatud vastuväidetega ning mõlema osapoole menetluse käigus esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et kaebus kohtutäituri 12.12.2006.a otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas 120/2006/994 tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik Jann Sulu suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 1.02.2006.a kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-05-396 ja sissenõudja Rahandusministeeriumi avaldus. Kohtutäituri 12.12.2006.a täitmisteates on nõude suuruseks märgitud 12975 krooni. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning lõige 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 2512 kehtestab sissenõude summast sõltuvad tasumäärad ning sama paragrahvi lõige 1 sätete kohaselt, kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri tasu käesolevas tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi. Seega oleks KTS § 2512 lõikele 1 lisatud tabeli järgi sissenõude summalt 12975 krooni kohtutäituri tasu 3150 krooni (sissenõudmise summalt kuni 10001 kuni 15000 krooni). Vastavalt KTS § 242 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Oma kirjaga 31.01.2007.a kohtutäitur Virge Välb teatab Jann Sulule täitemenetluse käigus sissenõudmisele kuuluva summa muutusest. Summa on vähenenud õigusabi summa ulatuses, so 2205 krooni ning lõplikuks nõude suuruseks jääb 10770 krooni. Nimetatud summaga nõustub oma avalduses ka avaldaja Jann Sulu. Kuna sissenõude summa jääb ikkagi tabeli järgi vahemikku 1000115000, siis kohtutäituri tasu suurus ei muutu. Kohtutäitur Virge Välb oma kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses nõuab Jann Sulult kui võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni (100 krooni + 18 krooni käibemaksu) ja põhitasu 3717 krooni (3150 krooni + 567 krooni 2 käibemaksu). Seega kuulub kohtutäituri toimingute eest võlgnikul, Jann Sulul, tasumisele kokku 3835 krooni. Avaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Jann Sulu on kohtukulu ja sundraha tasunud 10.02.2007.a, s.o täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja piires (TMS § 210 ja 205 lg 1 koostoimes) ning TMS § 25 lg 2 alusel võib sellisel juhul võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses. Viimatinimetatud asjaolu ei ole aga aluseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks, kuna võlgnik täitis täitedokumendi vabatahtlikult pärast kaebuse esitamist. Asjaolu, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses märgitud summa ei olnud õige, kuid jäi tasu arvestamise samade suurusjärkude piiridesse ja avaldaja tasus peale täitemenetluse algatamist võlgnevuse vabatahtlikult, ei tähenda, et kohtutäitur oleks kohtutäituri tasu määranud ebaõigesti. Seega puudub põhjus avaldaja nõude rahuldamiseks. Kohus jätab avaldaja märkused kohtutäituri käitumise ebakorrektsuse kohta tähelepanuta kui mitteasjakohased ja ei pea vajalikuks oma seisukohta põhjendada.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud menetluses osales lisaks avaldajale veel kohtutäitur. Pooled menetluskulude osas nõudeid ei ole esitanud ja kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.