Obsah (7)

§ 428§ 168§ 663§ 138§ 144§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-14502 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi AS * hagi

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel lõpetas 01.02.2007 määrusega asja menetluse.

Määruskaebuse taotlus, vastus kaebusele ning maakohtu seisukoht 4. Kostja ei vaidlustanud määruskaebuses menetluse lõpetamist, kuid leidis, et kohus oleks pidanud lahendama tema taotluse kohtuväliste menetluskulude väljamõistmiseks, jättes need hageja kanda.

§ 168

lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus juhul, kui hageja hagist loobub, kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja on teinud kulutusi õigusabile 3500 krooni.

1. Kohus võttis 05.03.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse ning küsis hagejalt selle kohta arvamust. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei ole alust menetluskulude hüvitamist nõuda. Kostja ei esitanud oma vastuses taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks, vaid palus hageja kanda jätta vaid kohtukulud, kohtuvälistest kuludest juttu ei olnud.
2. Harju Maakohus asus seisukohale, et määruskaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtumääruse tühistamiseks ning edastas 27.03.2007 kirjaga määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotamata jätmise osas tühistada ning jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei põhjustanud hagist loobumist nõude vabatahtlik rahuldamine, mistõttu tuli kostja menetluskulud jätta hageja kanda. See, et kostja nimetas vastuses menetluskulusid kohtukuludeks ning määruskaebuses õigusabikulusid kohtuvälisteks menetluskuludeks, ei anna alust jätta tema taotlust rahuldamata.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks

§ 144p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Asja materjalist nähtuvalt on kostja kasutanud menetluses lepingulist esindajat ning soovinud kantud kulutuste hüvitamist. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§-st 174 toimub menetluskulude rahaline kindlaksmääramine üldjuhul pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kuigi

§ 174

lg 4 kohaselt võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuna maakohus sellist võimalust kostjale ei andnud, tuleb jätta kulude rahaline määratlemine edaspidiseks. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 2 3